R L u hagi A M i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
24 286,43 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R L u apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja R L (isikukood XXXXXXX), esindaja advokaat Kaspar Noor; Kostja A M (isikukood XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27.06.2011 otsus R L u hagis A M i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud R L u kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.11.12.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu tagastamata laenu 24 286,43 euro (380 000 krooni), viivise 14,43 euro (225,72 krooni) ja alates hagi esitamisest viivise 0,22% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks.
2.Hageja on kostja pangakontole kandnud 15.11.2006, 17.11.2006, 05.12.2006, 12.12.2006 ja 06.01.2007 kokku 24 286,43 eurot (380 000 krooni). Kantud summade näol on tegemist tähtajatu laenulepinguga. 07.09.2009 ütles hageja ülesütlemisavaldusega laenulepingu üles ja kohustas hagejat laenu tagastama hiljemalt 14.11.2009, milline on kostjale kätte toimetatud 14.09.2009 e-kirja ja 26.09.2009 tähitud kirjaga. Kostja ei ole käesoleva ajani laenu tagastanud. Kuna kostja on olnud laenu tagastamisega viivituses on hageja arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga põhinõudelt 0,022% päevas summas 14,43 eurot (225,72 krooni).
3.Hagejalt saadud rahasummade edasikandmine kostja poolt ei tähenda võlasuhte puudumist poolte vahel. 06.12.2006 sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu p. 9.4. nähtub, et notar on pooltele selgitanud, et käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik kinnistu müügiga seotud kokkulepped ning et vastavalt VÕS § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Samuti on notar rõhutanud, et tulenevalt TsÜS § 83 lg-st 1 on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Mainitud asjaõiguslepingu p-dest 2.3.1. ja 5.2. nähtub selgelt, et kinnistu müügihind on 400 000 krooni (25 564,66 eurot).
4.Laen oli tarvilik Uuekõrtsi kinnistu omandamiseks Raplamaal, kus kostja ja kostja abikaasa kavatsesid tegeleda kasumliku kinnisvara arendusega. Kuna kostja abikaasal T. M olid tol hetkel varasemast tegevusest FIE-na maksuvõlad, ei soovinud viimane ühtegi täiendavat laenu oma nimele võtta. Seetõttu soovis hageja tagatist antavale laenule, näiteks hüpoteegi seadmist ostetavale kinnistule, kuid hagejale selgitati, et kinnistu tagatisel tuleb eduka arendustegevuse lõpule viimiseks võtta täiendav laen mõnest krediidiasutusest, seega ei saa hageja kasuks esimesele kohale hüpoteeki seada. Kuna kostjal ja tema abikaasal oli asjaga kiire, siis lahendati asi selliselt, et hageja annab kostjale laenu ning saab 1⁄2 ulatuses omandatava kinnistu kaasomanikuks, et laenuandjal oleks tagatis. Pealegi oli kostja abikaasa hõivatud kiireloomuliste asjadega Venemaal, mida tõendab ka asjaolu, et 06.12.2006 tuli kinnistu müügilepingut ning asjaõiguslepingut notari juurde sõlmima kostja, mitte kostja abikaasa. Kostja ja tema abikaasa maksekäitumist võlausaldajate suhtes näitab neile kuuluvatele kinnistutele seatud keelumärgete hulk.
