OÜ Krivest hagi Dmitri Malofejevi vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
8675,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Osaühing Krivest (rk 11069259; Pärnu mnt 107-28, Tallinn; [email protected]); lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus ([email protected]); kostja Dmitri Malofejev (ik XXX; XXXXX); lepinguline esindaja, jurist Sergei ([email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
Desjatnikov
11.04.2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Krivest hagi Dmitri Malofejevi vastu töövaidluses osaliselt.
2.Lugeda OÜ Krivest ja Dmitri Malofejevi vahel 01.03.2014 sõlmitud tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel OÜ Krivest poolt alates 04.11.2015 erakorraliselt ülesöelduks.
3.Välja mõista Dmitri Malofejevilt alusel OÜ Krivest kasuks kahjuhüvitis 1693 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kolm) eurot 02 senti.
4.Jätta rahuldamata OÜ Krivest hagi kohtuvälises menetluses osutatud õigusabiteenuse eest 4475 (neli tuhat nelisada seitsekümmend viis) eurot väljamõistmiseks kahju hüvitisena.
5.Välja mõista Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks menetluskuludena 3000 (kolm tuhat) eurot.
6.Välja mõista Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Välja mõista OÜ-lt Krivest Dmitri Malofejevi kasuks menetluskuludena 540 (viissada nelikümmend) eurot.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. I Asjaolud Hagiavaldus 05.02.2016
1.Töövaidluskomisjonis menetletud töövaidlusasjas nr 4-1/2329 (lk 102-109) rahuldati Krivest OÜ avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas Dmitri Malofejevi poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu üles öelduks alates 07.11.2015 TLS § 85 lg 4 alusel korraliselt, jättis rahuldamata Krivest OÜ nõude lugeda tööleping TLS § 88 lg 1 alusel üles öelduks alates 04.11.2015 ning jättis rahuldamata Krivest OÜ nõuded kahju ja menetluskulude hüvitamiseks.
2.OÜ Krivest lepinguline esindaja esitas hagiavalduse, milles palub kohtul lugeda OÜ Krivest ja Dmitri Malofejevi vahel 01.03.2014 sõlmitud tööleping OÜ Krivest poolt erakorraliselt üles öelduks töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 alusel alates 04.11.2015 ning mõista Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks vastavalt TLS §-le 72, § 74 lg-tele 1, 3, § 95 lg-le 3 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-le 3 ja 7. peatükile kahju summas 4200,39 eurot. Samuti mõista Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 7. peatüki alusel töövaidlusega nr 4-1/2329 seonduvate menetluskulude kandmisest tulenev kahju summas 4475 eurot ning jätta menetluskulud Dmitri Malofejevi kanda.
3.Dmitri Malofejevi poolt 08.10.2015 OÜ-le Krivest esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus (lk 87-88) ei vastanud TLS § 95 lg-s 2 toodud nõuetele. Samuti ei olnud see avaldus põhjendatud ega kehtiv. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks ega põhjenduseks ei saanud olla OÜ Krivest ettepanek minna lähetusse Jaapanisse.
4.Dmitri Malofejevi poolt OÜ-le Krivest esitatud töölepingu ülesütlemise avaldust tuleb käsitleda töölepingu korralise ütlemisena ning tööleping ei saanud tulenevalt TLS § 98 lg-st 1 lõppeda enne 30 kalendripäeva möödumist. Samas on Krivest OÜ esindaja seisukohal, et tööleping ei lõppenud eelnimetatud ülesütlemise tagajärjel 07.11.2015, mida väljendas Töövaidluskomisjon oma otsuses.
5.OÜ Krivest on teinud kõik endast oleneva, et lahendada töövaidlus poolte vahelise mõistliku kokkuleppe vormis, kuid Dmitri Malofejev ei ole olnud sellest huvitatud ning on käitunud töösuhtes pahauskselt. OÜ Krivest kutsus korduvalt Dmitri Malofejevit üles jõudma töölepingu tingimuste osas ühisele arusaamale ning selgitas, et kui lepingutingimustest on valesti aru saadud, võib esineda TLS § 13 lg-s 2 toodud alus töölepingu tühistamiseks eksimuse tõttu. Samuti pakkus OÜ Krivest võimalust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Dmitri Malofejev tugines jätkuvalt töölepingu erakorralisele ülesütlemisele, viidates TLS § 91 lg-le 2 ja õigusele nõuda sellega kaasnevat hüvitist. OÜ Krivest selgitas, et kui
ettepanek töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel ei sobi, kohalduvad töölepinguseaduses korralise ülesütlemise sätted, sh etteteatamistähtaeg. Dmitri Malofejevi pahausksusele viitab ka asjaolu, et vastavalt 07.09.2015 OÜ-le Krivest saadetud kirjale oli ta tervisliku seisundi tõttu ajutiselt töövõimetu. Osaühingu majandustegevuse eripära tõttu on võimalik töötajale täpne töö tegemise koht teatavaks teha siis, kui on teada tema töökohustuste täitmisele naasmise aeg. 17.09.2015 kirjas viitas OÜ Krivest TLS § 15 lg 2 p-le 10, mille järgi teavitab töötaja võimalusel tööandjat ajutise töövõimetuse eelduslikust kestusest. 24.09.2015 saadetud vastuses selgitas Dmitri Malofejev, et ta varsti lõpetab sinise lehe ja ta saab edasi töötada. See viitab töövaidluse tõttu pahatahtlikule töökohustuste mittetäitmisele, mitte ajutisele töövõimetusele, kuna vastasel juhul ei oleks ajutise töövõimetuse lõppemine töötaja kontrolli all. 09.10.2015 OÜ-le Krivest saadetud e-kirjas kinnitas Dmitri Malofejev, et ta ei ole huvitatud mis tahes vormis kompromissist. Dmitri Malofejev ei ole huvitatud tekkinud töövaidluse mõistlikust pooltevahelisest lahendamisest ning on selle asemel ajendatud võimalikust tulu teenimise võimalusest hüvitise näol.
6.Dmitri Malofejevi tegevuses on tuvastatav Krivest OÜ-ga sõlmitud töölepingu oluline rikkumine. Dmitri Malofejevi 08.10.2015 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei ole kehtiv, tuli Dmitri Malofejevi poolt esitatud avaldust lugeda korraliseks ülesütlemisavalduseks TLS § 85 lg 4 järgi. TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja korralisest ülesütlemisest tööandjale teada andma vähemalt 30 kalendripäeva. Seega hakkas 08.10.2015 jooksma 30-kalendripäevane tähtaeg. Töölepingus ja TLS §-s 15 sätestatud kohustusi tuleb töötajal täita kuni töölepingu lõppemiseni. Töövaidluse algatamine ja töölepingu korralise ülesütlemise avalduse esitamine ei vabasta töötajat tööülesannete täitmise kohustusest. Dmitri Malofejev lahkus töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja möödumist. OÜ Krivest selgitas 08.10.2015 ehk koheselt pärast Dmitri Malofejevi ajutise töövõimetuse lõppemisest teada saades Dmitri Malofejevile saadetud e-kirjas, et ta on oodatud töökohustuste täitmisele alates 09.10.2015 kuni seadusega töötajapoolse töölepingu korralise ülesütlemise puhul ette nähtud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja lõpuni. Dmitri Malofejev ei ilmunud töökohustusi täitma ega viidanud ajutise töövõimetuse jätkumisele või mõnele muule seaduslikule takistusele. OÜ-le Krivest 09.10.2015 Dmitri Malofejevile saadetud e-kirjas veelkord juba esitatud asjaolusid ning teavitas teda veelkord, et viimane on oodatud alates 12.10.2015 töökohustusi täitma kuni töölepingu korralise ülesütlemise 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja lõpuni. 15. oktoobril 2015 saatis OÜ Krivest Dmitri Malofejevile kirjaliku hoiatuse (lk 89-91) tööandja korralduse eiramise ning seeläbi töölepingu rikkumise kohta. Samuti selgitas OÜ Krivest, et Dmitri Malofejev on jätkuvalt oodatud töökohustuste täitmisele ning rikkumise jätkumise või kordumise korral on OÜ-l Krivest TLS § 88 lg-st 1 tulenevalt õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Sellest hoolimata ei asunud Dmitri Malofejev töökohustusi täitma. Eeltoodust tuleneb, et Dmitri Malofejev on toime pannud OÜ-ga Krivest sõlmitud töölepingu ja TLS § 15 rikkumise, kuna ta on vaatamata korduvale töökohustuste täitmisele kutsumisele rikkunud tööülesannete täitmise kohustust.
