16. detsember 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-41595
Tsiviilasi
A PP hagi OÜ Evastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
19 200 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A PP (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Reimo M (Advokaadibüroo Veso & Partnerid, elektronpost: [email protected]); Kostja: OÜ E(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja. Vandeadvokaat Veikko P (Advokaadibüroo Sorainen AS, e-post: [email protected]). Lihtmenetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt E hageja A PP kasuks välja 4800 (neli tuhat kaheksasada) krooni. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud hageja A PP kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 26.08.2010.a hagiavalduse, milles nõudis kostjalt 19 200 krooni väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu, mille kostja lõpetas erakorralise ülesütlemisega. Hageja esitas 19.04.2010.a töövaidluskomisjonile avalduse, kuid töövaidluskomisjon leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja kasuks mõisteti välja rahaline kompensatsioon summas 23 953 krooni. Samuti luges töövaidluskomisjon töölepingu lõpetatuks alates 23.03.2010.a. Töölepingu erakorralise ülesütlemise 23.03.2010.a luges komisjon tühiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt osales hageja esindajana töövaidluskomisjonis Advokaadibüroo Veso & Partnerid jurist Reimo M. Õigusabileping oli sõlmitud 2010.a jaanuaris. Seoses esitatud avalduse menetlemisega on hageja kandnud õigusabikulusid summas 19 200 krooni. Hageja leidis, et antud arve on talle kostja süül tekitatud kahju. Kui kostja ei oleks esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust, ei oleks hagejal antud kulusid tekkinud.
3.Advokaadibüroo Veso & Partnerid nimel saatis jurist Reimo M 12.08.2010.a kostjale nõudekirja kahju hüvitamise nõudes, kuid kostja keeldus nõude täitmisest. Hageja leidis, et tal puuduvad õigusteadmised ja tema oskused ei andnud talle võimalust orienteeruda juriidiliste küsimuste mõistmisel. Hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole, et kaitsta end kostja tegevusest tulenevate tagajärgede eest. Kuna hageja seda tegi, said kostja rikkumised töövaidluskomisjoni otsusega tõestatud. Töövaidluskomisjonil ei ole aga õigust lahendada menetluskulusid puudutavaid nõudeid, mida hageja käsitleb talle tekitatud kahjuna.
4.Hageja leidis, et õigusabikulude näol on tegemist hagejale tekitatud kahjuga, mille suurus seisneb õigusabikulude arve suuruses. Hageja varaline seis on halvenenud seoses õigusabiteenuste eest tasumisega. Kostja pidi kahju ette nägema, kui ta laskus töövaidluskomisjonis hagejaga vaidlusesse. VÕS § 128 lg 4 järgi mahub õigusabiteenusena käsitletav kahju otsese varalise kahju alla. VÕS § 1043 järgi on deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks kohustuslike õigusnormide rikkumine. VÕS § 136 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava kahjusummana. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista 19 200 krooni.
5.Hageja 09.11.2010.a vastuses kostja seisukohtadele pidas hageja kostja vastuväiteid põhjendamatuteks. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tagajärjed on kirjas vaid töölepingu seaduses endas. Kohtumenetluse korral sama vaidluse üle oleks kohus määranud kindlaks, kes kannab menetluskulud. Selgusetu on, miks Lk (12) 2
peaks seadusandja kohtlema töövaidlusorganis osutatud õigusabi kulude suhtes teistsugust loogikat. Vahe on vaid selles, et töövaidluskomisjoni otsustada ei ole antud õigusabikulude jaotuse küsimust, kuid see ei välista kulude tekkimist. Seega on hageja esitanud põhjendatud nõude. Kui kostja otsustas töölepingu lõpetada ebaseaduslikult, pidi ta ette nägema selle tegevusega seotud õigusvaidlusi, mis nõuavad väljaminekuid mõlemalt poolelt. Kui kostja ei oleks töösuhet ebaseaduslikult lõpetanud, ei oleks kahju hagejale tekkinud.
6.Hageja pidas põhjendamatuks ka kostja väidet nagu ei oleks kahju kandmine tõendatud. Hagejale esitatud arvet ei ole vaidlustatud ja see on kehtiv ning hageja kinnitab selle tasumist. Vajadusel on hagejal võimalik esitada ka vastavad dokumendid, kuid vaidlus ei puuduta arve tasumist.