5.Väärad on kostja väited, et kostja kohtumisel hageja esindajaga edastas kostja hageja esindajale dokumente. Samuti on väär väide, et kostja ei ole peale hageja esindajaga kohtumist rohkem hageja ja tema esindajaga laenu teemadel suhelnud. 13.10.2009 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja, milles käsitleb erinevaid võlaküsimusi, kus osapoolteks on kostja ja tema abikaasa ning hageja ja tema poeg. Kostja käsitleb 01.11.2009 e-kirjas hüpoteekide ringi tõstmise temaatikat ja hageja teavitamist sellest. Samas kirjas selgitas kostja, et ta saab esialgu natuke suuremat summat kui 5000 krooni maksta alles veebruarist. Arusaamatu on, miks peaks kostja tunnistama hüpoteekide ringiseadmise vajadust ning arutlema tagasimakstavate summade suuruse üle, kui kostjal puudub laenusuhe hagejaga. Samuti ei ole kostja abikaasale müünud sõidukit V S või omandanud tasaarvestuse korras sõidukit R C.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja ei ole hagejalt laenu võtnud ega andnud mingeid lubadusi laenu tagastamiseks. Pangaülekanded, mida hageja nimetab laenuks, on tehtud seoses Rapla vallas, Hagudi külas asuva Uuekõrtsi kinnistu omandamisega. Kinnistu omandamiseks sõlmisid R. P kui müüja esindaja, hageja ning T. M kui ostjad ning OÜ Aaron Projekt kui maakler 17.11.2006 kavatsuste protokolli, kus oli kinnistu müügihinnaks märgitud 400 000 krooni, mille maksmine pidi täies ulatuses toimuma läbi notari deposiitkonto. Samal kuupäeval sõlmisid R. P, hageja ning T. M ka kavatsuste protokolli lisa, mille kohaselt tuli kinnistu eest tasuda 600 000 krooni (38 346,99 eurot) müüja esindajana tegutsenud R. P arveldusarvele. 06.12.2006 sõlmiti kõnealuse kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mille p. 5.2 nähtuvalt müüdi kinnistu 400 000 krooni eest, mis oli lepingu sõlmimise hetkeks kantud notari deposiitkontole, millest 300 000 krooni (19 173,49 eurot) tasus kostja. Lisaks täitsid pooled ka kavatsuste protokollile lisaks olevat kokkulepet, 600 000 krooni tasujaks oli kostja, kes märkis kõigis maksekorralduses ka kinnistu andmed, millega seoses makse tehti.
8.Eeltoodust tulenevalt võttis hageja kui kinnistu üks omandajatest endale solidaarse kohustuse tasuda kinnistu omandamisega seoses notari deposiitkontole 400 000 krooni ja R. Ple 600 000 krooni. Hagile lisatud hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja, kui üks kinnistu omandajatest, tasus notarile vaid 100 000 krooni (6391,16 eurot) ning R. Ple mitte midagi, samas, kui kostja tasus teise kinnistu omandaja T. Mi eest notari deposiitkontole 300 000 krooni ning R. Ple 600 000 krooni. Seega tekkis hagejal solidaarvõlgnikuna T. Mi ees võlgnevus 400 000 krooni, millest hageja 380 000 krooni tasuski kostjale kui T. Mi eest maksekohustuse täitnud isikule. Seejuures 310 000 krooni (19 812,61 euro) tasumine kostjale toimus samal perioodil 11.-12.12.2006, mil kostja tasus R. Ple 600 000 krooni, mille hageja ja T. M solidaarvõlgnikena R. Ple 17.11.2006 lisakokkuleppe kohaselt võlgnesid. Ülejäänud 20 000 krooni (1278,23 eurot) summast, mis hageja T. Mile vastavalt 17.11.2006 lisakokkuleppe võlgnes, tasaarvestati hageja ja T. Mi vahel seoses muude nendevaheliste tehingutega. 2006.a lõpus ostis T. M hagejalt V S, mille hinnaks oli 160 000 krooni (10 225,86 eurot), mille hind tasuti T. Mi poolt osaliselt rahas, osaliselt teise, odavama auto R C vastuandmisega ning osaliselt tasaarvestati 17.11.2006 lisakokkuleppest tuleneva võlgnevusega. Kostja kuulis väidetava laenu olemasolust esmakordselt 2009.a sügisel, mil hageja esindaja saatis kostja elektronposti aadressile laenulepingu ülesütlemisavalduse. Pärast nimetatud elektronkirja saamist pöördus kostja hageja esindaja poole, kus selgitas asjaolusid ning peale mida ei ole ei hageja ega tema esindaja enam kostja poole pöördunud.