7.Krivest OÜ poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on esitatud õiguslikul alusel, põhjendatud ja kehtiv. OÜ Krivest esindaja viitab TLS § 88 lg 1 p-le 3 ja § 97 lg-le 3. OÜ Krivest hoiatas 15.10.2015 Dmitri Malofejevit kirjalikult, viidates
töölepingu rikkumisele, ja lisas, et kui rikkumist ei lõpetata, on õigus tööleping TLS § 88 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda. Dmitri Malofejev jätkas tööandja korralduste eiramist ja ei asunud töökohustuste täitmisele ka täiendavalt antud mõistliku tähtaja jooksul. OÜ Krivest ütles 03.11.2015 esitatud avaldusega (lk 92-95) Dmitri Malofejeviga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 04.11.2015.
8.Asjaolu, et Dmitri Malofejev oli esitanud omapoolse töölepingu ülesütlemise avalduse, ei välistanud OÜ Krivest poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist ega muutnud seda kehtetuks. Dmitri Malofejevi avaldust töölepingu ülesütlemiseks tuleb käsitleda korralisena, mitte erakorralisena. Tööleping lõppeb pärast 30-päevast etteteatamistähtaega. Seega on selge, et OÜ Krivest ja Dmitri Malofejevi vahel sõlmitud tööleping oli kuni TLS § 98 lõikes 1 sätestatud etteteatamistähtaja lõppemiseni kehtiv. See tähendab, et seda oli võimalik nimetatud aja jooksul ka OÜ Krivest poolt üles öelda, kui esinesid vastavad alused. Kui OÜ-l Krivest oli õigus tööleping enne 7.11.2015 kehtivalt üles öelda, siis pidi tööleping lõppema OÜ Krivest avalduse alusel, mitte Dmitri Malofejevi korraliseks ülesütlemise avalduseks loetud avalduse alusel.
9.Kuna tööleping lõppes 04.11.2015 OÜ Krivest poolt esitatud ülesütlemisavalduse alusel, puudub ettevõttel kohustus tasuda töölepingu ülesütlemise eest hüvitist. Seega tuleb töölepingu lõppemisega kaasnevate võimalike maksete osas lähtuda TLS § 88 lg-st 1, mis ei näe ette töötajale töölepingu ülesütlemise korral hüvitise maksmist.
10.Dmitri Malofejevilt tuleks mõista OÜ Krivest kasuks vastavalt TLS §-le 72, § 74 lg-tele 1 ja 3 ja § 95 lg-le 3 ning VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja 7. peatükile välja kahju summas 4 200,39 eurot.
11.Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Käesoleval juhul on selge, et Dmitri Malofejev on rikkunud OÜ Krivest sõlmitud töölepingust tulenevat kohustust. Dmitri Malofejev lahkus töölt ning keeldus tööle asumast hoolimata sellest, et talle oli selgelt teada, et selline käitumine on töölepingu ja TLS-iga vastuolus. Seega pidi D. Malofejev õigusvastast tagajärge (st töölepingu ja TLS-i vastaselt töölt puudumist) soovima. On ilmne, et Dmitri Malofejev on töölepingu rikkumise toime pannud tahtlikult. TLS § 74 lg 3 kohaselt eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Arvestades seda, et Dmitri Malofejevi ühe kuu keskmine töötasu oli 1 527,24 eurot, on Dmitri Malofojev kohustatud selles summas kahju OÜ-le Krivest igal juhul hüvitama, sõltumata OÜ Krivest poolt esitatavatest täiendavatest põhjendustest või tõenditest. Samas on tööandjal võimalik põhistada, et tema poolt kantud kahju on töötaja ühe kuu töötasust suurem.
12.TLS § 74 lg 3 sätestab, et kui nimetatud lõikes viidatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Arvestades, et Dmitri Malofejev lahkus töölt 08.10.2015 ning Krivest esitas vastava kahju hüvitamise nõude 04.11.2015 Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses, on kahju hüvitamise nõue esitatud tähtaegselt.
13.Tulenevalt sellest, et Dmitri Malofejev Krivest OÜ meeldetuletustest hoolimata tööle ei ilmunud, pidi Krivest otsima tema asemele uue samaväärsete oskustega töötaja, et mitte kanda võimaliku tegemata töö tõttu kahju. Sealjuures tuli arvestada, et mingil hetkel võib töötaja tööle naasta, mistõttu ei olnud mõistlik võtta tööle uut töötajat, vaid kasutada allhankija poolt pakutavat renditööjõudu.
Krivest OÜ plaanis Dmitri Malofejevit kasutada Soomes Turus asuval objektil. Krivest OÜ saavutas kokkuleppe HaasGrupp OÜ-ga, et kasutada sellel objektil HaasGrupp OÜ töötajat M.H.t, keda OÜ Krivest oli enne seda kasutanud ühel teisel objektil. M.H. oli asendajaks ajavahemikul 12.10. - 07.11.2015, mille jooksul ta tegi reaalselt tööd ajavahemikul 12.-31.10.2015 kokku 209 tundi, mille eest OÜ Krivest tasus HaasGrupp OÜ-le 4389 eurot, s.o 209x21=4 389 (lk 110-111). Dmitri Malofejevi poolt sama töö tegemise kulu oleks olnud 2970,98 eurot – palgafond 2181,21 eurot (töötasu 209x7,80=1630,20), lähetuse päevarahad 608 eurot ning päevarahadeta palgafondist 1/12 puhkusereservikulu 181,77 eurot. Seega tasus Krivest OÜ asendajale 1418,02 eurot rohkem, mis on otsene varaline kahju.
14.Krivest OÜ värbamiskulu on 1832,37 eurot (lk 112), millest 1724,31 eurot on värbamiskulu ja 108,06 eurot viisakulu. Värbamiseks teiste ettevõtete abi kasutades on kulud suuremad, vt p 2.10.26. Arvestades seda, et VÕS § 128 kohaselt kuulub otsese varalise kahju hulka ka selline kahju, mis tekib tulevikus, on ka ülaltoodud värbamiskulu Krivest OÜ otseseks varaliseks kahjuks, mis tuleks Dmitri Malofejevil Krivest OÜ-le hüvitada.
15.Samuti on Krivest OÜ kandnud otsest varalist kahju välise õigusnõustaja teenuse kasutamise eest. Krivest OÜ kasutas selleks Advokaadibüroo Jesse & Kalaus OÜ vandeadvokaati Tanel Kalaust. Esitatud arvetest ja nende lisadest nähtub (lk 116-119), et OÜ-l Krivest on seoses Dmitri Malofejevi poolse ilma põhjendusi esitamata ebaseadusliku töölepingu erakorralise ülesütlemisega välise õigusnõustaja poolt osutatud õigusteenuse eest esitatud arvete näol tekkinud otsene varaline kahju, mis ilma käibemaksuta on 950 eurot.
16.Isegi kui kohus ei pea OÜ Krivest poolt esitatud kahju hüvitamise nõuet kogusummas 4004,48 eurot piisavalt põhjendatuks, on punktis 2.10.14 esitatud põhjustel Dmitri Malofejev igal juhul kohustatud hüvitama Krivestile kahju summas 1527,24 eurot.
