Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 502,9482 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 5 408,66 eurot. Kokkuleppega nr 1 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 17.10.2008 27,14% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 10.11.2008, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 18.06.2009 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles 23.07.2009 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 6 720,94 euro tasumist, millest 5 398,92 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1 216,73 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 102,26 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 3,03 eurot viivis. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt kokkuleppe nr 1 järgi tagastamata krediidisummaks 5 398,92 eurot. Kokkuleppe nr 1 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,14% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 1 216,73 eurot. Samuti on kostja jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 319,56 eurot inkassomenetlusega seotud kulude (inkassoarve) eest. 08.02.2011 seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud krediidisumma 5 398,92 euro tasumata jätmisest viivist 2 271,18 eurot määraga 27,14% nimetatud krediidisummalt aastas. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 9 231,95 eurot, millest 5 398,92 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 216,73 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 345,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 2 271,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja mõista kostjalt alates 09.02.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,14% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub jätta hageja kostja kanda. Kostja 21.11.2011 vastuväited Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja võttis hagejalt krediiti 2006 aastal toimunud jõulise reklaamikampaania käigus ning pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr XXXmille alusel võttis kostja laenu summas 1 725,61 eurot. Hiljem suurendas kostja hageja tungival nõudmisel krediidisummat kahel korral 14.02.2007 summas 958,67 eurot ja 19.06.2007 summas 1 022,59 eurot. Krediidisummat suurendati tarbijakrediidilepingu nr XXX raames. Krediidisumma on kokku 3 706,88 eurot. Hageja ei näidanud kordagi üles krediidiandaja hoolsuskohustust, ei selgitanud kostjale krediidivõtmisega seonduvaid kohustusi ega selgitanud välja kostja sundolukorda. Kostja täitis lepingut nõuetekohaselt, kuni makseraskuste tekkimiseni 2008 aastal. Selleks ajaks oli kostja tagastanud hagejale 2 104,19 eurot. Makseraskustega toimetulekuks pikendati tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevat tagasimakse tähtaega. Kuivõrd kostja ei suutnud jätkuvalt täita lepingulisi kohustusi pakkus hageja täiendavaid pikendusi ning pooled sõlmisid täiesti uue tarbijakrediidilepingu nr XXX ja selle kokkulepe nr 1. Uus leping sõlmiti ainuüksi tarbijakrediidilepingu nr XXX tulenevate nõuete tasaarvestamiseks. Täiendavaid rahasummasid uue lepingu ja kokkuleppe nr 1 raames kostjale üle ei antud.

Kostja leiab, et krediidileping nr XXX ja XXX koos kokkulepetega tuleb tühistada heade kommete vastasusele tuginedes. Kostja võttis esimese laenu olles kahekümneaastane, kostjal puudus varasem kokkupuude krediidi- ja laenulepingutega. Kostja oleks jätnud lepingud sõlmimata, kui hageja ei oleks jõuliselt kostjale laenu pakkunud ning oleks informeerinud krediidi saamisega tekkinud kohustustest. Kostja on seisukohal, et krediidileping nr XXX, XXX ja XXX kokkulepped maksetähtaja pikendamises on tühised. Hageja käitumine on olnud suunatud ainuüksi enda kasu lõikamisele sõlmides uusi kokkuleppeid ja lepinguid, et suurendada tasumata jäänud intresside arvelt krediidi põhisummat ja seeläbi saada suuremat kasumit. Korduv lepingute pikendamine makseraskustes isikuga on vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei saa hea usuga kooskõlas olevaks käitumiseks lugeda fakti, et hageja on pöördunud kohtusse nõude suurusega mis ületab kahekordset krediidi põhisummat ning võtmata arvesse, et osa kohustustest on kostja täitnud. Kostja on mh jäänud hätta krediidi tagastamisega põhjusel, et oli 2008 aasta lõpus ja 2010 aasta esimesel poolel töötu ning uutel töökohtadel on jäänud töötasu oluliselt väiksemaks. Samuti peaks kostjal sündima laps 2012 aasta jaanuarikuu jooksul ning kostjale makstava sünnitushüvitise ja vanemahüvitise suurus jääb miinimumi lähedale. Kostja palub kohtul krediidilepingute nr XXX, XXX ja XXX tühistamist, intresside ja viiviste vähendamist. Kostja on nõus sõlmima hagejaga kompromissi tagastades 5 309,56 eurot viie aasta jooksul. Kostja palub menetluskulud jätta poolte enda kanda, kuna hageja menetluskulude kandmine kostja poolt koormaks kostjat ebamõistlikult. Hageja 29.12.2011 seisukoht kostja vastuväidetele Hageja jääb oma hagiavalduses toodud seisukohtade ja nõuete juurde. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele esitanud vastuväiteid peamiselt krediidilepingute nr XXXja nr XXXkohta. Hageja on arvamusel, et nimetatud krediidilepingutest tulenevad kohustused on lepingu nr XXXalusel lõpetatud ning pooled on omandanud uue krediidilepinguga uued õigused ja kohustused. Kostja kohustused põhinevad vaid vaidlusalusel lepingul ning hageja ja kostja vahel varasemalt sõlmitud lepingud (XXX, XXXja selle raames sõlmitud kokkulepped) ei ole käesoleva hagimenetluse esemeks. Vaidlus käib tarbijakrediidilepingust nr XXXja selle raames sõlmitud kokkuleppest nr 1 tuleneva võlasuhte ja sellega seotud kohustuste üle. Hageja palub jätta kostja vastuväited, mis suuremas osas põhinevad varem sõlmitud krediidilepingutel, tähelepanuta. Hagejale jääb arusaamatuks, milliste krediidi võtmisega seonduvate kohustuste mitteselgitamist kostja silmas peab. Kostja on hagejale nii vaidlusaluse kui ka varem sõlmitud krediidilepingute raames tagasimakseid teostanud. Hageja palub kohtul jätta kostja vastuväited lepinguga kaasnevate kohustuste mitteteadmise ja kostja sundolukorra kohta tähelepanuta, kuna kostja vastuväited on põhjendamata ja tõendamata. Kostja on vastuses hagiavaldusele asunud seisukohale, et krediidilepingud nr XXX, XXXja XXXkoos kokkulepetega tuleb tühistada heade kommete vastasusele tuginedes. Hageja palub kohtul jätta kostja vastuväited lepingute tühistamise kohta tähelepanuta, kuna kostja ei ole põhjendanud, et ta on hagejaga sõlminud lepingu TsÜS § 90 lg 1 esimeses lauses nimetatud juhtudel. Kostja on alles pärast vaidlusaluse lepingu ülesütlemist hagejale väitnud, et võlgnevus on tekkinud töö kaotuse tulemusena. Nii krediidilepingu nr XXXkui ka kokkuleppe nr 1 sõlmimise ajal ei olnud hagejale teada, et kostja oli töötu. Kostja ei ole hagejale kordagi esitanud ühtegi tõendit oma töötuse tõendamiseks. Hageja on kostjaga 24.05.2008 sõlminud

krediidilepingu nr XXXja 17.10.2008 kokkuleppe nr 1, mille kohaselt andis hageja kostjale lisalaenu tekkinud võlgnevuste katteks. Krediidilepingu nr XXXraames pikendati krediidi tagasimakse perioodi 87 kuuni (varasemalt 60 kuud) ja kokkuleppega nr 1 120 kuuni, (varasemalt 87 kuud), et kostja saaks jätkata krediidi tagasimaksmist sarnaste kuumaksete alusel nagu oli varasemas lepingus. Lisaks, nii krediidilepingu nr XXXkui ka kokkuleppe nr 1 intressimäärad olid madalamad (vastavalt 24,92% ja 27,14%), kui oli see eelnevalt sõlmitud krediidilepingu nr XXXkokkuleppe nr 1 kohaselt (27,27%). Sellest tulenevalt ei saa kuidagi väita, et hageja käitus pahatahtlikult, kuna krediidi tagasimakse perioodi pikendamise võimaldamisega tegi hageja endast kõik võimaliku, et jõuda kostjaga tekkinud võlgnevuste tasumiseks kohtuvälisele kokkuleppele. Kostja oli arvamusel, et hageja poolt krediidi tasumiseks perioodi pikendamine võimaldab tal ajutisest makseraskusest tekkinud probleeme lahendada, siis pidas hageja vajalikuks kostjale ka selline võimalus anda. Kostja väidab oma vastuses hagiavaldusele, et hagejapoolne nõue esitatud hagiavalduses, so. 7 413,75 eurot on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kõrvalnõuded ületavad põhinõuet. Hagejale on arusaamatu, kuidas kostja eelmainitud summad leidis. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse 9 231,95 euro ja lisanduva viivise nõudes, millest 5 398,92 eurot on tagastamata krediidisumma, 1 216,73 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 345,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 2 271,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti vaidleb hageja vastu kostja taotlusele viivise vähendamisele. Hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingu nr XXXkokkuleppe nr 1 järgne intressimäär on 27,14% aastas, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus on kokku lepitud suuremas intressimääras kui seadusjärgne viivisemäär, siis tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule kohalduva viivisemäära leidmisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 lsst 3 ning kostja on kohustatud tasuma hagejale viivist lepingujärgse intressi määra alusel, so 27,14% aastas. Hageja arvestab viivist üksnes tähtaegselt tagastamata krediidisummalt ega võta viivise arvestamisel aluseks muid lepingujärgseid võlgnevusi. Viimane laekumine vaidlusaluse lepingu katteks toimus 09.08.2010.a., seega ei ole kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud pika aja jooksul. Arvestades kohustuse suurust ning maksete mittelaekumise pikka perioodi (al 09.08.2010 kuni 29.12.2011), ei ole viivise vähendamise taotlus põhjendatud. Hageja leiab, et intressi nõue on seaduslik ja intressi vähendamise taotlus ei ole kostja poolt põhjendatud ega saa kuuluda kohtu poolt rahuldamisele. Tulenevalt VÕS § 94 lg-st 1 võivad pooled ise kohustuse intressimääras kokku leppida. Hageja ja kostja on krediidilepingu nr XXXkokkuleppe nr 1 kohaselt leppinud kokku, et kostja tasub hagejale krediidilt intressi 27,14% aastas ja seega tuleb kostjal tasuda intressi