Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-12-3436 Tsiviilasi Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Heldur Ruuti vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 239,67 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Intrum Justitia Debt Finance AG ( reg nr CH020.3.020.910-7, asukoht Šveitsi Konföderatsioon, Alpenstrasse 2, Zug 6300), hageja esindaja Dagne Niit, kostja Heldur Ruut (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx, xxxxx-xxxxx xx-x) Resolutsioon Välja mõista Heldur Ruutilt 351,07 eurot ja viivis 0,02% päevas põhinõudelt 239,67 eurot alates 26.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni Intrum Justitia Debt AG kasuks. Menetluskulud jätta Heldur Ruuti kanda. Välja mõista Heldur Ruutilt 111,84 eurot riigilõivu Intrum Justitia Debt AG kasuks. Välja mõista Heldur Ruutilt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Intrum Justitia Debt AG kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Heldur Ruut võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 27.12.2006 sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi teel, mille alusel sai kostja laenu ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 26.01.2007. Käesolevaga on Ferratum Estonia OÜ nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude hagejale. Kuna kostja ei tasunud oma nõuet tähtajaks, edastas hageja kostjale 09.02.2007 meeldetuletuskirja. Kuna kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale tasuma ei asunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le. Antud võimalusi nõude kohtuväliseks tasumiseks kostja kasutanud ei ole. Seega on kostja käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Mainitud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingule, mille kohaselt kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 0,02% päevas. Viivise summa 87,43 eurot. Hageja nõue Hageja esindaja D.Niit palub VÕS §-de 8; 76 lg 1; 396 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 351,07 eurot ja viivis 0,02% päevas põhinõudelt 239,67 eurot alates 26.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt 111,84 eurot riigilõivu hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 16.02.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.