Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2012.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-2902
Hagihind
3336,39 eurot
Tsiviilasi
Tyrolit Baltics OÜ hagi OÜ Valkesk Kaubandus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Tyrolit Baltics OÜ (rk 1128078, Nelgi tee 1, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa 74001)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Ferenc Koso (OÜ Incure Inkasso Agentuur, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Kostja: OÜ Valkesk Kaubandus (rk 10471462, Voolu 19, Tartu 50115). Kohtuistungi aeg
24.01.2012.a
Protokollija
Istungisekretär Maria Loorits
Rahuldada Tyrolit Baltics OÜ hagi OÜ Valkesk Kaubandus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Välja mõista OÜ-lt Valkesk Kaubandus 3940,83 eurot, millest 3228,52 eurot on põhivõlg, 151,80 eurot viivised ja 560,51 eurot kahju, Tyrolit Baltics OÜ kasuks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ Valkesk Kaubandus kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 9-11). 07.10.2004.a on kostja sõlminud Abraset OÜ-ga ostu-müügilepingu nr. 00261, mille sisuks on Abraset OÜ poolt lõike- ja lihvtoodete müügi tingimuste sõlmimine kostjaga. 10.07.2007.a teatas Abraset OÜ ostu- ja müügitegevuse üleminekust hagejale alates 09.07.2007.a. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping. Vastavalt ostu-müügilepingu punktile 4 kohustus kostja tasuma saadud kauba eest hiljemalt 30 päeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. Kostjal on hagejale tasumata kokku 13 arvet kogusummas 3336,39 eurot, mis on kostja põhivõlgnevuseks. Ostu-müügilepingu punktis 11 on pooled kokku leppinud, et arvete tasumisega viivitamise korral tasub kostja hagejale viivist 0,01 % iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja käitub pahatahtlikult, kasutab hageja seda õigust ning nõuab kostjalt viiviseid summas 151,80 eurot. Ostu-müügilepingu punktis 12 on pooled kokku leppinud, et kõik võlgade sissenõudmisega kaasnevad kulud kannab kostja. Kuivõrd hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks nimetatud arvete tasumata jätmisest tulenevalt OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole tekkis hagejal kahju summas 560,51 eurot, mis seisneb Incure Inkasso Agentuur OÜ-le makstud teenustasus. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 3336,39 eurot, viivised summas 151,80 eurot ja kahju summas 560,51 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 75, 85-86). Kostja ei tunnista hagi. Kostja loeb OÜ Valkesk Kaubandus ja OÜ Abraset vahel sõlmitud ostu-müügilepingut õigustühiseks, kuna OÜ-u Valkesk Kaubandus poolt allakirjutanu A.Lehemets ei kuulunud OÜ-u Valkesk Kaubandus juhatusse ega saanud tegutseda põhikirja alusel antud lepingu sõlmimisel. Samuti puudub esitatud dokumentide hulgas volikiri, mis oleks sellised õigused A. Lehemets’le andnud. Saatelehed (inventuuri lehed) on erinevatel A4 lehtedel ja ainult osaliselt allkirjastatud, seetõttu aktsepteerib OÜ Valkesk Kaubandus ainult mõlema osapoole allkirjastatud lehti. OÜ Valkesk aktsepteerib osaliselt võlgnevust Tyrolit Baltics OÜ ees, aga ainult korrektselt allkirjastatud ja vormistatud dokumentide alusel ning on nõus need tasuma. Menetluskulud tuleks jaotada osapoolte vahel võrdselt. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 78-79). Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega selles osas, et poolte vahel sõlmitud leping on õigustühine, kuna lepingu sõlminud Aivo Lehemets’l ei olnud volitusi kostja nimel lepingute sõlmimiseks. Kostja juhatuse liige Olev Valk on volitanud A.Lehemets’a sõlmima lepinguid ja teostama ostu-müügi tehinguid Valkesk Kaubandus OÜ nimel ning kauba eest tasumine garanteeritakse kostja poolt hagejale. Pooled on ostu-müügilepingu punktis 3 kokku leppinud, et kostja kohustub kauba saamisel kontrollima kauba kogust ning vastavust tellitud sortimendile ja võimalike pretensioonide kohta koostatakse vastav akt. Kostja ei ole arvetel oleva kauba kohta ühtegi pretensiooni esitanud ja tänaseks on igasugune mõistlik aeg selleks
möödas. Saatelehtedest on allkirjastamata ainult üks, mille palub hageja tõendite hulgast välja jätta.