17.Dmitri Malofejevilt tuleks mõista OÜ Krivest kasuks vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja
7.peatükile Töövaidluskomisjonis OÜ Krivest ja Dmitri Malofejevi vahel peetud töövaidlusega nr 4-1/2329 seonduvate menetluskulude kandmisest tulenev kahju summas 4475 eurot. Töölepinguseadus ei näe ette, et tööandjal ei oleks töötajapoolse töölepingu rikkumise korral õigus nõuda töötajalt lisaks TLS-is sätestatud hüvitisele, mida puudutas punkt 2.10, muu tekitatud varalise kahju hüvitamist, sealhulgas õigusabikulude hüvitamist. Õigusabikuludega seonduva nõude esitamise õigus on põhjendatud VÕS § 128 lg 3 alusel, mis reguleerib otsese varalise kahju hüvitamist, viide HMK otsus 2-10-41595. Antud sättest tuleneb, et ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kahju kuulub hüvitamisele. Juhul kui käesolev töövaidlus oleks algusest peale lahendatud kohtus, oleks OÜ Krivest saanud kõigi kulude osas esitada lisaks hagi nõudele ka menetluskulude hüvitamise nõude. Kuna Töövaidluskomisjon menetluskulude hüvitamise osas otsust ei teinud, peab olema võimalik vastavate kulude hüvitamist nõuda käesoleva hagiavalduse alusel peetavas tsiviilkohtumenetluses. Puudub mõistlik põhjendus, et
seadusandja eesmärgiks oleks olnud välistada seesuguste kahju hüvitamise nõuete esitamine töövaidluses. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Krivest seisukohal, et tal on õigus nõuda Dmitri Malofejevilt ka Töövaidluskomisjonis peetud töövaidlusega seonduvate vajalike ja põhjendatud õigusabikulude kui otsese varalise kahju hüvitamist. Vastavalt Töövaidluskomisjonile 9.12.2015 esitatud menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele (lk 118-123) oli vastava otsese kahju suuruseks 4 475 eurot. Nimetatud kulu koosnes OÜ Krivest lepingulise esindaja tasudest seoses käesoleva töövaidlusasjaga osutatud õigusteenuse eest. Seejuures märgib OÜ Krivest, et töövaidlusasjad nr 4-1/2134 ja nr 4-1/2329 olid Töövaidluskomisjonis arutlusel tegelikult korraga ühe menetluse raames, mistõttu ei ole võimalik eristada nimetatud töövaidlusasjadega seonduvaid Töövaidluskomisjoni menetluses kantud kulusid üksteisest. Kostja vastus
18.Kostja esindaja esitas 29.02.2016 kirjaliku vastuse hagiavaldusele. 01.03.2016 määrusega andis kohus kostjale täiendavalt võimaluse hagile vastamiseks. 02.03.2016 esitas kostja esindaja kostja täiendavad seisukohad tsiviilasjas nr 2-16-784.
19.Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, vähendada kahju või jätta kahju välja mõistmata VÕS § 139 lg 1, § 140 ja TLS § 74 lg 2 alusel. Kohaldada hageja nõude osas TLS § 74 lg 3 alusel aegumist. Samuti liita Töövaidluskomisjoni toimikud nr 4-1/2329 ja 4-1/2134 käesoleva asja kohtutoimikuga. Menetluskulud palub ta jätta hageja kanda.
20.Kostja esindaja viitas TsMS § 230 lg-le 1. Kahju suuruse tõendamiseks on esitatud arved ja lisad, kuid nende uurimisel ei selgu, millise menetlusega olid seotud arvetest tulenevad toimingud. Arve nr 2015-0094 järgi hageja väidetavalt tasus ajavahemikul
09.09.– 30.09.2015 osutatud õigusteenuste eest. S.o perioodi eest, kui kostja ei olnud esitanud veel ülesütlemisavaldust. Arve nr 2015-0094 ei ole seotud käesoleva menetlusega. Kostja esindaja viitas TLS § 4 lg-le 2 ning leidis, et kirjaliku töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Arve nr 2015-0120 ei ole seotud käesoleva menetlusega. Hageja väidetavalt tasus selle arve järgi ajavahemikul 08.10. – 27.10.2015 osutatud õigusteenuste eest. Vastavalt hageja avalduse p-le 1.28 jõudis kostja avaldus töövaidluskomisjonini 16.10.2015, mistõttu ei ole kuni selle kuupäevani osutatud teenused seotud töövaidluskomisjoni vaidlusega. Lisaks puudub sellel arvel lisa täistekst, mistõttu ei ole materjalide ja kirjade analüüsiga seotud toimingute teostamine usaldusväärselt kontrollitav. Kostja esindajale jääb selgusetuks, kuidas on arve nr 2015-0150 ja arve nr 2015-0166 seotud istungitega töövaidlusasjades nr 4-1/2329 ja 4-1/2134. Mõlemad töövaidlusasjad menetleti ühe istungi raames ning hageja vastused ja nõuded olid esitatud koos ja töövaidlusasjas nr 4-1/2134 raames. See on oluline kahju suuruse määramisel, kuna kostja avalduse rahuldamine töövaidlusasjas nr 4-1/2134 oli osaline ning hageja avalduse rahuldamine töövaidlusasjas nr 4-1/2329 oli samuti osaline. Hagi ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole arvetega nr 2015-0094, 2015-0120, 20150150 ja 2015-0166 tõendanud hagiavalduses esitatud olulisi ja asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid väiteid, mistõttu hagi on alusetu. Hagiavalduse juurde esitatud materjalid ei ole piisavad ega kohased tõendid nõude tõendamiseks ja
rahuldamiseks. Arvetega ei saa tõendada kahju olemasolu, puuduvad tõendid arvete tasumiste kohta ehk tõendid reaalse kahju kohta.
21.Hagiavalduse p-st 2.11.1. tulenevalt ei ole arusaadav, kas hageja soovib kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist TsMS § 144 lg 4 alusel või kahju hüvitamise kaudu. Sellisel kujul esitatud kahjunõue tuleb jätta rahuldamata õigusliku aluse puudumise tõttu. Isegi kui hagejal tekkinud kahju olemasolu, suurus, põhjuslik seos ja kostja rikkumine oleks põhjendatud, tekkisid töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega õigusabikulud hageja enda käitumise tõttu ja selles osas tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada või VÕS § 140 alusel piirata. Kostja esindaja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus oli tühine, kuna puudus vajalik põhjendus. Kõik alusel lepingu ülesütlemiseks tegelikult eksisteerisid, sh töötasu maksmisega viivitamine. Kostja lihtsalt ei kirjutanud seda avaldusse. Kostja käitumine ei olnud avalduse esitamisel pahatahtlik.
22.Arusaamatuks jääb nõue lugeda tööleping OÜ Krivest poolt erakorraliselt üles öelduks TLS § 88 lg 1 alusel alates 04.11.2015. Dmitri Malofejev ütles lepingu 08.10.2015 erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 alusel. Sõltumata sellest, kas töötaja erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud või mitte, ei ole hageja poolt korduv lepingu ülesütlemine õiguslikult võimalik. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-126-14 punktis 11 on öeldud, et kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse TLS § 85 lg 4 kohaselt ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Hagejal oli ainuke võimalus pöörduda ülesütlemise vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni või kohtu poole TLS § 105 lg 1 alusel, kui ta leidis, et lepingu ülesütlemine töötaja poolt ei vastanud seaduse nõuetele või selleks puudus seadusest tulenev alus.
23.Hageja nõue mõista Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks vastavalt TLS §-le 72, § 74 lg-tele 1 ja 3 ja § 95 lg-le 3 ning VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja 7. peatükile välja kahju summas 4 200,39 eurot ei ole selge.
24.TLS § 74 lg 3 alusel esitatud kahjunõue on aegunud ning kostja palub kohaldada sellele aegumist. Hagiavalduse p-s 2.10.16. tunnistab hageja, et esitas kahjunõude 04.11.2015, aga oleks pidanud esitama 29.10.2015. Kostja esitas 08.10.2015 töölepingu ülesütlemisavalduse ja hageja sai selle tahteavalduse kätte, mille tõttu puudub objektiivne alus TLS § 74 lg 3 kohaldamiseks.
25.Arve nr 2015-0094 ei ole seotud seaduses sätestatud kohtueelse menetlusega. Nõue summas 950 eurot ei ole põhjendatud, kuna see on seotud tööandja seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Arve sisu järgi tasus hageja ajavahemikul 09.09. – 30.09.2015 osutatud õigusteenuste eest. Tegemist on ajavahemikuga, kui kostja ei olnud veel esitanud töölepingu ülesütlemisavaldust. Kirjaliku töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus (TLS § 4 lg 2, § 5).
