lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-10-41595/22

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 09.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-41595/22
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
09.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2405
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-41595

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunikuabi

Elle Lumiste

Määruse tegemise aeg ja koht

09.02. 2012.a Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-41595

Tsiviilasi

EOÜ avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks Hageja: APP(isikukood XXX, elukoht XXX )

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming

Kostja: EOÜ (registrikood XXX asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja. Vandeadvokaat Veikko Puolakainen (Advokaadibüroo Sorainen AS, e-post: [email protected] ). Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada EOÜ avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
2.Välja mõista APP(isikukood XXX) EOÜ (registrikood XXX) kasuks kostja menetluskulud summas 487,48 eurot (nelisada kaheksakümmend seitse eurot ja nelikümmend kaheksa eurosenti).
3.Määruse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostja esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Asjaolud ja põhjendused

2-10-41595 Tsiviilasjas nr 2-10-41595 16.12.2010 tehtud ja 26.03.2011.a jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohus rahuldas APP hagi EOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt, mõistis kostjalt EOÜ-lt hageja APP kasuks välja 4800 (neli tuhat kaheksasada) krooni ning menetluskulud jättis hageja APP kanda. 25.02.2011 esitas hageja esindaja Harju Maakohtu 16.12.2010 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 210-41595 apellatsioonkaebuse. 10.03.2011 kohtumäärusega tsiviilasi nr 2-10-41595 Tallinna Ringkonnakohus keeldus APP apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas kaebuse peale kohtumääruse jõustumist apellandile. 02.02.2011 esitas kostja esindaja Harju Maakohtule EOÜ avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduses on kostja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludena näidatud tasu õigusabi eest summas 487,48 eurot. Kostja märgib, et eelpool kirjeldatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (tsiviilasi nr 2-10- 41595). Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja arved õigusabi eest koos spetsifikatsioonidega. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. 12.10.2011.a edastas Harju Maakohus hageja esindajale kostja esindaja 12.04.2011 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks koos esitatud lisadega ja andis teada, et hageja esindajal on õigus kostja esindaja poolt esitatud avalduse suhtes esitada tulenevalt TsMS § 176 lg-st 1-3 vastuväited 30 päeva jooksul teate kättesaamisest. 03.12.2011.a esitas hageja vastuväited kostja avaldusele menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-10-41595. Hageja vastuväide

1.TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” (edaspidi „Valitsuse määrus”) § 1 lg 1 kohaselt on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad lähtudes hagi hinnast.
2.Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi hind oli 19200 krooni ehk 1227,10 EUR. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-156-10 punkt 14 kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha, st menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses kohaldab kohus Vabariigi Valitsuse määrust, mis kehtis hagi esitamise ajal. Hagi esitati 07.07.2010, seega tuleb vaadata redaktsiooni avaldamismärkega RT I 2008, 40, 235, mis kehtis 12.09.2008 kuni 05.12.2010.
3.Valitsuse määruse § 1 lg 1 toodud tabeli kohaselt tuleb lähtuda tabeli teisest reast ehk tsiviilasja hinnast kuni 50 000 krooni, mille kohaselt maksimaalselt sissenõutav kulu on 25 000 krooni, st 50% tsiviilasja hinnast.
4.Kui vaadata Valitsuse määruse § 1 lg 1 tabeli loogikat ja järjepidevust, siis mida suuremaks muutub tsiviilasja hind, seda väiksemaks muutub protsent tsiviilasja hinnast, mis kuulub Lk (7) 2

2-10-41595 väljamõistmisele sissenõutava kulu näol. Nii on näiteks tabeli esimese kolme rea puhul ühtlaselt maksimaalselt sissenõutav kulu 50% hagihinnast, järgnevate tsiviilasja hindade puhul väheneb alates tabeli neljandast reast sissenõutav kulu alates 35% kuni tabeli viimase reani (tsiviilasja hind 2 500 000 krooni), mille puhul sissenõutav kulu moodustab vaid 14% ehk 360 000 krooni.