Hageja esindaja on palunud oma kirjalikus taotluses 10.01.2012 arutada kohtuistungil asja ilma hageja esindaja osavõtuta. Kuna pooled kohtuistungile ei ilmunud siis vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 408 lahendas kohus asja sisuliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis leiab, et kostja seisukoht selle kohta, et poolte vahel ei ole sõlmitud kehtivat müügilepingut, kuna kostja ei ole andnud tema nimel lepingu sõlminud A. Lehemets’le selleks volitust ning nimetatud isiku esindusõigus ei tulenenud ka seadusest, siis on tegemist kostja nimel esindusõiguseta tehtud tehingutega, mis on vastavalt TsÜS § 129 lõikele 1 tühised, ei ole põhjendatud ja on vastuolus kogutud tõenditega. TsÜS § 118 lg 1, 2 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohtule esitatud volikirjast (tl 80) nähtub, et Valkesk Kaubandus OÜ on volitanud Aivo Lehemets’a sõlmima lepinguid ja teostama ostu-müügitehinguid. Volitusele on allakirjutanud Valkesk Kaubandus OÜ juhatuse liige Olev Valk. Ostu-müügileping Abraset OÜ ja Valkesk Kaubandus OÜ vahel on sõlmitud 7. oktoobril 2004.a (tl 12). Lepingule on Valkesk Kaubandus OÜ-u poolt alla kirjutanud Aivo Lehemets. Müügilepingu p-i 2 kohaselt kaup antakse müüjalt ostjale või ostja poolt volitatud isikutele üle saatelehe alusel. Kauba vastuvõtmist kinnitatakse ostjapoolse allkirjaga. Müügilepingu p 3 näeb ette, et kauba üleandmisel-vastuvõtmisel kohustub ostja kontrollima kauba kogust, kvaliteeti ning vastavust tellitud sortimendile, võimalike pretensioonide kohta koostatakse vastav akt. Saatelehed (tl 36-59), millele vastavad arved nr 20092607, nr 20093034, nr 20093473, nr 20093886, nr 20094273, nr 20100236, nr 20100512, nr 20100515, nr 20100905, nr 20101287, nr 20101695, nr 20101947 (tl 15-34), on ostja alla kirjutanud. Seega on kostja kauba vastuvõtmist kinnitanud vastavalt müügilepingu p-le 2. Kuna müügilepingule on vastavalt volitusele alla kirjutanud Aivo Lehemets ning kaup on kostja poolt ka vastu võetud ning kostja poolt ei esitatud hagejale ühtegi pretensiooni vastavalt müügilepingu p-s 3 kokkulepitule, siis on kostja aktsepteerinud Aivo Lehemets’a
tegevust müügilepingu sõlmimisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Aivo Lehemets tegutses lepingu sõlmimisel kostja nimel ja kostja ei ole vastupidist tõendanud, siis on hageja ja kostja vahel sõlmitud müügileping kehtiv ja käesolevas asjas TsÜS § 129 lg 1 kohaldamisele ei kuulu. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust (maksta hagejale ostetud kauba eest) täitnud, siis sellega on ta rikkunud lepingut. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel lepinguga intressimääras kokku leppida. Antud juhul on pooled leppinud kokku ostumüügilepingu p-s 11, et arvete tasumisega viivitamise korral tasub kostja hagejale viivist 0,01% iga viivitatud päeva eest. Vastavalt esitatud arvetele on hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlg summas 3336,39 eurot. Kuna arve nr 20094537 (tl 24) aluseks olevale saatelehele (tl 48-49) ei ole kostja allkirjutanud ning hageja on palunud selle tõendite hulgast välja jätta, siis arvestab kohus arvel nr 20094537 oleva summa põhivõlast maha. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlana 3228,52 eurot (3336,39-107,87). Kuna kostja ei ole hageja poolt esitatud viivisenõudele (arve nr 20111511, tl 60), vastuväiteid esitanud, siis on hageja nõue viivitusintressi nõudes summas 151,80 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju hüvitamist. Kahju seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus. Poolte vahel sõlmitud ostumüügilepingu p-s 12 (tl 12) on pooled kokkuleppinud, et maksetähtaegadest mittekinnipidamisel on müüjal õigus loovutada nõue võlgade sissenõudmisega tegelevale firmale ja kõik võlgade sissenõudmisega kaasnevad kulud kannab ostja. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtule esitatud asjaolude põhjal on hagis taotletud kahju näol tegemist VÕS § 128 lg 3 nimetatud otsese varalise kahjuga, täpsemalt kahju tekitamisega kantud või tulevikus kantav kulu kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus peab hageja nõutud kulu mõistlikuks, arvestades nii loovutatud nõuete suurust kui inkassoteenuse kasutamise põhjust. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemele nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine rikkumist vabandavaid asjaolusid VÕS § 103 tähenduses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 560,51 eurot.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.