7.Kohtule 16.11.2010.a esitatud menetlusdokumendis märkis hageja, et esitab kohtule tõendi, et arve nr 374A on makstud hageja poolt. Klient pöördus oma õiguste kaitseks juba ennatlikult õigusabi saamiseks juristi poole, kuna tal oli alust arvata, et tööandja soovib temast vabaneda juriidiliste võtetega. Hageja pöördus esindaja poole 02.03.2010.a e-kirja vahendusel ja kohtumisi peeti mitmel korral juba eelnevalt, kuna tööandja soovis lepingut muuta alates 2010.a jaanuarist. Hageja esitas kohtule hageja e-mailide väljavõtte, millest nähtusid talle esindaja poolt saadetud e-kirjad. E-kirjade pealkirjadest on näha nende sisu. Kõik esindaja tegevused ja õigusabi osutamine olid tingitud kostja tegevusest. Konsultatsioone osutati tulenevalt tööandja nõudmistest ja katsetest töölepingut muuta.
8.Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile hageja enda poolt on seadusega kooskõlas. Hagejal oli õigus avaldus iseseisvalt allkirjastada. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks antud avalduse iseseisvalt koostanud.
9.Hageja leidis, et tema poolt tehtud kulud õigusabile on põhjendatud ja mõistlikud. Keskmiselt maksab hagiavalduse koostamine mitte alla 1200 euro ning kui sellele lisandub kohtuistungil osalemine, tuleb arvestada tunnihinnaga 130-175 eurot tunni kohta. Seega on hageja kantud kulud isegi alla turuhinna. Hageja uuris teistest advokaadibüroodest, mis maksaks analoogilises kaasuses õigusabi saamine ja ta sai keskmiselt hinnapakkumiseks umbes 2000 eurot ehk 30 000 krooni. Kuna kahju kandmine hageja poolt on tõendatud, ei saa kahju suuruses olla vaidlust. Kuna tavapärasel juhul oleks sarnase kaasuse lahendamine läinud maksma umbes 30 000 krooni, pidi kostja seda summat ette nägema. Kostja oleks saanud kahju vältida, kui ta ei oleks töölepingut ebaseaduslikult lõpetanud.
10.Hageja leidis, et talle osutatud õigusabi oli ka mõistlik. Hagejale koostati kostja poolt esimene käskkiri juba 05.03.2010.a, järgmine 23.03.2010.a ning seejärel toimus töölepingu ülesütlemine 24.03.2010.a, mille tagajärjel koostati avaldus töövaidluskomisjonile 19.04.2010.a Kostja vastas avaldusele 19.05.2010.a ning avaldusega tuli tutvuda. Lõpetuseks toimus töövaidluskomisjoni istung pikkusega 1,5 tundi, misjärel tuli analüüsida otsuse põhjendusi ja edasikaebamise väljavaateid. Lisaks toimusid kliendiga 4 korda kohtumised ja info vahetamine e-kirja teel 12 korral. Kõige selle eest koostatud arve 8 tunni kohta on koostatud arvestades minimaalset ajakulu. Hageja viitas ühtlasi Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusele nr 137 ning leidis, et tema nõue jääb määrusega viidatud piiridesse.
11.Kostja süü ja tema õigusvastase käitumise osas täpsustas hageja, et kostja õigusvastane käitumine seisneb töötajast vabanemiseks valede meetodite valikus, mis ei olnud seadusega kooskõlas. Mitte töölepingu erakorralise ülesütlemise dokument ei olnud seadusevastane, vaid selle eesmärk ja meetodid. Antud asjas ei leidnud tõendamist TLS § 88 lõikes 1 toodud
Lk (12) 3
asjaolud ja seetõttu oli töölepingu erakorraline ülesütlemine ebaseaduslik ja tühine. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja pani toime süülise teo ja tema süü seisneb selles, et ta vabastas teadlikult ja ebaseaduslikult hageja töökohalt. Kostja pidi teadma ja ette nägema oma teo tagajärgi. Kostja tegevus oli tahtlik.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et deliktil põhinev kahju nõue on põhjendatud vaid siis, kui on täidetud deliktilise kahju nõude hüvitamise üldised eeldused. Samuti peavad kulutused olema mõistlikud ehk vajalikud ja põhjendatud VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kostja hinnangul ei olnud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused täidetud ning kulutused ei olnud vajalikud ega mõistlikud.