9.13.10.2009 ja 01.11.2009 poolte vahel peetud elektronkirjavahetus ei tõenda poolte vahelise väidetava laenusuhte olemasolu. Nimetatud elektronkirjade päisest nähtub ühemõtteliselt, et jutt käib hageja ja T. Mi vahel sõlmitud laenulepingust. Nimetatud laenu olemasolu üle puudub hageja ja T. Mi vahel vaidlus, ehkki T. M on laenu tagastamisega viivituses. Lisaks on T. M ja hageja äripartnerid OÜ-s Correct Partner, mille osakapitalist pool kuulub T. Mile ja pool hagejale. OÜ Correct Partner on võtnud AS-ilt Sampo Pank laenu, mille tingimustest nähtuvalt seati laenu tagatiseks hüpoteek korteriomandile registriosa nr 4108601, milline korteriomand kuulub hagejale. Seega ei ole arusaamatust selles, et T. Mi ja hagejaga seotud laenusuhete arutelus mainitakse ka hageja nime ning hageja kinnistule seatud hüpoteegi ümbertõstmist. Kõnealuse äriühingu kontaktandmetest nähtub, et selle elektronposti aadressiks on kostjale kuuluv elektronposti aadress, mille kaudu on toimunud hageja esindaja ja kostja vaheline elektronkirjavahetus. Kostja abikaasal puudub meiliaadress, mistõttu T. Mi meilivahetus kolmandate isikutega on toimunud alati kostja vahendusel.
Maakohtu otsus
10.27.06.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kohus on tuvastanud, et: a) hageja on kostja pangakontole kandnud 15.11.2006, 17.11.2006, 05.12.2006, 12.12.2006 ja 06.01.2007 kokku 380 000 krooni, selgitusega „ülekanne“, b) 17.11.2006 sõlmisid R. P kui müüja esindaja, hageja ning T. M kui ostjad ning OÜ Aaron Projekt kui maakler kavatsuste protokolli Rapla vallas, Hagudi külas asuva Uuekõrtsi kinnistu ostmiseks müügihinnaga 400 000 krooni, mille maksmine pidi toimuma läbi notari deposiitkonto, c) 17.11.2006 sõlmisid R. P, hageja ning T. M kavatsuste protokolli lisa, mille kohaselt kinnistu eest tuli tasuda 600 000 krooni müüja esindajana tegutsenud R. P arveldusarvele, millise summa tasus kostja kui T. Mi abikaasa, d) 06.12.2006 sõlmiti kõnealuse kinnistu notariaalne müügileping ja asjaõigusleping, mille p-st 5.2 nähtuvalt müüdi kinnistu 400 000 krooni eest, mis oli lepingu sõlmimise hetkeks kantud notari deposiitkontole, millest 300 000 krooni tasus kostja kui T. Mi abikaasa ja 100 000 krooni hageja.
12.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja poolt kostja pangakontole tasutud 380 000 krooni näol on tegemist tähtajatu laenuga ning, kas kostja on kohustatud 380 000 krooni hagejale tagastama. Kostja poolt märgitu kohaselt, et ole kostja hagejalt laenu saanud, ega sõlminud kokkuleppeid laenu tagastamiseks.
