Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2 (6)

eest, mis on kostja poolt tasutud. Arve sisaldas vastavalt kokkuleppele veoteenust ja tasu tolliprotseduuride eest piiril. AS J. kostjale tõendina ka S. H. arve nr 1021145329, märkides ära, et on tasunud piiri ületusel 185 Rootsi krooni. Seega oli kostja vahendusel tehtud vedu toimunud ja veose eest ka tasutud. Vastastikusi pretensioone ei olnud. Sellega oli kostja (järgneva ekspedeerija) ja hageja (vedaja) vaheline leping lõppenud. Vastavalt Ühenduse Tolliseadustiku artiklile 96 on printsipaal välistransiidi protseduuri haldajana vastutav selle korrektse teostamise eest. Artikkel 92 selgitab, et välistransiidi protseduur lõpetatakse ja tolliprotseduuri haldaja kohustused loetakse täidetuks, kui protseduurile suunatud kaup ja nõutavad dokumendid esitatakse sihtkoha tollisasutuses kooskõlas kõnealust protseduuri reguleerivate sätetega. Hageja andis kaubasaajale üle veose ning esitas kõik vajalikud veose- ja muud nõutavad dokumendid. Siiani on lõpetamata tollitransiidi deklaratsioon (T1), mis vabastas veose tollimaksude maksmisest piiril. Nimetatud deklaratsiooni pidi lõpetama veose saaja (antud juhtumil tolliladu A. T. ). On selgunud, et hageja, saades Norra-Rootsi piiril printsipaalilt veosedokumendid, ei kontrollinud nende vastavust kauba saatedokumentidele ja tulenevalt sellest esitas kauba saajale vigased dokumendid. Kahjuks ka kauba saaja, usaldades vedajat, ei kontrollinud dokumentide ja veose vastavust. Kuna deklaratsioon jäi lõpetamata vedaja süül, esitati printsipaalile, kes vastutas tolli vormistamise eest, maksunõue. Printsipaal esitas nõude vedajale (hagejale) kui kaasvastutajale. Kaasvastutajal oli võimalus vältida kahju tekkimist, kui ta oleks koheselt esitanud vedu tõendavad dokumendid parandatud kujul. Vedaja oleks pidanud pöörduma oma printsipaali ja kauba saatja poole. Eesti Maksu- ja Tolliameti jurist S. V. 18.06.2009 püüda suhelda eelkõige piiriületusriigi maksuhalduriga ja esitada omalt poolt võimalikult palju informatsiooni konkreetse transiitveo kohta. Kuna tollidokumentides olev viga ei olnud tahtlik (eksitud oli koguste märkimisega), siis oli viga suhteliselt lihtne parandada. Seda sai teha ainult printsipaal koos vedajaga, kuna printsipaal koostas vastavad dokumendid vedaja korraldusel. Kuigi kostja osutas igakülgset kaasabi probleemi lahendamisel, puudus tal igasugune võimalus asja muuta, kuna kostja ja printsipaali vahel puudus igasugune tehinguline suhe. Dokumentide parandamist sai nõuda ainult isik, kellele printsipaal need esitas (seega hageja). Hageja, selle asemel, et esitada Rootsi maksuametile korrektsed dokumendid, tasus printsipaalile viimase poolt garanteeritud maksud. Peale selle ei ole kostja nõus ka hagejapoolse viivise arvestusega. Kostja on 31.10.2008 arvele nr 8100221 kogu aeg vastu vaielnud. Pooltel ei olnud mingit kokkulepet viivise määras. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Hageja kinnitusel, mida tõendab nõudeõiguse loovutamise leping nr 205 koos lisaga ( tl 1721) loovutas AS J. -le E. 01.09.2009 oma 31.10.2008 arvest nr 8100221 summas 52192,30 krooni tuleneva nõude A. S. L. K. W. R. . Nõude loovutamisest on 02.09.2009 teatisega ( tl 26) teatatud ka kostjale. VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Pooltel ei ole vaidlust, et AS J. .10.2008 arvest nr 8100221 tulenev nõue on üle antud hagejale, kes on omandanud kõik võlausaldajale kuuluvad õigused sh VÕS § 167 lg 3 kohaselt ka õigused intressile ja leppetrahvile. Pooled ei vaidle ka AS J. .10.2008 arvega nr 8100221 seonduvate järgmiste asjaolude üle:

3 (6)