vastavalt kokkuleppele. Kuna hageja ütles kostjaga sõlmitud krediidilepingu üles 23.07.2009.a., siis VÕS § 416 lg 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, so kuni 23.07.2009.a. Lepingu ülesütlemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress 19 037,7 kr ehk 1 216,73 eurot. Kostja ei ole kuidagi põhjendanud ega tõendanud miks peaks hageja intressi nõuet vähendama. Hageja on valmis sõlmima kostjaga kompromisslepingu mõistlikel tingimustel. Hageja on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega, kui otsus tehakse kostja kahjuks, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtuistung 17.01.2012 ning võimalik kompromissi saavutamine 17.01.2012 toimunud kohtuistungil peavad pooled võimalikuks kompromissi sõlmimist. Hageja on nõus kompromissi sõlmimisel vähendama viivist ja kostja poolt tasumisel kuuluv viivis oleks 2 736,09 eurot. Kohus annab pooltele tähtaja 10.01.2012 kompromissi

sõlmimiseks. Pooled kompromissi saavutanud ei ole. 19.01.2012 teatas hageja kohtule, et kostja ei olnud nõus allkirjastama kompromisslepingut hageja poolt väljapakutud tingimustel mh viivise vähendamisega 25% ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et BIGBANK AS hagi EL vastu võlgnevuse 9 231,95 euro ja viivise nõudes tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitatud kohtule hagiavalduse lähtuvalt lepingust nr XXX ja selle raames sõlmitud kokkuleppest nr 1 tulenevate kohustuste mittetäitmisest. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu nr XXX ning nimetatud lepingu raames kokkuleppe nr 1. Kohus jätab kostja vastuväited tähelepanuta selle kohta, et krediidileping nr XXX, ja XXX on tühised. Käesoleva tsiviilasja esemeks on tarbijakrediidileping nr XXX ning nimetatud lepingu raames sõlmitud kokkulepe nr 1. Tehingute tühistamise materiaalseks eelduseks on seadusest tulenevate tehingu tühisuse eelduste täitmine, st tühistamise aluse esinemine ning tühistamise formaalseks eelduseks on TsÜS § 99 sätestatud õigeaegse tühistamisavalduse tegemine. Nimetatud eeldused täidetud ei ole ja kohus jätab kostja vastuväite lepingu nr XXX tühisuse kohta tähelepanuta. Kostja on eelpool nimetatud krediidilepingule, kokkuleppele nr 1 ja maksegraafikule alla kirjutanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Poolte vahel 17.10.2008 tarbijakrediidilepingu nr XXX raames sõlmitud kokkuleppe nr 1 alusel on hageja andnud kostjale laenu 5 408,66 eurot (tl 14). VÕS § 396 lg1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud krediidilepingus. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuste rikkumise korral muu hulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohtul esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja rikkus kokkulepet nr 1, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. 18.06.2009 tegi hageja kostjale kirjalikus vormis lepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 25). Kuivõrd kostja lepingust tulenevat kohustust ei täitnud, ütles hageja 23.07.2009 lepingu üles. VÕS § 397 lg1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokkuleppes nr 1 kokku leppinud intressimääras 27,14% aastas. Intresse on arvestatud kuni lepingu ülesütlemiseni. Intressi vähendamine ei ole põhjendatud ja on tõendamata. Seega tuleb kostjalt välja mõista intress summas 1 216,73 eurot. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 27,14% võlgnetavalt summalt aastas. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium märgib täiendavalt, et välistatud ei ole VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt. Kohus on seisukohal, et pooled on lepinguga kokku leppinud intressimääras 27,14% aastas ning eeltoodust tulenevalt kohaldub nimetatud viivise määr. Tulenevalt hageja poolsest vastutulekust kostjale nii 17.01.2012 toimunud kohtuistungil kui ka kohtule 19.01.2012 esitatud seisukohast vähendada viiviseid, leiab kohus, et on põhjendatud vähendada hageja poolt arvestatud viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2 271,18 eurot ning kohus vähendab viivist 25%, so summas 567,80 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 1 703,38 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Pooled on lepingu üldtingimuste punktis 6.6 leppinud kokku, et kostja hüvitab hagejale võla sisse nõudmisega seotud kulud. Pooled on lepingus nimetatud kulude osas kokku leppinud ning tulenevalt üldtingimuste p 6.6 ja 5.3 tuleb nimetatud kulud summas 345,12 eurot. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi ning see tuleb kostja suhtes rahuldada 5 398,92 eurot tagastamata krediidisumma, 1 216,73 eurot intressi, ning 345,12 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude osas. Viivise nõue tuleb osaliselt rahuldada ning kostjalt välja mõista viivis summas 1 703,38 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8 664,15 eurot. TsMS § 67 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 27,14% aastas põhinõudelt 5 398,92 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.