13.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus, laenuandjal on samuti kohustus võimaldada laenusaajal laenuna saadud rahasummat kuni laenuperioodi lõpuni kasutada. Laenu väljamaksmise kohustus on laenuandja esmane põhikohustus. Laenu väljamaksmise kohustus on rahaline kohustus, mille täitmine toimub §-des 91 ja 92 sätestatud viisil. Laenusumma väljamaksmine toimub reeglina vastava rahasumma ülekandmisega laenusaaja arveldusarvele. Tähtajatu on laenuleping, mille puhul pooled ei ole leppinud kokku laenusaajale väljamakstud laenusumma tagastamise kohustuse täitmise ajas. Laenusaaja põhikohustuseks on laenu tagasimaksmise kohustus. Nimetatud kohustuse tekkimise eeldusteks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Laenu tagasimaksmise kohustus korrespondeerib laenuandjapoolsele laenu väljamaksmise kohustusele ning eksisteerib seega reeglina ka samas ulatuses, milles toimus laenusumma väljamaksmine. Laenu tagasimaksmise kohustus muutub reeglina sissenõutavaks laenulepingus sätestatud ajal. Tähtajatu laenulepingu puhul muutub laenu tagasimaksmise kohustus üldjuhul sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemise korral. Laenu tagasimaksmise kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub laenusaaja viivitusse, mille tagajärjel tekib laenuandjal eelkõige õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist, viivise suuruseks on kokkulepitud viivisemäär. Laenu tagasimaksmise kohustusega viivitamise korral viivitatud summalt viivise maksmine ei vabasta laenusaajalt sageli ka samalt summalt intressi maksmise kohustusest.
14.Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel hageja on kostjale laenanud 380 000 krooni. Hagejale ei ole endalegi selge, kas väidetavalt sõlmiti tähtajaline või tähtajatu leping, kuna hageja seletuste kohaselt pidi laenu tagasimaksmine toimuma hiljemalt 31.12.2007, samas kohtule esitatud hagis väidab hageja, et tegemist oli tähtajatu lepinguga. Eluliselt ei ole usutav, et hageja on andnud laenu ilma intressita, samas, kui hageja seletuste kohaselt sai hageja ise laenu
pangast 10% intressiga ja laenas väidetavalt tasuta edasi kostjale. Ei ole tõsiselt võetav, et hageja annaks laenu, millele ta ise maksab peale. Usutav ei ole ka, et laenu andmise eesmärgil märgitakse maksekorraldusse ülekanne, mitte laen. Laenu andmist ei ole tõendanud ka tunnistajad R. L ja J. K, kelle puhul on tegemist hageja lähisugulastega ja kellel on huvi hagejale positiivse lahendi saamiseks. Tunnistajate ütlused on vastuolulised. Tunnistaja R. Lu sõnul toimus laenu andmise läbirääkimine kibedal tööpäeval, toimus rehvide vahetus, samas kui tunnistaja J. K sõnul oli laenu läbirääkimiste ajal töökoda suletud, kuna kliente ei olnud. Tunnistajate ütlused ei ole usutavad ega oma ka sisult tõenduslikku tähendust. Usutavamad ja tõendatud on kostja väited, et pangaülekanded hagejale on tehtud seoses Rapla vallas, Hagudi külas asuva Uuekõrtsi kinnistu omandamisega. Kinnistusregistri väljavõttega on tõendatud, et Rapla vallas, Hagudi külas asuva Uuekõrtsi kinnistu üks kaasomanikest on hageja koos kostja abikaasaga. Hagejale kuulub pool kinnistust. Samuti tegutseb hageja enda seletuste kohaselt käesoleval ajal nimetatud kinnistuga ja suhtleb selles osas vallaga ja peab ennast kinnistu omanikuks. On tõendatud, et kinnistu omandamiseks sõlmisid R. P kui müüja esindaja, hageja ning T. M kui ostjad ning OÜ Aaron Projekt kui maakler 17.11.2006 kavatsuste protokolli kinnistu ostmiseks müügihinnaga 400 000 krooni, mille maksmine pidi toimuma läbi notari deposiitkonto. Samal kuupäeval sõlmisid R. P, hageja ning T. Mi kavatsuste protokolli lisa, mille kohaselt kinnistu eest tuli tasuda 600 000 krooni müüja esindajana tegutsenud R. P arveldusarvele. Tuginedes eeltoodule oli Rapla vallas, Hagudi külas asuva Uuekõrtsi kinnistu faktiline ostu-müügihind 1 000 000 krooni, milles leppisid kokku kavatsuste protokolli pooled sh ka hageja, andes sellele allkirja. Eeltoodut kinnitas oma ütlustega tunnistaja R. P, et kinnistu müügihinnaks oli 1 000 000 krooni. 06.12.2006 sõlmiti kõnealuse kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mille p-st 5.2 nähtuvalt müüdi kinnistu 400 000 krooni eest, mis oli lepingu sõlmimise hetkeks kantud notari deposiitkontole, millest 300 000 krooni tasus kostja ja 100 000 krooni hageja. Lisaks täitsid pooled ka kavatsuste protokolli lisaks olevat kokkulepet tasuda 600 000 krooni R. P arveldusarvele, mille tasus täies ulatuses kostja. Erinevatele arvetele ostuhinna tasumine ja notariaalses lepingus väiksema ostuhinna märkimine ei muuda kinnistu faktilist ostu-müügihinna suurust.