13.Kostja leidis, et deliktilise üldkoosseisu elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Riigikohus on rõhutanud, et kahju õigusvastasel põhjustamisel peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis peab ta sellise rikkumise tõendama. Põhjusliku seose olemasolu tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi tõendada eraldi muudest kahju hüvitamise nõude eeldustest.
14.Kostja märkis, et hageja on kohtule esitanud vaid õigusabikulude arve, mitte arve maksmist tõendavad dokumendid. Seega on hageja väide kahju tekkimise kohta paljasõnaline. Väide on ka vastuoluline, kuna hagiavalduse kohaselt pöördus hageja advokaadibüroo poole õigusabi saamiseks juba 2010.a jaanuaris. Samas on hageja väitnud, et ta ei oleks pidanud õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole pöörduma, kui kostja ei oleks talle saatnud töölepingu ülesütlemise teatist. Nimetatud teatis esitati aga töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt alles 25.03.2010.a. Seega võivad arves olla kajastatud ka muud, konkreetse töövaidlusega mitteseotud konsultatsioonid.
15.Kostja märkis, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub, et selle on koostanud ja allkirjastanud hageja ise, mitte tema esindaja. Avalduse sisust ei nähtu, et oleks kasutatud professionaalse juristi abi, kuna see sisaldab peamiselt hageja enda kronoloogilist selgitust rikkumiste suhtes. Kahju hüvitamise nõue peab olema kontrollitav ja kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla rikastumine teise poole arvel või teise poole karistamine. Hagejale on juba töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud hüvitis.
16.Kostja leidis, et kahju ei olnud talle ettenähtav. Töövaidluskomisjoni poole pöördus hageja, mitte kostja. Kostja ei pidanud aru saama sellest, et hagejale tekivad kulutused õigusabile asja menetlemisel. Töövaidluskomisjonis on asja menetlemine riigilõivuvaba ning komisjoni istungil juristi kasutamine on pigem erandlik kui tavapärane. Kui hageja soovis kasutada esindajat, toimus see tema omal riisikol. Istung ise kestis vaid umbes 1 tunni.
17.Kostja heitis hagejale ette, et hageja ei ole välja toonud, milles seisneb konkreetselt kostja õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes ehk millist seadusest tulenevat kohustust on kostja rikkunud ja millega on see tõendatud. Rikkumise puhul tuleb ka tuvastada, milline on normi kaitse-eesmärk. Hageja heidab kostjale ette töölepingu ebaseaduslikku lõpetamist, kuid töövaidluskomisjon määras hagejale selle eest hüvitise. Kostja leidis, et ta ei ole rikkunud ühtegi seadusest tulenevat kohustust ning töölepinguseaduses sätestatud lepingu erakorralise
Lk (12) 4
ülesütlemise õiguse kasutamist ei saa automaatselt pidada seadusest tuleneva kohustuse rikkumiseks. Töövaidluskomisjoni otsus toob vaid kaasa ülesütlemise enda kui tahteavalduse tühisuse, kuid see ei tähenda, et kostja käitumine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg p 7 mõttes.
18.Isegi kui pidada kostja ülesütlemise avalduse esitamist õigusvastaseks, tuleb hinnata normi kaitse eesmärki VÕS § 127 lg 2 järgi. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tagajärjed on sätestatud eelkõige töölepingu seaduses endas ning hagejale on juba hüvitis välja mõistetud.
19.Kostja leidis, et tema süüline käitumine ei ole tõendatud. Kostja ei ole soovinud tekitada õigusvastaseid tagajärgi ülesütlemise teatise edastamisel, kuna kostja oli teatise edastamisel veendunud, et selleks eksisteerib alus. Süülisuse presumptsioon kohaldub pärast seda, kui on tuvastatud objektiivne teo koosseis ja selle õigusvastasus. Süü eeldus ei kehti mitte iga süü vormi osas. Eeldatakse üksnes tavalist ja mitte rasket hooletust.