5.Et käesoleva tsiviilasja hind jääb tabeli kolme esimese rea piiresse (kus tsiviilasja hinna ja sissenõutava kulu suhe oli vastavalt 1:2 sissenõutava kulu kahjuks), tuleb asuda seisukohale, et proportsionaalselt tabeli loogikale vastav sissenõutav kulu on antud 50% tsiviilasja hinnast ehk 19200 krooni – 50% = 9600 krooni (613.55 EUR) eeldusel, et tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. 6.Hageja juhib tähelepanu, et Valitsuse määrus seab maksimaalselt sissenõutava kulu piirmäära, mis ei tähenda ilmtingimata seda, et kantav menetluskulu peab vastama üks-ühele sätestatud maksimummääraga. Kostja küsitud summa jääb iseenesest küll määratud maksimumi piiresse, kuid on antud juhul arvestades asja lihtsust ja menetluse lühikest kestust (hagiavaldus esitatud 19.04.2010, kohtuotsus 16.12.2010, st kaheksa kuud kohtumenetlust) ebamõistlikult suur. Ka TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja arvestades Valitsuse määrust, tsiviilasja keerukust ning kulude põhjendatust koos nende ulatusega. Et käesolev tsiviilasi ei olnud sisult keeruline ja tegemist oli äärmiselt lühikese menetlusega, tuleb vähendada menetluskulusid vastavalt kohtu nägemusele asja tegelikust keerukusest.
7.Seoses Kostja esitatud menetluskuludega leiab Hageja samuti, et kõik arvetel kajastatud tegevused ei ole käsitletavad menetluskuludena, mis kuulub sissenõudmisele TsMS § 175 lg 1 mõttes. Antud juhul pidi Kostja esindaja koostama kostja vastuse kuivõrd Hageja oli esitanud hagi, millele Kostja pidi vastama. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-10 punkt 27 kohaselt saab lepingulise esindaja menetlusega seotud kulusid hakata arvestama alates hagiavalduse või muu kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisest. Seega ei kuulu Hageja poolt hüvitamisele kõik toodud teenused: 1) 2) 3) 4)

Juriidiline konsultatsioon ja õigusabi osutamine ts asjas nr 2-10-32587; Kliendiga kohtumine; Materjalide kokkupanek; Esmase arvamuse andmine kliendile.

8.Eelloetletud tegevused on suunatud kliendisuhte loomisele, kuni reaalse esindamise hetkeni (s.o antud juhul kostja vastuse koostamiseni) ei olnud tegemist kliendi esindamisega.
9.Kokkuvõttes leiab Hageja arvestades ülaltoodut, et TsMS § 175 lg 1 kuluna saab käesoleva tsiviilasja raames välja mõista summa 100 eurot, kuna tööandja on võimeline end kaitsema sellistes protsessides iseseisvalt ja puudus üleüldse vajadus advokaaditeenuse tellimiseks. Hageja leiab ka, et menetluskulude väljamõistmine on tema jaoks ülekohtune, kuna kohus ei andnud luba vaidlustada kohtuotsust Tallinna Ringkonnakohtus, seega ei saanud hageja esitada ka menetluskulude kindlaksmääramise otsuse peale määruskaebust. Hageja jaoks on tegemist menetluskulude kindlaksmääramisel samas summas milles hagi rahuldati sisuliselt tema karistamisega, sest kohtusse pöördumise vajaduse tekitas kostja mitte hageja. Hagi on