15.Hageja väited, et kuna kavatsuste protokoll ja selle lisad ei ole sõlmitud notariaalselt on need tühised, ei oma antud asjas tähtsust, kuna antud asjas ei ole vaidlust nimetatud lepingute üle. Samas on hageja kavatsuste protokollile ja selle lisadele alla kirjutanud. Tõendatud on, et kostja tasus oma abikaasa eest kinnistu omandamiseks 900 000 krooni, samas, kui hageja tasus 100 000 krooni, seega oli hagejal kohustus pool rahast tagastada, mida hageja on ka 15.11.2006, 17.11.2006, 05.12.2006, 12.12.2006 ja 06.01.2007 ülekannetega teinud. Seadus ei keela raha tasumist kolmandale isikule ning, kuna T. Mi eest on kinnistu ostmisel tasunud rahad kostja, siis on ka usutav, et raha kinnistu eest tagastati kostjale. Samuti on rahasummad tasutud ajal, mil kinnistut omandati. Seega on tegemist kinnistu omandamiseks tasutud rahasummaga, mitte laenuga. Ei oma tähtsust, kuidas hageja tasus kostja abikaasale ülejäänud 20 000 krooni kinnistu eest. Hageja ja kostja abikaasa vahelised tehingud ei laiene kohustuste osas automaatselt kostjale.
16.Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel on sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel kostja peaks hagejale tagastama 380 000 krooni ehk 24 286,43 eurot koos viivisega, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1, 2, 3 jäid menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Kohus jõudis järeldusele, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahele on sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel hageja on kostjale laenanud 380 000 krooni ning hagejal ei ole endalgi selge, kas sõlmiti tähtajaline või tähtajatu leping. Selline kohtu järeldus ei põhine faktidel ega ole kooskõlas esitatud tõenditega. Laenu andmine on tõendatud hageja poolt kostjale tehtud pangaülekannetega, hageja ja kostja ekirjavahetusega ning tunnistajate R. Lu ja J. K ütlustega.
19.Hageja on selgitanud, et esialgse kokkuleppe kohaselt pidi laen tagastatama 2007.a jooksul nii ruttu kui võimalik, kuid kuna laenu ei tagastatud ja edaspidi jagati üksnes umbmääraseid suulisi lubadusi, siis muutus laenuleping hageja käsitluses tähtajatuks. Sisulist tähendust ei oma, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu laenuga, kuna antud juhul ei ole aegumine kohaldatav arvestades hagi esitamise aega ning õiguslik tagajärg on mõlemal juhul üks (võetud laen tuleb tagasi maksta). Hageja on laenu tagasi küsinud ning määranud kostjale ka kompromissi korras tähtaja, millise järgimisel oli hageja valmis loobuma viivise nõudest. Pealegi oleks tähtaegse laenulepingu variant kostjale endale märksa kahjulikum, sellisel juhul tuleks kostjal tasuda hagejale märksa suuremat viivist.
