Kohtuasja number
2-11-15015
Otsuse kuupäev
14.veebruar 2012
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
EK hagi PV vastu ostuhinna tagastamise nõudes 376,90 eurot
Hagi hind Hageja: EK(isikukood XXX, elukoht XXX); Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kostja: PV(isikukood XXX elukoht XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
12.jaanuar 2012
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja EK ja kostja PV
Resolutsioon Jätta EK hagi PV vastu ostuhinna tagastamise ja lisakulude nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja EK kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja ostis 03.10.2010 PV sõiduauto Suzuki Swift, numbrimärgiga XXX. Auto kohta informatsiooni sai hageja Kuldse Börsi kodulehelt, kus oli sõiduki pilt ja kirjelduses märgitud, et auto on heas tehnilises seisukorras ning müüja poja MV kontakttelefon. 03.10.2010 hommikul kell 9.30 ajal tuli hageja koos EP sõidukit vaatama. Kohal oli nii müüja kui tema poeg.
Varem oli MV telefoni teel öelnud, et auto on korras, puudub ainult tühikäik. Kohapeal selgus, et lisaks tühikäigule puudub autol ka aku, summuti on katki, tagaklaasil puudub kojamees, esikummid on sõidukõlbmatud, puudub tagavararatas, esiakna klaas ei tule üles, ukse lukud on lahti, puuduvad pakiruumi kaas ja -põhi. Kere oli ilusa värviga ja roosteplekkideta. Hageja avaldas soovi osta terve kerega autot, et mootor ümber tõsta. Müüja väitis, et sõiduk on Soomest toodud ning sõidukorras ja töötav. Auto on 2009 sügisest saadik seisnud. Auto dokumente müüjal kaasas ei olnud ja need lubati tuua õhtul. Hageja usaldas müüja infot autokere korrasoleku kohta. Õhtul kella 20 ajal said hageja ja MV uuesti kokku. MV oli PV poolt allkirjastatud lepingud ja dokumendid. Siis sai hageja esmakordselt näha auto dokumente, kuid kuna oli hilja ning hageja plaanis Tartusse sõita, siis ta dokumentidesse eriliselt ei süvenenud. Kodus selgus, et viimane ülevaatus lõppes 04.2008. Seega oli auto seisnud alates maist 2008, mitte sügisest 2009 nagu väitis müüja. 03.10.2010 tegi hageja liikluskindlustuse. 08.10.2010 autoteeninduses selgus, et autole on tehtud Eestis värviparandused, millest andis tunnistust ka värvikood mootoriruumis. Kostja auto ülevärvimisest hagejat ei teavitanud. Autoteeninduses selgus, et auto on sõidukõlbmatu. Autoremondi töötaja hinnangul läheb auto sõidukorda tegemine maksma umbes 10 000 krooni. Hageja teavitas MV ja hiljem kostjat soovist lepingust taganeda. 09.10.2010 saatis hageja avalduse e-postiga kostjale ja 10.10.2010 kaks tähitud kirja erinevatel aadressidel. Tähitud kirjadele kostja ei vastanud ning need tulid hagejale tagasi. Hageja soovib esitatud hagiavalduses lepingust taganeda, kuna müüja on andnud temale vale informatsiooni ja asi ei vasta lepingutingimustele ning auto parandamine või ümbervahetamine ei ole võimalik. Hageja palub kostjalt välja mõista ostuhind 4 900 krooni ehk 313,17 eurot. Samuti soovib hageja, et temale hüvitatakse lisakulutused 997,11 krooni ehk 63,73 eurot (sõidukulu Tallinnasse 150 krooni, bensiinikulu 279,11 krooni, kindlustuse kulu 336 krooni, postikulu 32 krooni, ülevaatuse kulu 200 krooni) ja menetluskulud. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. EK müüdud sõiduki ehitusaasta oli 1989, seega on auto 21 aastat olnud kasutuses. Kostja lõi hagejale kõik võimalused sõidukiga põhjalikult tutvumiseks. Hagejal oli võimalus teostada ostueelne auto tehniline kontroll mõnes töökojas. Hageja ja temaga kaasas olnud isik vaatasid auto mitu korda üle nii seest kui väljast ja põhja alt ning rõhutasid, et miski peale kere neile tegelikult oluline ei ole – autot olevat vaja vaid doonorkere ja ehk mõnede varuosade eesmärgil. Hageja tegi enne lepingu sõlmimist ka proovisõidu ja jäi auto seisukorraga rahule. Hageja väide, et auto on üle värvitud, ei vasta tõele. Autol on remonditud ja värvitud mõlemad esimesed tiivad ja kapott. Kapoti alla kleebiti meelespidamise mõttes värvikoodi märge. Remont ja värvimine ei tee autot halvemaks vaid lisab sellele väärtust. Kostja ja tema poeg teavitasid hagejat sõiduki puudustest ning teatasid, et autol puudub kehtiv tehniline ülevaatus ja kindlustus aga auto on oma ea ja väikese hinna kohta korralik. Ei vasta tõele, et autol puudus pakiruumi kaas ja põhi, puudus pakiruumi riidest tolmukate. Hagejale ei olnud sel momendil oluline, kas auto läbib tehnilise kontrolli või mitte. Kostja ei nõustu hüvitama hagejale Tallinnasse tulekuga seonduvaid kulusid, sest need ei ole seotud müügilepinguga.