26.Hageja nõue summas 1418,02 eurot, mille hageja tasus Dmitri Malofejevi asendaja eest rohkem, ei ole põhjendatud. Hagiavalduse punkti 2.10.19. kohaselt plaanis OÜ Krivest kostjat kasutada Soomes Turus asuval objektil, kuid see väide on tõendamata. Vastavalt kirjale (lk 149) pakkus hageja selgelt kostjale ainult pika graafiku alusel tööd (Jaapan, Bimini). Seega ei vasta tõele hageja väide võimaliku töötamise kohta Soomes. Puuduvad tõendid reaalselt kantud kulude kohta ning nõue otsitud ja selle tõendamiseks esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed.
27.Hageja nõue summas 1832,37 eurot ei ole põhjendatud. Puuduvad reaalsed tõendid kantud kulude kohta. Samuti oleks hagejal tulnud endale igal juhul leida teine töötaja, sest kostja ei olnud lähetustega rohkem kui 30 päeva nõus. Tulenevalt VÕS § 127 lgtest 1, 4 peab hageja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töötl lahkumine põhjustas talle kahju. II Hageja vastus kostja 02.03.2016 seisukohale
28.OÜ Krivest vaidleb 17.03.2016 vastuses Dmitri Malofejevi 02.03.2016 menetlusdokumendis toodud seisukohtadele täies ulatuses vastu ning jääb täiendatud hagiavalduses toodud seisukohtade juurde.
29.Krivest OÜ kahjunõue ei ole TLS § 74 lg 3 alusel aegunud. TLS § 74 lg 3 järgi tuli kahju hüvitist nõuda 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et tööpäevaks ei ole üldteadaolevalt puhkepäevad, s.o laupäevad ja pühapäevad. Sellist tõlgendust toetab ka TLS § 52 lg 3. Dmitri Malofejev lahkus töölt 08.10.2015 ning kahju hüvitamise nõue esitati Krivest OÜ poolt 04.11.2015, s.o 19 tööpäeva möödumisel.
30.Dmitri Malofejevi väited, et arved nr 2015-0094, 2015-0120, 2015-0150 ja 2015-0166 ei ole seotud käesoleva menetlusega, ei ole tõesed. Nagu ka täiendatud hagiavalduses (vt mh täiendatud hagiavalduse punkte 2.10.29 ja 2.10.30) selgitatud, tuli OÜ-l Krivest pöörduda juba enne Dmitri Malofejevi poolt avalduse esitamist välise õigusnõustaja poole, kuna Dmitri Malofejev rikkus töölepingut (sh keeldus põhjendamatult Jaapanisse lähetusse minemast) ning ei põhjendanud töölepingu ülesütlemist. OÜ Krivest soovib lisaks märkida, et Dmitri Malofejev on 02.03.2016 menetlusdokumendis järeldanud ekslikult, et OÜ-le Krivest enne 16.10.2015 osutatud õigusteenus ei saanud olla seotud käesoleva tsiviilasjaga, kuna avalduse alusel algatatud töövaidluskomisjoni vaidlus polnud veel alanud. OÜ Krivest on täiendatud hagiavalduses selgelt eristanud avalduse esitamisele eelnenust tulenevat kahju ja avalduse esitamisele järgnevat kahju ning on põhjalikult selgitanud, miks mõlemad on käesoleva tsiviilasjaga seotud ja tuleks Dmitri Malofejevi poolt Krivestile hüvitada. Arve nr 2015-0120 osas on arvele lisatud tekst vaid käesoleva tsiviilasja raames tähendust omavas ulatuses OÜ Krivest jaoks on arusaamatu ja põhjendamatu Dmitri Malofejevi seisukoht, et arvete nr 2015-0150 ja 2015-0166 puhul on oluline eristada, kas kulud on seotud istungitega töövaidlusasjas nr 4-1/2329 või töövaidlusasjas nr 4-1/2134. Nagu täiendatud hagiavalduse punktis 2.11.10 selgitatud ning nagu ka Dmitri Malofejev ise 02.03.2016 menetlusdokumendi 4. leheküljel kinnitab, oli tegemist teineteisega lahutamatult seotud töövaidlusasjadega, mida menetleti seetõttu ka ühe istungi raames. Arvestades seda, et nii Dmitri Malofejev kui tema lepinguline esindaja osalesid mõlemal toimunud istungil, mille raames viidatud töövaidlusasju ei eristatud, on OÜ Krivest hinnangul Dmitri Malofejev viidetega, nagu oleks võimalik ja vajalik nimetatud töövaidlusasjade kulusid eristada, üritanud kohut eksitada. Selline vahetegu ei ole võimalik.
31.OÜ Krivest on hagiavaldusele lisatud Advokaadibüroo Jesse & Kalaus OÜ arved täies ulatuses tasunud, mille kohta on lisatud arvelduskonto väljavõte (lk 161-162). OÜ Krivest on Dmitri Malofejevi poolse töölepingu rikkumise tõttu ka reaalselt kahju kandnud.
32.Kahjuhüvitisega 1527,24 euro näol ei ole tegemist eraldiseisva nõudega, vaid tegemist on selle osaga kahjust, mida vastavalt TLS § 74 lg-le 3 ei pea põhjendama või tõendama. Samuti märgib OÜ Krivest, et täiendatud hagiavalduse punktis 2.10.32. on ekslikult viidatud nõude kogusummale 4004,48 eurot, kuigi õige nõude kogusumma oleks pidanud olema 4200,39 eurot. III Kostja lõplikud seisukohad
33.Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata, määrata kindlaks kostja menetluskulud 900 eurot, mõistja hagejalt kostja poolt kohtumenetluses nr 2-16-784 kantud menetluskulud 800 eurot. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kahjunõue on põhjendatud, vähendada kahju või jätta see välja mõistmata VÕS § 139 lg 1, § 140 ja TLS § 74 lg 2 alusel. Hageja nõude osas kohaldada TLS § 74 lg 3 alusel aegumist.
34.Kostja jääb menetlusdokumentides ja kohtuistungil esitatud seisukohtade juurde.
35.Kostja palub asja juurde võtta hageja taotluse tsiviilasjas nr 2-15-19360 menetluskulude hüvitamiseks töövaidlusasjas nr 4-1/2134 osutatud õigusteenuse ees summas 4475 eurot. Vastavalt taotluse p-dele 3.1.- 3.3. tulenevad kulud arvetest 20150120, 2015-0150 ja 2015-0166. Hageja taotlus tsiviilasjas nr 2-15-19360 välistab hagi rahuldamise tsiviilasjas nr 2-16-784, kuna taotlus tsiviilasjas nr 2-15-19360 on seotud töövaidlusasjaga nr 4-1/2134, mitte töövaidlusasjaga nr 4-1/2329. IV Hageja lõplikud seisukohad
36.Krivest OÜ jääb kõigi käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohtade juurde.
37.Kõiki poolte vahelisi nõudeid käsitles töövaidluskomisjon ühel istungil, kuid andis nõuetele formaalsetel põhjustel erinevad töövaidlusasja numbrid. 04.02.2016 esitas Dmitri Malofejev kohtule hagiavalduse, mille Tartu Maakohus võttis 29.02.2016 menetlusse tsiviilasjana nr 2-15-19360. 05.02.2016 esitas Krivest OÜ täiendatud hagiavalduse, mis on käesoleva tsiviilasja aluseks. 30.03.2016 esitas Krivest kohtule taotluse menetluste liitmiseks. Tartu Maakohus jättis 12.04.2016 määrusega käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-15-19360 liitmata. Tartu Maakohus otsustas 27.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-19360 rahuldada Dmitri Malofejevi nõude summas 1327,12 eurot ning jättis OÜ Krivest 05.05.2016 taotluse nimetatud tsiviilasjas kantud menetluskulude Dmitri Malofejevilt välja mõistmise kohta rahuldamata. Seega on käesolevaks hetkeks tekkinud ebaõiglane olukord, kus käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-15-19360 aluseks olnud Dmitri Malofejevi poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on loetud jõustunud otsuste alusel tühiseks ning tema esialgsete hiiglaslike nõuete asemel on rahuldatud vaid nõue summas 1327,12 eurot, kuid samas nende Dmitri Malofejevi rikkumist kinnitavate ja valdavas osas OÜ Krivest jaoks positiivsete töövaidluskomisjoni otsusteni viinud menetluste käigus OÜ Krivest poolt menetluskulude tulemusena tekkinud kahju on Krivestile endiselt täies ulatuses hüvitamata. Krivest OÜ palub alternatiivselt kahju hüvitamise nõudele määrata kindlaks ja mõista Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks välja OÜ Krivest poolt käesolevas tsiviilasjas seaduses sätestatud kohtueelses menetluses kantud menetluskulud summas 4 475 eurot (ei sisalda käibemaksu).