Hageja õiguseellane AS J. kostja tellimusel 2008.aasta märtsis kaubavedu N. Eestisse. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehest ( tl 40) nähtuvalt oli kauba saatjaks Norras asuv AS M. ja kauba saajaks Venemaal asuv S. E. ning kaup kuulus mahalaadimisele Tallinnas A. T. -s asukohaga Maardu Vana-Narva mnt 24. Võtnud kauba N. , esitas AS-i J. kaubaga kaasa antud saatedokumendid S. H. -le, kes vormistas tollile esitatavad dokumendid. Täidetud dokumentide alusel andis toll loa toimetada kaup sihtkohta Eesti Vabariigis. Kaup jõudis Eesti Vabariiki ja AS J. veose koos veosedokumentidega üle A. T. tollilattu. Saanud tollilaolt kinnituse, et veos on üle antud, esitas J. kostjale 28.03.2008 arve nr 830147 3200 krooni tasumiseks ( tl 23) veo eest. See on kostja poolt tasutud. Arve sisaldas vastavalt kokkuleppele veoteenust ja tasu tolliprotseduuride eest piiril vastavalt S. H. 27.03.2008 arvele nr 1021145329 ( tl 41). S. H. esitas 11.07.2008 AS-le J. 1021204712 ( arve ja selle tõlge tl 78-79) 31606 Rootsi krooni tasumiseks. Nimetatud arve esitati S. H. poolt põhjusel, et tollitransiit oli jäänud lõpetamata. Tollitransiit on jäänud lõpetamata asjaolu tõttu, et S. H. poolt koostatud tollidokumentides andmed kaubakoguste kohta ei olnud õiged. Hageja õiguseellane AS J. vastuvaidlemata S. H. 11.07.2008 arve 1021204712 vältimaks majandustegevuse seiskumist. AS J. S. H. 11.07.2008 arve 1021204712 alusel tasutu hüvitamiseks oma 31.10.2008 arve nr 8100221 52192,30 krooni nõudes kostjale. Kostja ei nõustunud arvet tasuma ja see on tasumata käesoleva ajani. Hageja õiguseellane AS J. ühtlasi otsima võimalusi tollitransiidi lõpetamiseks, pöördudes 2008 sügisel järelepärimistega Maksu- ja Tolliameti poole kui ka kostja poole, mida tõendab e-kirjavahetus (tl 42, 52). 2009 kevadeni jätkunud asjaajamise käigus ( e-kirjavahetus tl 5051) selgus, et tollitransiidi lõpetamist ei olnud enam võimalik teha, kuna kaup oli Eestist väljunud. Kostja poolt kirjeldatud veo tellimise asjaolud (S. E. veo korraldamise AS-st E. T. , kes omakorda esitas tellimuse kostjale, kes tellis veo AS-st J. ) annavad alust arvata, et kostja tegutses ekspedeerijana VÕS § 854 lg 1 mõttes, kes sõlmis AS-ga J. VÕS § 774 lg 1 mõttes. VÕS § 23 lg 1 p 2 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel välja kujunenud praktikast. Kohtu hinnangul on alust asuda seisukohale, et hageja õiguseellase ja kostja vahel oli välja kujunenud praktika, kus tollivormistuse välisriigis korraldas AS J. . Kostja kinnitusel ja ka hageja on õigeks võtnud, et AS J. korraldas N. tulles tollivormistuse, pöördudes selleks S. H. poole. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et viimase näol oli tegemist Ühenduse tolliseadustiku so Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 96 p 1 sätete mõttes printsipaaliga so ühenduse välistransiidiprotseduuri haldajaga. Printsipaal vastutab kauba liikumise eest ja et kogu välistransiidiprotseduuri jooksul järgitaks ühenduse transiidiprotseduuriga seotud sätteid. Kuna antud juhul jäi transiidiprotseduur nõuetekohaselt lõpetamata, kaasnes sellega printsipaali kohustus tasuda maksud. Viimane esitas nõude tolliteenuse tellinud AS-le J. . Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja ja hageja õiguseellase AS J. vahelisest veolepingust tulenevad kohustused so veose sihtkohta toimetamine ning veotasu maksmine on pooltel nõuetekohaselt täidetud ning veoleping lõppenud. Hageja ei nõua kostjalt kahju hüvitamist mitte lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest, vaid lepinguvälise kohustuse rikkumise eest. Selline hageja käitumine osutab asjaolule, et ka hageja ise ei pea kostjat rikkunuks veolepingust tulenenud kohustusi.