Kostja leiab, et lepingust taganemine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Ta müüs hagejale auto, mille seisukorras hageja enne lepingu sõlmimist ja asja ülevaatamist veendus ja leidis, et see rahuldab teda. Mõlemad pooled täitsid lepingust tulenevaid kohustusi. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistajate EP ja MV ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 208 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel oli 03.10.2010 sõlmitud müügileping, mille kohaselt kostja müüs ja hageja ostis kasutatud sõiduauto Suzuki Swift registreerimismärgiga XXX. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Taganemist ei loeta toimunuks, kui ei ole täidetud lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja esitas lepingust taganemise avalduse kostjale hagiavalduses. Kostja sai lepingust taganemise avalduse kätte 05.05.2011. Hageja väite kohaselt on ta teavitanud kostjat ja kostja poega autol esinevatest puudustest ning puuduste kõrvaldamise kuludest koheselt pärast auto tehnilist ülevaatust 09.10.2010. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lepingust taganemise formaalsete eelduste puudumisele, mistõttu saab järeldada, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja tõi taganemise alusena välja asjaolu, et lepingu ese ei vastanud lepingutingimustele, mida saab käsitleda lepingu olulise rikkumisena. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi 2.lõike punkt 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning punkt 2 järgi kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta, ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kostja esitas müüdava sõiduki pakkumuse portaalis Kuldne Börs. Pakkumuses oli märgitud, et sõiduk on tehniliselt heas seisukorras, toodud Soomest. Kostja pakkumust, mis ei olnud suunatud konkreetsele isikule, ei saa lugeda poolte vahel sõlmitud müügilepingu tingimuseks. Müügileping sõlmiti alles pärast sõiduki ülevaatust ostja poolt. Lepingu eseme ülevaatamisel teavitas müüja ostjat kõigist teadaolevatest puudustest. Seda kinnitavad tunnistaja MV ütlused. Vaatamata sellele, et hagejale oli teada sõidukil esinevad puudused, soovis hageja vaidlusalust sõidukit osta. Vaidlus puudub selles, et hagejale oli tähtis sõiduki kere korrashoid, sest ta soovis sõidukit osta nn kere doonoriks. Oma soovist teavitas hageja ka kostjat, mida kinnitavad tunnistajad EP ja MV. Põhjendamata on hageja tuginemine asja lepingutingimuste mittevastavusele selles, et sõiduk on seisnud pikemalt kui kostja seda väitis olevat ning et sõiduk on toodud Soomest. Hageja ei ole põhjendanud, millist mõju auto kerele on avaldanud asjaolu, et auto ei olnud toodud vahetult Soomest vaid oli seisnud siseruumis, kasutamata, pikema aja vältel kui müüja seda avaldas. Hageja loeb lepingu rikkumiseks ka sõiduki ülevärvimist. Kostja väidab, et sõidukil on remonditud ja ülevärvitud vaid esitiivad ja kapott.
Sõiduki osalisest ülevärvimisest kostja hagejat lepingu ei teavitanud, kuid ka hageja ise seda kostjalt ei küsinud. Kui hagejale oli sõiduki osaline ülevärvimine nii oluline, et seda teades ei oleks ta lepingut sõlminud, siis oleks nimetatud tingimus tulnud avaldada lepingu sõlmimisel. Üldjuhul ei saa eeldada, et 21 aastat vanale autole ei ole tehtud remonti ja värviparandusi. Samas sõiduki esitiibade ja kapoti remont ja ülevärvimine pigem tõstab selle väärtust. Eelnevast lähtudes ei saa pidada sõiduki osalist ülevärvimist ning asjaolu, et sõiduk oli seisnud mõnda aega ilma kasutamata, lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annaks hagejale aluse lepingust taganemiseks. Seega leiab kohus, et hageja müügilepingust taganemine ei ole kehtiv, sest täitmata on materiaalsed eeldused ning seetõttu on põhjendamatu ka tagasitäitmise nõue summas 313,17 eurot ning väidetavalt müügilepinguga seotud muud lepingu sõlmimise ja lepingueseme kasutamisega hagejal tekkinud kulunõuded. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.