Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi M. A. vastu 2 279,72 euro (35 669,81 krooni) võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.02.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 107-026625–EG, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis võimaldas kostjale limiiti 319,55 euro (5 000 krooni) ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma püsimaksed iga kuu 10. kuupäeval. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.06.2009. 23.04.2008 sõlmisid pooled väikelaenulepingu nr. 08-059865VL, summas 2 141.04 eurot (33 500 krooni), intressimääraga 19% aastas ja laenu tagastamise tähtajaga 10.05.2013. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.08.2009. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 2 279,72 eurot (35 669,81 krooni), millest: a) krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 363,82 eurot (5 692,33 krooni), sh põhiosa võlgnevus 348 eurot (5 444,95 krooni), intress 2,96 eurot (46,24 krooni), viivis 9,66 eurot (151,14 krooni) ja menetlustasu 3,20 eurot (50 krooni) ning b) väikelaenulepingust tulenev võlgnevus kokku 1 915.91 eurot (29 977,48 krooni), sh põhiosa võlgnevus 1 705,93 eurot (26 692,07 krooni), intress 162,94 eurot (2 549,49 krooni) ja viivised 47,03 eurot (735,92 krooni). Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 479.34 eurot (7 500 krooni),

samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

ASJA KÄIK

KOHTUISTUNG

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kaalunud igakülgselt kohtule esitatud tõendeid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Swedbank hagi M. A. vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 3 alusel, kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kostja oma 11. mail 2010.a. kohtule esitatud vastustes nõustus hagiga põhinõuete osas täielikult, vastuhagi esitada ei soovinud. 03.02.2012 esitasid pooled kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks õigeksvõtuotsusega. Hageja ja kostja loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt, võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 440 lg 1, 3, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 2 279.72 eurot ja viivis alates 30.03.2010.a kuni põhinõude (2 053.93 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 479.34 eurot (tl. 17). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 239,67 eurot ja viivise menetluskuludelt (239,67 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 239,67 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (239,67 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra. Hageja esindaja esitas taotluse tagastada 1⁄2 hagi esitamiselt tasutud riigilõivust summas 239.67 eurot vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja ja kostja loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Hageja on hagi esitamisel 25.03.2010 tasunud riigilõivu summas 479.33 eurot (7 500 krooni, maksekorraldus nr. 52054, tl. 17). Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest riigilõivu.

239.67 eurot

Enne riigilõivu tagastamist hagejale tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel teha viitenumbrile 2900072699 tasutud riigilõivu siire Viru Maakohtu viitenumbrile nr 2900072136.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.