38.Krivest palub määrata kindlaks ja mõista Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks välja OÜ Krivest poolt käesolevas tsiviilasjas kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 5 075 eurot (ei sisalda käibemaksu).
39.Kuigi Dmitri Malofejev on 25.05.2016 menetlusdokumendis esitanud taotluse määrata kindlaks Dmitri Malofejevi menetluskulud summas 900 eurot, ei ole Dmitri Malofejev esitanud taotlust nimetatud menetluskulude OÜ-lt Krivest väljamõistmiseks. Ta on esitanud taotluse mõista temalt endalt välja kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 800 eurot. Isegi kui väita, et Dmitri Malofejev on tegelikult esitanud taotluse mõista menetluskulud välja OÜ-lt Krivest, on Dmitri Malofejev igal juhul esitanud taotluse vaid 800 euro väljamõistmiseks, s.t nimetatud summast suuremaid menetluskulusid ei saa selle taotluse alusel Dmitri Malofejevile mingil juhul välja mõista. V Kohtu seisukoht ja põhjendused
40.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
41.Kõigepealt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et töövaidluskomisjoni 09.12.2015 otsuse resolutsioon punktis 1 on tuvastatud 01.03.2014 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, kuid punktides 2 ja 3 on töövaidluskomisjon võtnud seisukoha 01.03.2015 töölepingu ülesütlemiste osas. Kohtule on näha nii töövaidluskomisjoni toimikust, kui ka tsiviilasja nr 2-16-784 toimikust, et Dmitri Malofejevi ja Krivest OÜ vahel on sõlmitud vaid üks tööleping, s.o 01.03.2014 tööleping. Pooled ei ole kohtule esitanud 01.03.2015 töölepingut ega tuginenud oma materjalides sellele. Kohus on seisukohal, et tegemist on töövaidluskomisjoni poolt tehtud trükiveaga.
42.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 25 lg 1 järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus pooltele täitmiseks kohustuslik. Töövaidluskomisjon tuvastas 09.12.2015 otsusega Dmitri Malofejevi poolt 01.03.2014 OÜ-ga Krivest sõlmitud töölepingu erakorralise TLS § 91 lg 2 alusel tehtud töölepingu ülesütlemise tühisuse. Selles osas ei ole OÜ Krivest maakohtule hagi esitanud, samuti ei ole kostja seda vaidlustanud. Seega on tegemist töövaidluskomisjoni 09.12.2015 otsuse resolutsiooni punkti 1 näol jõustunud otsusega ning kohus ei käsitle siinkohal asjaolusid, mis on sellega seotud.
43.Tsiviilasjas ei ole sisulist vaidlust selles, et Dmitri Malofejevi ja OÜ Krivest vahel sõlmiti 01.03.2014 suuliselt tööleping ning 10.09.2015 esitas OÜ Krivest Dmitri Malofejevile kirjalikult viimase poolt nõutud töölepingu tingimused. Tsiviilasja vaidluses ei oma tähendust ka poolte vahel sõlmitud töölepingu täpsed tingimused. Praegusel hetkel on vaidlus selles, kas poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes Dmitri Malofejevi poolt töölepingu ülesütlemisega korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel või tuleb tööleping lugeda ülesöelduks OÜ Krivest poolt erakorraliselt TLS § 88 lg 1 alusel.
44.08.10.2015 teavitas Dmitri Malofejev hagejat, et lõpetab lepingu § 91 lg 2 alusel ning kirjutab avalduse töökaitsesse. Töövaidluskomisjon tuvastas Dmitri Malofejevi erakorralise ülesütlemise tühisuse ning leidis, et tööleping lõppes TLS § 85 lg 4 alusel korraliselt. OÜ Krivest on seisukohal, et kuna Dmitri Malofejevi poolt lepingu ülesütlemist tuleb lugeda korraliseks ning tööleping kehtis tulenevalt 30-päevasest etteteatamistähtajast kuni 07.11.2015, oli OÜ-l Krivest võimalik leping ise erakorraliselt üles öelda enne tähtaja lõppu. Kostja sellega ei nõustu ning leidis, et korduv lepingu ülesütlemine ei ole õiguslikult võimalik. Hagejal oli võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole TLS § 105 lg 1 alusel, kui ta leidis, et lepingu
ülesütlemine töötaja poolt ei vastanud seaduse nõuetele või selleks puudus seadusest tulenev alus. Kohus nõustub kostja sellekohase väitega, et hagejal oli võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Seda väidet toetab ka Riigikohtu 06.02.2012 otsuse 3-2-1-170-11 punkt 12, mille järgi peab tööandja ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse, kui töölepingu ülesütlemine on vastavalt TLS § 104 lg-le 1 tühine. Samas on Riigikohus 22.04.2015 otsuse nr 3-2-1-111-14 punktis 17 selgitanud, et kui tööandja on erakorraliselt töölepingu üles öelnud enne TLS § 85 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja töötaja on tööandja ülesütlemise vaidlustanud, tuleb siiski kontrollida ka tööandja ülesütlemise kehtivust. Kohus on seisukohal, et sisuliselt on Riigikohus möönnud, et olukorras, kus töötajal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning ülesütlemine loetakse vastavalt TLS § 85 lg-le 4 korraliseks, on tööandjal õigus seaduses sätestatud aluste esinemisel enne korralise ülesütlemise etteteatamistähtaja saabumist, s.o enne töölepingu lõppemist, öelda tööleping erakorraliselt üles. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas OÜ Krivest poolt 01.03.2014. a töölepingu ülesütlemine on kehtiv või mitte.
45.TLS § 88 lg 1 p 3 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja ei asunud tööle vaatamata sellele, et hageja kohustas teda selleks mitmel korral. Dmitri Malofejevi poolt 08.10.2015 töölepingu ülesütlemine ei olnud erakorraline ning töövaidluskomisjon luges selle korraliseks. Kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, loetakse tööleping lõppenuks erakorraliselt koos 30-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Dmitri Malofejevi osas hakkas tähtaeg kulgema 08.10.2015 ning lõppes 07.11.2015. Selle ajavahemiku jooksul oli ta kohustatud täitma töölepingu alusel töökohustusi. Riigikohus on 15.04.2015 otsuse nr 3-2-1-126-14 punktis 14 selgitanud, et TLS § 1 lg 1 ning § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on töötaja peamiseks kohustuseks teha tööd. Kui töötajal ei ole alust töö tegemisest keelduda, nt ei esine TLS §-s 19 sätestatud tööst keeldumist õigustavaid asjaolusid, võib töö tegemata jätmist, sh tööandja loata töölt lahkumist pidada töölepingu rikkumiseks. Kolleegium selgitab, et töölepingu rikkumiseks võib mh olla ka töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus on seisukohal, et Dmitri Malofejevi osas ei esine TLS § 19 p-des 1-5 sätestatud aluseid, mil töötajal on õigus töö tegemisest keelduda. Ainsa alusena saaks kõne alla tulla TLS § 19 p 6 – muu seaduses ettenähtud põhjus. Kui Dmitri Malofejevi töölepingu erakorraline ülesütlemine oleks kehtiv, võiks seda lugeda TLS § 19 p 6 mõttes töö tegemisest keeldumise aluseks. Praegusel juhul aga on erakorraline ülesütlemine tühine ning kostjal oli kohustus kuni lepingu lõppemiseni täita töökohustusi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Krivest OÜ-l oli alus TLS § 88 lg 1 p 3 järgi tööleping erakorraliselt üles öelda.