Lk (7) 3

2-10-41595 osaliselt ka rahuldatud ja seetõttu oleks pidanud jääma menetluskulud poolte endi kanda, mitte hageja karistamisena täielikult tema kanda. 05.12.2011 edastas Harju Maakohus kostja esindajale tsiviilasjas nr 2-10-41595 hageja poolt 03.12.2011 kohtule esitatud vastuväite kostja esindaja 12.04.2011 avaldusele menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja palus esitada nimetatud vastuväite osas kostja esindajal oma seisukoht hiljemalt 14 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates. Vastuväide on kostja esindajale kättetoimetatud 05.12.2011.a. 05.12.2011 esitas kostja esindaja E OÜ seisukoha vastuväitele menetluskulude suuruse osas tsiviilasjas nr 2-10-41595. Kostja seisukoht Kostja leiab, et vastuväide on alusetu ja põhjendamatu. Kostja poolt kantud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud. Õigusabikulude summa on olnud kokku 487.48 eurot, mis jääb ca 3,5 korda alla kehtestatud piirmäärale, millele viitab ka hageja vastuväites. Kostja juhib siinkohal tähelepanu hageja vastuväite eksitavale sisule, kuivõrd selles on viidatud mitte käesolevale, vaid tõenäoliselt mõnele muule hagejaga seotud tsiviilasjale. Käesolevas asjas ei ole kostja küsinud menetluskulude hüvitist kohtueelselt kantud toimingute eest, millele viitab hageja (kattuv ei ole ka tsiviilasja number). Kostja osundab, et kulude hüvitamises ei ole hageja suhtes midagi ebaõiglast. Vaidluse sisu ja mahtu arvestades on klient tasunud õigusabi eest oluliselt väiksemas mahus kui tavaliselt (poolte kokkuleppel 50 % kostjat esindava büroo tunnihinnast). Lisaks pidi hageja tema enda poolt algatatud vaidluse lahendamisel arvestama, et asi võib laheneda tema kahjuks. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et menetluskulud jäeti täies ulatuses hageja kanda ainuüksi põhjusel, et ta ei olnud nõus kostja pakutud kompromissiga. Eeltoodu põhjal palub kostja jätta vastuväide arvestamata ning välja mõista kostja menetluskulud täies ulatuses (detailne arvestus arvete spetsifikatsioonis, s.t kokkuleppel 3600 krooni hagile vastuse koostamise eest ja 257. 40 eurot lõplike seisukohtade koostamise eest hagiavaldusele ja hageja täiendavatele seisukohtadele, s.o kõik kokku 487.48 eurot). Kohtunikuabi seisukoht Tsiviilasjas nr 2-10-41595 16.12.2010 tehtud ja 26.03.2011.a jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohus jättis menetluskulud hageja APP kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 02.02.2011 esitas kostja esindaja Harju Maakohtule EOÜ avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles on kostja menetluskuludena näidatud tasu õigusabi eest summas 487,48 eurot. Kostja märgib, et eelpool kirjeldatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (tsiviilasi nr 2-10-41595). Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja arved õigusabi eest koos spetsifikatsioonidega. Menetluskulude nimekirjas ja arvetele lisatud spetsifikatsioonides on kirjeldatud õigusabitoiminguid ja märgitud toimingutele kulunud aeg. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt.

Lk (7) 4

2-10-41595 Hageja vastuväites väidab, et hagi on osaliselt ka rahuldatud ja seetõttu oleks pidanud jääma menetluskulud poolte endi kanda, mitte hageja karistamisena täielikult tema kanda. Kohtunikuabi peab vajalikuks selgitada, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei jaota kohus enam menetluskulusid, vaid lahendab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel, mistõttu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse eesmärgiks ei ole poolte distsiplineerimise ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine menetluskulude jaotamise teel. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik muuta kohtuotsuses sisalduvat menetluskulude jaotust ega lahendada tsiviilasja sisu puudutavaid küsimusi, mistõttu kohtunikuabi jätab tähelepanuta kõik tsiviilasja sisu puudutavad selgitused, kuivõrd need ei ole asjakohased, sest menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel. Seoses kostja esitatud menetluskuludega leiab hageja samuti (hageja vastuväite p 7), et kõik arvetel kajastatud tegevused ei ole käsitletavad menetluskuludena, mis kuulub sissenõudmisele TsMS § 175 lg 1 mõttes ja et vastuväite punktis loetletud tegevused on suunatud kliendisuhte loomisele, kuni reaalse esindamise hetkeni (s.o antud juhul kostja vastuse koostamiseni) ei olnud tegemist kliendi esindamisega (hageja vastuväite p 8). Kohtunikuabi seisukoht on, et ülaltoodud hageja vastuväited ei ole asjakohased, kuivõrd need ei puuduta käesolevat tsiviilasja. Samuti viitamine Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-138-10 punkt 27 ei ole asjakohane, kuivõrd Riigikohtu Tsiviilkolleegium on märgitud lahendis võtnud seisukoha nõude esitamisega seotud kulude hüvitamiseks osas ja kulude osas, mida ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt nõuda. Käesoleval juhul ei ole tegemist, mida kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses, lisatud nimekirjas ning spetsifikatsioonides on märkinud, tsiviilasja nr 2-10-41595 menetluse väliste kuludega, ega ka nõude esitamisega seotud kuludega, mistõttu jätab kohtunikuabi ülaltoodud hageja vastuväited tähelepanuta. Hageja vastuväites leiab, et TsMS § 175 lg 1 kuluna saab käesoleva tsiviilasja raames välja mõista summa 100 eurot, kuna tööandja on võimeline end kaitsma sellistes protsessides iseseisvalt ja puudus üleüldse vajadus advokaaditeenuse tellimiseks. Kohtunikuabi selgitab, TsMS § 217 lg 1 kohaselt on igal menetlusosalisel õigus osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd TsMS § 217 lg 1 järgi on igal menetlusosalisel õigus osaleda menetluses muu hulgas tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, tuli hagejal arvestada võimalusega, et kostja kasutab menetluses lepingulist esindajat, ning et seoses sellega võivad tekkida menetluse tõttu omad kulud. Kohtunikuabi seisukoht on, et hageja väide ei ole asjakohane. Kohtunikuabi peab vajalikuks märkida, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kui hageja leiab, et teise poole menetluskulud sisaldavad teatud toiminguid, mis ei ole käsitletavad sisulise õigusteenuse osutamisena käesolevas tsiviilasjas, siis peab menetluskulude suurust vaidlustav pool esitama ka konkreetsed tõendid enda väidete kinnitamiseks. Hageja ei ole esitanud konkreetseid tõendeid enda väidete kinnitamiseks. Kuivõrd kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning hageja ei esitanud vastupidiseid tõendeid, siis tuleb eeldada, et esitatud andmed on õiged. Kohtunikuabi selgitab, kuivõrd kohus on jõustunud kohtulahendis menetluskulud jaotanud ja esindaja tööd ei tee olematuks asjaolu, kas hageja on teise poole menetluskulude hüvitamisega