20.Kohus on jõudnud järeldusele, et eluliselt ei ole usutav, et hageja saades ise pangast 10%lise intressiga laenu, laenas selle omakorda intressivabalt kostjale. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et 70 000 krooni tasus ta enda vahenditest ja üksnes ülejäänud laen läks pangalaenu arvelt. Samuti on hageja kohtuistungil selgitanud, et kostja abikaasa pidi 500 000 krooni eest ära ostma hagejale kuuluva rehvitöökoja koos seadmetega. Kui hageja oleks isegi pidanud terve aasta ootama laenu tagastamist ja rehvitöökoja ostmist, oleks hageja maksnud pangale reaalselt tema poolt edasi laenatud rahapealt intressi 31 000 krooni aastas, mis ei ole võrreldav suurus rehvitöökoja hinda arvestades. Raha laenaja näol oli tegemist perekonnaga, keda hageja hästi tundis ja seda pikema aja vältel (ca 15 aastat). On ilmne, et sellistele tuttavatele laenatakse raha oluliselt teistsugustel tingimustel kui võhivõõrastele. Loetletud asjaolusid pole kohus arvesse võtnud ega neid hinnanud.
21.Samuti pole kohus hinnanud hageja ja tunnistajate ütlusi selles, et kuna kostja abikaasal olid tol hetkel varasemast tegevusest FIE-na (taksojuhina) maksuvõlad, ei soovinud viimane ühtegi täiendavat laenu oma nimele võtta. Seetõttu soovis hageja tagatist antavale laenule, kuid talle selgitati, et kinnistu tagatisel tuleb eduka arendustegevuse lõpule viimiseks võtta täiendav laen mõnest krediidiasutusest, seega ei saa hageja kasuks esimesele kohale hüpoteeki seada. Kuna kostjal ja kostja abikaasal oli asjaga kiire, siis lahendati selliselt, et hageja annab laenu kostjale ning saab 1⁄2 ulatuses omandatava kinnistu kaasomanikuks, et laenuandjal oleks mingigi tagatis. Loetletud asjaolud põhjustasid olukorra, miks laenuvõtjaks hakkas kostja ning miks hageja vormistati kinnistu kaasomanikuks, mis ei vastanud hageja tegelikule tahtele kuid vastasel korral jäänuks antud laen üldse tagatiseta. Hagejal oli põhjust uskuda kasumlikku kinnisvara arendusse kostja ja tema abikaasa poolt, kuna nad sellega juba tegelesid.
22.17.11.2006 Uuekõrtsi kinnistu omandamisele suunatud kavatsuste protokolli allkirjastas R. L üksnes kostja ja tema abikaasa pealekäimisel, sest vastasel korral poleks jõutud kinnistu omandamiseni, mille vastu oli kostja ja T. Mil eluline huvi ning seepärast oli ka laenu saamisega kiire. See seletab ka miks kostja kiiresti rahad üle kandis, kuid hagejal puudus kontroll ning isegi võimalus sekkuda kostja ja tema abikaasa ning kolmandate isikute vahelistesse tehingutesse raha kandmisel ja rahasummade suurusel. See ei oma sisulist tähendust, kuna ei muuda olematuks laenu saamise fakti kostja poolt ning hagejale oli oluline, et kostja tagastaks hagejalt saadud laenu.
23.Nõustuda ei saa ka kohtu järeldusega selles, et asjaomane kinnistu omandati 1 000 000 krooni eest, kohtule esitatud tõendid lükkavad selle järelduse ümber. Nii notariaalses
06.12.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingus kui 17.11.2006 allkirjastatud kavatsuste protokollis on selge sõnaga kirjas, et kinnistu müügihinnaks on 400 000 krooni.
24.Kohus ei ole analüüsinud ega põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et ei ole usutav, et laenu andmise eesmärgil märgitakse maksekorraldusse ülekanne, mitte laen. Arusaamatud on ka etteheited hagejale selles, et ta pole ülejäänud 100 000 krooni tagasinõudmiseks kohtu poole pöördunud. Hageja on selgitanud, et tal pole täiendavaid vahendeid riigilõivu tasumiseks kuskilt võtta ning käesolevaski menetluses sai õiguste kaitsmine võimalikuks tänu menetlusabile.