Krivest OÜ on Dmitri Malofejevi 08.10.2015 ülesütlemise avaldusele vastanud e-kirjaga (lk 87), mille järgi juhib ettevõte tähelepanu asjaolule, et töölepingu ülesütlemine erakorraliselt on alusetu ning ülesütlemine tuleb lugeda korraliseks, sh tuleb ülesütlemisest teavitada vähemalt 30 kalendripäeva enne töölt lahkumist. Samuti on Krivest OÜ märkinud, et ootavad Dmitri Malofejevit täitma töökohustusi alates 09.10.2015 kuni 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja lõppemiseni. 15.10.2015 saatis Krivest OÜ Dmitri Malofejevi e-postiaadressile kirjaliku hoiatuse (lk 89-91), millest on näha, et Krivest OÜ on ka 09.10.2015 e-kirja teel andnud korralduse kostjal ilmuda alates 12.10.2015 tööle. Kirjalikus hoiatuses on Krivest OÜ selgitanud, et Dmitri Malofejev on rikkunud töölepingus ja TLS §-s 15 sätestatud kohustusi, mille kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja seaduslikke korraldusi õigeaegselt ja täpselt. Samuti selgitanud, et tegemist on hoiatusega ning rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda vastavalt TLS § 88 lg-s 1 sätestatule. 03.11.2015 edastas Krivest OÜ Dmitri Malofejevile (lk 92-95) 01.03.2014 sõlmitud töölepingu ülesütlemisavalduse. Avalduse järgi ütles Krivest OÜ TLS § 88 lg 2 alusel üles Dmitri Malofejeviga sõlmitud töölepingu töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi, lahkudes töölt ja keeldudes ilma olulise põhjuseta tööle asumast) üles erakorraliselt alates 04.11.2015. Nii hoiatus, kui ka ülesütlemisavaldus on saadetud Dmitri Malofejevi e-postiaadressile. Kostja ei ole tsiviilasja materjalide järgi kordagi väitnud, et ei ole eeltoodud dokumente kätte saanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Dmitri Malofejev on dokumendid kätte saanud. Krivest OÜ on täitnud nõude vastavalt TLS § 88 lg-le 3 hoiatada Dmitri Malofejevit enne töölepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et Krivest OÜ on töölepingu üles öelnud ka mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ilmnes, et Dmitri Malofejev ei asu vaatamata korduvatele töökohustuste täitmisele kutsumist tööle. Dmitri Malofejev esitas töölepingu ülesütlemise avalduse 08.10.2015. Tööandja kohustas teda tööle ilmuma nii 09.10.2015 kui ka 12.10.2015. Ülesütlemise hoiatuse tegi tööandja 15.10.2015 ning ülesütlemise avalduse esitas 03.11.2015. Tegemist ei ole nii pika ajavahemikuga, millest saaks järeldada, et Krivest OÜ ülesütlemisavaldus ei ole kooskõlas TLS § 88 lg-ga 4.
46.Järgnevalt palub hageja mõista Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks vastavalt TLS §le 72, § 74 lg-tele 1, 3, § 95 lg-le 3 ja VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja 7. peatükile kahju summas 4200,39 eurot. TLS § 72 järgi, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 2 järgi määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud
kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. TLS § 74 lg 3 järgi, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.
47.Tööandjal on õigus esitada TLS § 74 lg 3 järgi nõue 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud eelnimetatud kahju hüvitamise nõude esitama hiljemalt 29.10.2015, kuid hageja on ise öelnud, et esitas 04.11.2015. Seega on nõue aegunud. Kohus kostja väitega nõude aegumise osas ei nõustu. Kahjuhüvitise nõude TLS § 74 lg 3 alusel on hageja töövaidluskomisjonile esitanud 04.11.2015. Seda tõendab hageja esindaja e-kiri (TVK toimik lk 70), millelt on näha OÜ Krivest vastus töövaidlusasjas nr 4-1/2134. Vastuse järgi (TVK toimik lk 26-27) on OÜ Krivest juba seal esitanud taotluse kahju hüvitamiseks. Kui hakata tähtaega lugema alates 08.10.2015, mil Dmitri Malofejev teavitas, et ta ei tule enam tööle, on viimaseks nõude esitamise kuupäevaks 04.11.2015. Kohus siinkohal nõustub hageja seisukohaga, et tööpäevade hulgast arvatakse välja laupäevad ja pühapäevad. Vastasel juhul kaoks mõte eristada tööpäevi ja kalendripäevi. Seega on Krivest OÜ esitanud kahju hüvitamise nõude tähtaegselt.
48.ITVS § 24 lg 3 järgi, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Sama lõike teise lause järgi võib hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Võrreldes töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega on Krivest OÜ suurendanud kahju hüvitamise nõuet 4004,48 eurolt 4200,39 euroni. Kohus leiab, et kohtus esitatud nõuded on sisuliselt samad, mis töövaidluskomisjonis. Tegemist on sama töölepingu rikkumisest tulenevate nõuetega. Kui töövaidluskomisjonis on OÜ Krivest palunud uuele töötajale samaväärse töötasuna välja mõista 1527,24 eurot, s.o Dmitri Malofejevi ühe kuu keskmine töötasu, siis kohtus palub OÜ Krivest välja mõista 1418,02 eurot, s.o renditöötajale rohkem makstud tasu. Kohus leiab, et kuigi nõue on sõnastatud erinevalt ning summad on erinevad, on tegemist sama nõudega. Samuti on värbamise kulu võrreldes töövaidluskomisjoni esitatud avaldusega suurenenud 1527,24 eurolt 1832,37 euroni. Nõude suurendamine ei ole vastuolus ITVS § 24 lg 3 teise lausega, kui nõue jääb samaks.
49.OÜ Krivest palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1418,02 eurot, mille Krivest OÜ tasus Dmitri Malofejevi asendajale rohkem kui oleks pidanud tasuma Dmitri Malofejevile, 1832,37 eurot tulevikus Dmitri Malofejevi asendaja värbamise ja talle vajalike dokumentide organiseerimisega tekkiv hinnanguline kulu ning õigusteenuse eest 950 eurot.
50.VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 sätestab: Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud
isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohus on 15.04.2015 otsuse nr 3-2-1-126-14 punktis 14 leidnud, et olukorras, kus töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks, võib tööandjal olla õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi nt juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju. Tulenevalt VÕS § 127 lg-tes 1 ja 4 sätestatust peab tööandja sellisel juhul tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3. Krivest OÜ kasutas Soomes Turus asuvalt objektil HaasGrupp töötajat M.H.t ajavahemikul 12.10. – 07.11.2015. Tööjõu tunnitasu tõendab HaasGrupp OÜ arve (lk 110), mille järgi tuli OÜ-l Krivest tasuda 21 eurot tunnis. Vastavalt tööaja lehele (lk 111) töötas M.H. sel ajavahemikul kokku 209 tundi. See teeb kokku 4389 eurot. Dmitri Malofejevi poolt sama töö tegemise kulu oleks olnud 2970,98 eurot – palgafond 2181,21 eurot (töötasu 209x7,80=1630,20), lähetuse päevarahad 608 eurot ning päevarahadeta palgafondist 1/12 puhkusereservikulu 181,77 eurot. Seega tasus Krivest OÜ Dmitri Malofejevi asendajale 1418,02 (4389-2970,98) eurot rohkem. Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohus leiab, et Dmitri Malofejev on rikkunud töölepingut süüliselt hooletuse vormis. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Hoolsuse kriteeriumiks on objektiivselt oodatavate nõuete täitmine. Hoolduse eelduseks on ka rikkumise objektiivne ettenähtavus ja välditavus. Dmitri Malofejev esitas 08.10.2015 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tegemist oli tühise avaldusega ning töölepingu ülesütlemise avaldus loeti korraliseks koos 30-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Seega oli Dmitri Malofejev kohustatud täitma töökohustusi ka ajavahemikul 08.10.2015 – 07.11.2015. Seda ta ei teinud vaatamata sellele, et Krivest OÜ korduvalt juhtis tähelepanu asjaolule, et töölepingu ülesütlemise avaldust tuleb käsitleda korralisena ning Dmitri Malofejev peab asuma töökohustusi täitma. Kohus nendib, et Dmitri Malofejev võis arvata, et ta on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, mistõttu tööleping lõppes 08.10.2015 ning ta ei oleks pidanud asuma töökohustusi täitma. Samas, kui Dmitri Malofejev oleks järginud käibes vajalikku hoolsust, oleks ta pidanud aru saama, et tema poolt esitatud avaldus on tühine. Järelikult pidi ta ka aru saama, et tal on kohustus täita töökohustusi kuni lepingu lõppemiseni 07.11.2015. Dmitri Malofejev pidi ette nägema, et kui ta rikub töölepingut, jättes tööle ilmumata selleks kohustatud ajal, tuleb tööandjal leida endale tema koha peale asendustöötaja. Samuti pidi ta arvestama, et asendustöötaja peale kuluv töötasu võib olla suurem kui tema enda, kuna tegemist on kiirelt vajamineva töötajaga, kes asuks kohe objektile tööle. Eeltoodust tulenevalt on Dmitri Malofejevi käitumise ja rikkumise tagajärjel tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kui Dmitri Malofejev oleks täitnud töökohustusi töölepingu
lõppemiseni, ei oleks tekkinud renditöötaja ja tema palga vahelist vahet, s.o OÜ-le Krivest kahju. Seega kuulub kahju summas 1418,02 eurot hüvitamisele Dmitri Malofejevi poolt.