Lk (7) 5

2-10-41595 nõus või mitte, mõistab kohus menetluskulude jaotust kindlaks määrava jõustunud kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud. Esindajate töö mahtu on võimalik hinnata ka selle kaudu, kuivõrd nende koostatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Menetluskulude nimekirja, 03.11.2010 arve nr XXXja lisatud spetsifikatsiooni järgi õigusteenuse kirjeldus on: Vastuse koostamine hagiavaldusele (3 tundi). Esindaja poolt hagiavaldusele vastuse koostamisele pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine, seisukohtade kujundamine, et võtta õiguslik positsioon ja lõpuks nende vormistamine kirjalikuks dokumendiks. Hagiavaldus asub toimikus lk 2-4 (3 lehte) ja lisad lk 6-18 (13 lehte). Vastus hagiavaldusele on koostatud 5-l lehel (t lk 24-28), millest sisulisi seisukohti, analüüsi, vastuväiteid ja menetluslikke nõudeid on 4-l lehel. Arvestades konkreetsete nõuete sisuga on tegemist kogu ulatuses vajaliku menetlusdokumendiga. Kohtunikuabi seisukoht on, et esindaja poolt selleks kulutatud aeg on vajalik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirja, 27.12.2010 arve nr XXXja lisatud spetsifikatsiooni järgi õigusteenuse kirjeldus on: Lõplike seisukohtade koostamine A.-P P hagiavaldusele ja täiendavatele seisukohtadele (3 tundi). Märgitud menetlusdokumendid asuvad toimikus lk 5860 (3 lehte), lk 64-68 (5 lehte). Esindaja poolt seisukohtade koostamisele pidi eelnema kõigi materjalide ja asjaolude läbitöötamine, analüüsimine, seisukohtade kujundamine ja lõpuks nende vormistamine kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumendi kirjutamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Tulenevalt eeltoodust on kohtunikuabi seisukoht, et esindaja poolt selleks kulutatud aeg on vajalik ja põhjendatud. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada seega sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega, s.o Vabariigi Valitsuse 04.septembri 2008. määrusega nr 137. Kohaldamisele kuulub seega menetluskulude kindlaksmääramiseks Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määrus nr 137. Tsiviilasja hind on 19 200 krooni. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määrus nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad, tsiviilaja hind kuni 50 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Kostja lepingulise esindaja kulud 7 627,40 krooni (487,48 eurot) on vastavuses menetluskulude kandmise ajal kehtinud piirmääraga, mistõttu saab kostja õigusabikuludena välja mõista 7 627,40 krooni e 487,48 eurot. Lk (7) 6

2-10-41595

Ülaltoodust lähtudes kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud kokku summas 487,48 eurot (õigusabikulud 7 627,40 krooni e 487,48 eurot). Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 6, § 221 lg 3, § 138, § 144, § 162 lg 1, § 173 kuni 178, § 466, § 661.

Elle Lumiste kohtunikuabi

Lk (7) 7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.