4 (6)

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on deliktilise vastutuse kohaldamiseks vajalik tuvastada kannatanul kahju olemasolu, põhjuslik seos kannatanul tekkinud kahju ja kahju tekitaja teo vahel, kahju tekitaja teo õigusvastasus ja süü. Kolme esimest eeldust peab tõendama kannatanu, süüd eeldatakse ja selle puudumist peab tõendama kahjutekitaja. Vaidlust ei ole selles, et hagejal on tekkinud kahju S. H. 11.07.2008 arve 1021204712 tasumise tõttu. Hageja peab kostja õigusvastaseks käitumiseks seda, et kostja viivitamise tõttu jäi transiidideklaratsioon lõpetamata. Hageja väitel lubas kostja probleemi lahendada, kuid ei teinud seda ja see on majandustegevuses ebakorrektne käitumine. Kohtu hinnangul on tugineb hageja kostja teo õigusvastaseks pidamisel sisuliselt VÕS §-le 1045 lg 1 p 8, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku tegevusega. Kostja ei ole õigeks võtnud seda hagejat väidet, et kostja lubas lahendada transiidideklaratsiooni lõpetamisega seonduva küsimuse. Kohtu arvates olukorras, kus tollivormistuse välisriigis korraldamise ülesanne oli AS-l J. , ei kanna kostja vastutust tollivormistuse puudulikkusest tingitud täiendavate rahaliste kohustuste tekkimise eest. Hageja ka ise on seisukohal, et transiidi oleks tegelikult pidanud lõpetama kauba saanud A. T. . Kostja vastutuse kohaldamisele ei anna alust ka asjaolu, et kostja andis hageja õiguseellase palvel 2008 sügisel viimasele juhtnööre S. H. täiendavalt esitatud arvega seonduva probleemi lahendamiseks (vt 17.11.2008 e-kiri – tl 52). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja tegevus oleks vaadeldav tegutsemisega A. T. eest. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tulenev deliktiline vastutus teise isiku eest on sätestatud VÕS §-s 1054. VÕS § 1054 lg 1 kohaldamiseks on vaja kõigepealt tuvastada, et üks isik kasutab teist isikut pidavalt oma majandustegevuses st üks isik teeb teisele isikule kestvusvõlasuhte raames sooritusi ehk osutab oma kohustust täites teenust. Juhul, kui üks isik ei ole teist isikut oma majandustegevuses kasutanud pidevalt, võib ta vastutada teiselt isikult teenuse saamisel teise isiku õigusvastase ja süülise teo eest VÕS § 1054 lg 2 või 3 alusel. Kostja ei ole õigeks võtnud hageja poolt väidetud asjaolu, et kostja ja A. T. olid seotud ühise majandustegevuse kaudu. Kohtu hinnangul ei tõenda seda kohtule esitatud elektrooniline kirjavahetus. Muid tõendeid, millest võiks järeldada sellist seotust, hageja kohtule esitanud ei ole. Teise isiku oma majandus- või kutsetegevuses kasutamine VÕS § 1054 lg 1 mõttes ei tähenda lihtsalt isikute koostööd mingi eesmärgi saavutamiseks, vaid seda, et üks isik kasutab teise isiku teenuseid. Ka ei ole tõendatud, et kostja oleks kasutanud A. T. -t oma kohustuste täitmisel ja viimane pidanuks kostja ülesandel midagi tegema. Kohus möönab, et kostjal AS-i J. lepingupartnerina oli VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenev kohustus aidata kaasa AS-le J. G. H. -iga tekkinud probleemi lahendamisele. Kostja selle kohustuse ka täitis, andes AS-le J. aasta sügisel juhtnööre, kuidas edasi toimida ja püüdes probleemi lahendada ka veel 2009 aasta kevadel. Kuid kohtu hinnangul asjaolu, et vaatamata 2008 sügisel alanud asjaajamisele jäi transiidideklaratsioon ikkagi lõpetamata, ei ole otseselt seotud kostja käitumisega. Poolte kinnitusel ja nähtub ka 2009 kevadel toimunud e-kirjavahetusest ( tl 50-51), osutus transiidideklaratsiooni lõpetamine võimatuks asjaolu tõttu, et kaup oli vahepeal vahetanud omanikku ja Eestist välja viidud. Asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kauba Eestist väljaviimisega oleks seotud kostja.

5 (6)

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et ei ole tõendatud kostja poolt tahtlikult heade kommete vastane tegutsemine so teo õigusvastasus, mistõttu hageja ei saa kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täielikult rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.

Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.