51.Kohus leiab, et uue töötaja värbamise kulu summas 1832,37 eurot väljamõistmiseks puudub alus ning selles osas jääb hagiavaldus rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kuna Dmitri Malofejev on rikkunud töölepingut, jättes tööle tulemata, on ta põhjustanud ka kahju uue töötaja leidmisel. Kohus on seisukohal, et olenemata sellest, millisel alusel lõppeb tööleping, kas korraliselt, kokkuleppel või erakorraliselt, tekivad uue töötaja värbamisel kulud. Seega ei teki kulu mitte kostja süülise käitumise tagajärjel, vaid seetõttu, et poolte vahel lõpeb tööleping. Kui kostja oleks töölepingu üles öelnud korraliselt ja järginud etteteatamistähtaega, oleks hageja pidanud pärast lepingu lõppemist ikka uue töötaja leidma, mistõttu ei ole kostja praegune käitumine kahju tekkimise vältimatuks eelduseks.
52.Õigusteenuse osutamise eest tasutud 950 euro suuruse kahju osas rahuldab kohus hagi osaliselt. Hagiavalduse andmetel osutas Advokaadibüroo Jesse&Kalaus OÜ-le Krivest õigusteenust enne töövaidluskomisjoni ja kohut järgmiselt: 09.09 kohtumine M. H.ga ja K. V.ga – 150 eurot; 10.09 Dmitri Malofejevi töölepingu ja kirjavahetusega seonduvate küsimuste analüüs, korrespondents M. H.ga – 175 eurot; 15.09 Dmitri Malofejevi töölepingu ja kirjavahetusega seonduvate küsimuste analüüs, korrespondents M. H.ga – 100 eurot; 17.09 Dmitri Malofejevi töölepingu ja kirjavahetusega seonduvate küsimuste analüüs, korrespondents M. H.ga – 50 eurot; 25.09 Dmitri Malofejevi töölepingu ja kirjavahetusega seonduvate küsimuste analüüs, korrespondents M. H.ga – 200 eurot; 08.10 Dmitri Malofejevi kirja ja saadetava vastuse projekti analüüs, korrespondents M. H.ga – 125 eurot; 09.-10.10 Dmitri Malofejevi kirjade analüüs, korrespondents M. H.ga – 50 eurot; 13.-15.10 Dmitri Malofejevile saadetava hoiatuse projekti analüüs ja muudatuste koostamine – 100 eurot. Õigusteenuse osutamise kohta on esitatud arved nr 2015-0094 ja 2015-0120 (lk 116, 118) ning arvete lisad, millelt on näha õigusteenuste kirjeldused ja ajakulu (lk 117, 119). Swedbank AS-i kontoväljavõttelt (lk 161) on näha, et eelnimetatud arved on OÜ Krivest tasunud vastavalt 06.10. ja 05.11.2015. Seega on Krivest OÜ kahju kandnud. Õigusteenuse osutamise tunnihind on 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning see vastab praktikas väljakujunenud piirmääradele. Kohus ei pea põhjendatuks kahjuhüvitist osas, mis eelneb Dmitri Malofejevi poolt töölepingu ülesütlemisele 08.10.2015. Krivest OÜ on esitanud kahjuhüvitise nõude tulenevalt sellest, et Dmitri Malofejevi erakorraline töölepingu ülesütlemine oli tühine. Nii töövaidluskomisjoni esitatud avalduses kui ka hagiavalduses on Krivest OÜ viidanud, et õigusabiteenus 950 eurot kuulub hüvitamisele, kuna Dmitri Malofejev ei põhjendanud töölepingu ülesütlemist ning tööandjal tuli ülesütlemisavaldusest tulenevate poolte õiguste ja kohustuste kindlakstegemiseks ning ülesütlemise vaidlustamise võimaluste ja mittevaidlustamisega kaasnevate võimalike riskide analüüsimiseks kaasata väga varases staadiumis väline õigusnõustaja. Hageja 17.03.2016 menetlusdokumendis on lisandunud põhjendusena asjaolu, et Dmitri Malofejev rikkus töölepingut, sh keeldus põhjendamatult Jaapanisse lähetusse minemast.
Hageja kahjuhüvitise nõue tuleneb sellest, et kostja ei ilmunud tööle ajal, mil tööleping veel kehtis, s.o 30-kalendripäevasel etteteatamisajal, mitte sellest, et ta ei asunud tööle Jaapanisse. Seda, et Dmitri Malofejev töölepingu üles ütleb 08.10.2015, ei saanud tööandja teada enne ülesütlemisavalduse kättesaamist. Seega ei saa öelda, et enne lepingu ülesütlemist kantud õigusabikulu on põhjustatud Dmitri Malofejevi poolt töölepingu ülesütlemisest. Eelnimetatud kulu tekkis Dmitri Malofejevi tegevuse tagajärjel. Kui Dmitri Malofejev ei oleks rikkunud töölepingut, jättes täitmata korralduse ilmuda kuni 30-kalendripäevase etteteatamisaja jooksul täitma töökohustusi, ei oleks OÜ-l Krivest olnud vajadust õigusnõu saamiseks pöörduda õigusnõustaja poole ning vajadust koostada ülesütlemishoiatust ja ülesütlemise teadet. Kohus on seisukohal, et tegemist on ettenähtava kuluga, kuna Dmitri Malofejev pidi aru saama, et kui ta rikub töölepingut, on tööandjal õigus vajadusel saada õigusabi. Eeltoodu alusel on põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks Krivest OÜ poolt 08.10., 09. – 11.10. ja 13. – 15.10.2015 kantud õigusabikulu summas 275 eurot.
53.Kostja palus kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada või VÕS § 140 alusel piirata. VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus on seisukohal, et puudub alus VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist vähendada. Tsiviilasja materjalide andmetel tegi OÜ Krivest kõik selleks, et vältida kahju tekkimist. Nii 08.10.2015 e-kirjas Dmitri Malofejevile kui ka 15.10.2015 hoiatuses on OÜ Krivest selgitanud Dmitri Malofejevile, et tema poolt 08.10.2015 tehtud ülesütlemisavaldus tuleb lugeda korraliseks ning tal tuleb täita töökohustusi kuni lepingu lõppemiseni, s.o kuni 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millest tingituna saab öelda, et OÜ Krivest on põhjustanud osaliselt kahju tekkimise. Samuti puudub alus VÕS § 140 lg 1 järgi kahjuhüvitise vähendamiseks. Dmitri Malofejevilt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruseks on 1693,02 eurot. VÕS § 140 lg 1 on kohaldatav eelkõige siis, kui kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks üksikjuhtumi asjaolusid arvestades kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Tegemist ei ole nii suure kahju hüvitisega, et võiks arvata, et selle väljamõistmine paneks Dmitri Malofejevi raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu jätab kohus kohaldamata VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1.