25.Meelevaldne on järeldada, et laenu andmist ei ole tõendanud tunnistajad R. L ja J. K, kuna nad on hageja lähisugulased ning nende ütlused on vastuolulised. Vastuolu puudub. R. L selgitas seda, et oli käimas kibe töö, kuna oli rehvivahetuse hooaeg, mitte seda, et momendil kui toimus laenulepingu sõlmimine, käis rehvivahetus. Mõlemad tunnistajad on adekvaatselt põhjendanud, miks nad seal viibisid.
26.Uuekõrtsi kinnistu hind ei ole 1 000 000 krooni, seda on selgitatud kohtuistungil ning seda on väitnud ka laenuandja AS BIG Pank, kelle kasuks on mainitud kinnistule seatud hüpoteek perekond M poolt võetud laenu tagatiseks ning milliseid kohustusi on sunnitud hageja täitma.
27.Muuhulgas ei ole kohus hinnanud ka hageja esindaja ja kostja e-kirjavahetust, millisest selgub, et jutt käib ka hagejast ning hüpoteekide ringi seadmisest. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta tunnistajate R. Lu ja J. Kurgpõllu ütlused. Maakohus ei ole eelpool loetletud tõendeid hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Seega on maakohus andnud asjas kogutud tõenditele ebaõige hinnangu, asudes seisukohale, et esitatud hagiavalduse rahuldamiseks ei ole alust. Kohus hinnates kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, oleks pidanud jõudma vastupidisele järeldusele. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
30.Hageja on otsust vaidlustades apellatsioonkaebuses valdavalt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti, mis tuginevad endiselt ekslikule eeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud õige järelduse, et hageja poolt hagis ülesehitatud konstruktsioon, mille kohaselt tähendavad tema poolt kostja arveldusarvele tehtud maksed kostjale laenu andmist, ei ole asjas kogutud tõendite põhjal tuvastamist leidnud ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Maakohus on käsitlenud hageja väidete usutavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
31.Maakohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda maakohtu poolt uuritud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Õige on maakohtu järeldus, et hageja väidete paikapidavuse kontrollimiseks üle kuulatud tunnistajad R. L ja J. K on andnud lepingu sõlmimise asjaolude kohta
vasturääkivaid ütlusi. Mõlemad tunnistajad on ka hagejaga seotud isikud ning see mõjutab samuti ütluste tõenduslikku väärtust.
32.Hageja viited pooltevahelisele e-kirjavahetusele on asjakohatud, kuna need puudutavad kirjade pealkirjadest nähtuvalt hageja ja T. Mi vahelisi võlasuhteid (I kd, tl 191-192). Hageja ja T. Mi vahelised võlasuhted ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja seetõttu ei oma neid kajastavad tõendid pooltevahelise vaidluse seisukohast tähendust. Seostel, mida hageja on püüdnud pooltevahelise laenusuhte, varasema omavahelise pikaajalise tutvuse ning hageja ja T. Mi vaheliste võlasuhete vahel näidata, kolleegium tõenduslikku tähendust ega alust ei näe. Hageja poolt esitatud väidete ja kohtule esitatud tõendite vahelist lünka ei ole võimalik ületada hageja paljasõnaliste selgitustega.
33.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti jätnud tähelepanu pööramata R. Lu ja T.Mi vahel 06.12.2006 sõlmitud notariaalsest kokkuleppest välja ulatuvate kokkulepete kehtivuse küsimusele, kuna need ei puutu pooltevahelisesse väidetavasse võlasuhtesse, mille olemasolu eeldusele on hageja oma nõude rajanud. Vastuseks hageja väidetele selgitab kolleegium siiski, et kokkulepped, mille sisu nähtub 17.11.2006 sõlmitud kavatsuste protokollist ja selle lisast (I kd, tl 79-82), võivad olla kehtivad tulenevalt AÕS § 119 lg-st 2, mille kohaselt muutub vorminõuet järgimata tehtud kinnisasja omandamisele või võõrandamisele suunatud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse.
34.Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide rikkumist või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist kolleegium maakohtu lahendis eeltoodu põhjal ei tuvastanud.
35.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.