54.Eeltoodu alusel mõistab kohus Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks välja kahjuhüvitise summas 275 + 1418,02 eurot, s.o 1693,02 eurot.
55.OÜ Krivest palus Dmitri Malofejevilt mõista OÜ Krivest kasuks VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 7. peatüki alusel töövaidlusega nr 4-1/2329 seonduvate menetluskulude kandmisest tulenev kahju summas 4475 eurot. Kohus selgitab, et töövaidluskomisjoni menetlus on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus TsMS § 144 p 4 tähenduses, milles kantud kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt menetlusosaliselt nõuda kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga (RK 10.02.2016 otsus nr 3-2-1-177-15 p 12). Riigikohus on 14.10.2014 otsuses 3-2-1-84-14 kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras. Tulenevalt eeltoodud Riigikohtu praktikast on kohus seisukohal, et töövaidluskomisjonis tekkinud menetluskulude osas ei ole võimalik kahju hüvitamise nõuet rahuldada, kuna nende kindlaksmääramine toimub TsMS-i järgi, mitte kahju hüvitamise nõudena. Sellest tulenevalt jätab kohus OÜ Krivest taotluse Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks menetluskulude 4475 väljamõistmiseks kahjuhüvitisena rahuldamata. VI Menetluskulude jaotus
56.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
57.Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS 163 lg 1 sätestab: Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta poolte menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.
58.Hageja menetluskulude nimekirja järgi osutas OÜ-le Krivest õigusteenust Advokaadibüroo Jesse&Kalaus OÜ vandeadvokaat Tanel Kalaus tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. OÜ Krivest kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
59.Hageja menetluskulude nimekirja järgi on ta kohtuvälises menetluses kandnud õigusabikulusid summas 4475 eurot (ei sisalda käibemaksu). Õigusteenust osutati töövaidluskomisjonis menetletud asjades nr 4-1/2329 ja nr 4-1/2134. Hageja on seisukohal, et kuna eelnimetatud töövaidlusasjad olid töövaidluskomisjonis arutlusel korraga ühe menetluse raames, ei ole võimalik eristada töövaidlusasjadega seonduvaid kantud kulusid üksteisest. Kohus sellega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et väljamõistmisele kuuluvad ainult need kohtuvälised kulud, mis on seotud käesoleva töövaidlusasjaga, s.o töövaidlusasjaga nr 4-1/2329.
Tartu Maakohus tegi 27.05.2016 tsiviilasjas nr 2-15-19360 otsuse, millega jättis menetluskulud Krivest OÜ kanda. Tegemist on kohtumenetlusega jätkuks töövaidlusasjale nr 4-1/2134. Seega on kohus võtnud juba seisukoha töövaidlusasjas nr 4-1/2134 OÜ Krivest poolt kantud menetluskulude jaotuse osas. OÜ Krivest on esitanud kohtule arved ja arvete lisad osutatud õigusteenuste kirjeldustega: • Arve nr 2015-0120 - töövaidlusasjaga nr 4-1/2329 ja nr 4-1/2134 seonduv tasu on 350 eurot. 16. – 19.10.2015 osutatud õigusteenuse tasu on proportsionaalselt jagatud kahe projekti vahel pooleks; • arve nr 2015-0150 - töövaidlusasjaga nr 4-1/2329 ja nr 4-1/2134 seonduv tasu on 3 650 eurot; • arve nr 2015-0166 - töövaidlusasjaga nr 4-1/2329 ja nr 4-1/2134 seonduv tasu on summas 475 eurot. Nii hageja kui ka kostja sõnul oli tegemist üksteisega seotud töövaidlusasjadega. Samuti toimus mõlema töövaidlusasja lahendamine töövaidluskomisjonis ühel ja samal istungil, s.o 09.12.2015 (TVK toimik lk 6-7). Kohus leiab, et sellisel juhul on võimalik kohtuvälise menetluse kulud 4475 eurot jagada pooleks kahe töövaidlusasja vahel. Seega on käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulude suuruseks 2237,50 eurot, mille hüvitamise kohta võtab kohus seisukoha. Ülejäänud osas, s.o 2237,50 euro suuruses summa osas, ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramine käesolevasse menetlusse.
60.Hageja menetluskulude nimekirja järgi kandis ta kohtumenetluses menetluskulusid kogusummas 5075 eurot, s.o 500 eurot riigilõiv ja 4575 eurot (ei sisalda käbemaksu) õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on riigilõiv kohtukulu. Hageja tasus riigilõivu summas 500 eurot (lk 59). Hageja tasus riigilõivu seaduses ettenähtud määras. OÜ Krivest on esitanud kohtule arved ja arvete lisad osutatud õigusteenuste kirjeldustega: • Arve nr 2016-0020 - käesoleva kohtumenetlusega on seotud tasu 1 200 eurot; • arve nr 2016-0050 - käesoleva kohtumenetlusega on seotud tasu 725 eurot; • arve nr 2016-0069 - käesoleva kohtumenetlusega on seotud tasu 825 eurot; • arve nr 2016-0105 - käesoleva kohtumenetlusega on seotud tasu 1 375 eurot; • arve nr 2016-0119 - käesoleva kohtumenetlusega on seotud tasu 450 eurot.
61.Kostja menetluskulude nimekirja järgi osutas FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo jurist Sergei Desjatnikov õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot.
62.Kostja palub määrata kindlaks menetluskulud summas 900 eurot ning välja mõista kohtumenetluses nr 2-16-784 kostjalt 800 eurot. Hageja juhtis tähelepanu, et kostja palub endalt välja mõista menetluskulud 800 eurot. Kohus leiab, et tegemist on ilmselge eksimusega ning tegelikult soovib kostja 800 euro väljamõistmist hagejalt. Ka on hageja leidnud, et üle 800 euro ei ole võimalik hagejalt kostja kasuks välja mõista, kuna kostja on seda selles ulatuses taotlenud. Kuna kohus jättis menetluskulud võrdselt poolte kanda, ei ületa hagejalt kostja kasuks väljamõistetav menetluskulu hüvitis 800 eurot.
63.Kohus, arvestades tsiviilasja vaidluse sisu, hageja nõude olemust, menetluse käiku, keerukust ning hinnates hageja lepingulise esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et mitte kõik hageja õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Lähtudes samadest põhimõtetest leiab kohus, et kostja menetluskulud taotletud suuruses on põhjendatud. Kohtul hinnangul ei ole käesolevas asjas kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea kohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele hageja ja kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas iga väljatoodud üksiku toimingu põhiselt.
64.Arvestades tsiviilasja olemust, menetluse käiku ja keerukust ning hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud kokku 55 tunni ulatuses summas 5500 eurot (kohtuvälises menetluses 25 tundi x 100 eurot + kohtumenetluses 30 tundi x 100 eurot).
65.Arvestades tsiviilasja olemust, menetluse käiku ja keerukust ning hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu, leiab kohus, et kostja õigusabikulud on põhjendatud kokku 9 tunni ulatuses summas 900 eurot (kohtumenetluses 9 tundi x 100 eurot). TsMS § 174 lg 10 sätestab: Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja ei saa käibemaksu tagasi, tuleb talle hüvitada ka käibemaks 20%, mis lisandub õigusabitasule 900 eurot, s.o kokku 1080 eurot.
66.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning kostja avalduse täielikult. Kohus määrab, et tsiviilasjas nr 2-16-784 on hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6000 eurot (riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulu 5500 eurot) ning kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks on kokku 1080 eurot (õigusabikulu 900 eurot + 20% käibemaks).
67.Kuna kohus määras, et menetluskulud jäävad võrdselt poolte kanda, tuleb Dmitri Malofejevilt välja mõista OÜ Krivest kasuks 3000 eurot ning Krivest OÜ-lt Dmitri Malofejevi kasuks 540 eurot (450 eurot + 20% käibemaks). Samuti tuleb välja mõista Dmitri Malofejevilt OÜ Krivest kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.