20.Alternatiivselt märkis kostja, et hageja kulutused ei ole olnud vajalikud ega mõistlikud VÕS § 128 lg 3 tähenduses ja kostja palus kulutuste suurust vähendada mõistliku määrani VÕS § 139 lg 2 alusel. Arves esitatud ajakulu 8 tundi ei ole kostja poolt eelnevalt välja toodud asjaolusid arvestades põhjendatud. Arvestada tuleb, et hageja nõue töövaidluskomisjonis rahuldati vaid osaliselt, milline asjaolu võimaldaks tsiviilkohtumenetluses jätta kulud poolte endi kanda. Kostja märkis samuti, et on valmis tasuma hagejale kompromissi korras 4000 krooni, kuna antud summa oleks kostja hinnangul mõistlik ja põhjendatud esindaja kulu võimaliku nõustamise ja osalemise eest töövaidluskomisjoni istungil lihtsas töövaidluses.
21.Kohtule esitatud 26.11.2010.a esitatud menetlusdokumendis leidis kostja, et ta jääb oma varasemate vastuväidete juurde. Töövaidluskomisjoni istung, kus hageja osales, kestis vaid ühe tunni. Hageja nõue rahuldati vaid osaliselt ja hageja nõutud kahju summa suurus ei ole mõistlik. Kostja pidas mõistlikuks ja põhjendatud kahju suuruseks summat 4000 krooni. Selles osas tegi kostja hagejale ka kompromissettepaneku, millele hageja ei vastanud.
22.10.12.2010.a esitas kostja kohtule oma lõplikud seisukohad. Kostja ei pidanud usaldusväärseks tõendiks hageja esitatud sularahakviitungit, kuna selle kohaselt on arve tasutud juba 04.06.2010.a. Hageja oleks võinud antud dokumendi lisada juba oma esialgsele hagile. Sularahakviitung esitati alles 16.11.2010.a, mis annab alust arvata, et see koostati tagantjärele. Maksmist õigusabi eest sularahas ei saa tänapäeval enam tavapäraseks pidada. Tõend oleks usaldusväärne vaid siis, kui hageja oleks suuteline tõendama vastava käibe deklareerimist käibedeklaratsioonis.
23.Hageja kahjuna ei ole käsitletavad kulud õigusabile, mis on tehtud enne tööandja poolset ülesütlemise avalduse saamist 24.03.2010.a, kuna hageja seostab kostja õigusvastase käitumise just ülesütlemisavalduse esitamisega. Hageja esitatud e-kirjade väljavõttest ei ole võimalik välja lugeda midagi muud, kui et hageja esindaja on saatnud hagejale mõned ekirjad. E-kirjade sisu näha ei ole. E-kirjade pealkirjadest õigusabi osutamise maht ei nähtu. Samuti ei nähtu e-kirjadest ühegi manuse saatmist, kuigi hageja väidetel kasutas ta professionaalset abi avalduse koostamisel. Kui avaldus oleks esindaja poolt koostatud, oleks see pidanud nähtuma e-kirjade vahetusest enne töövaidluskomisjoni istungit 16.04.2010.a, eriti seetõttu, et avaldus oli allkirjastatud hageja enda poolt. Eeltoodust tegi kostja järelduse, et avalduse töövaidluskomisjonile koostas hageja ise. Avaldusest endast võib selle ülesehituse, stiili ja argumentatsiooni järgi järeldada, et selle koostamisel ei ole kasutatud
Lk (12) 5
professionaalset õigusabi. Hageja ei ole tõendanud, et see oleks koostatud tema esindaja poolt.
24.Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja võib ka ise avalduse allkirjastada, kuid antud asjas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, mis seisneb muuhulgas kulutuste tegemises avalduse esitamiseks töövaidluskomisjonile. Praktikas on tavapärane, et esindaja saadab kliendile tema poolt koostatud dokumendi, mille klient saaks allkirjastada, kuid sellise dokumendi saatmist käesolevas asjas ei nähtu. Seega ei ole hageja kahju nõude suurus kontrollitav. Isegi kui kulud õigusabile saaks lugeda hageja kahjuks, on vaja tuvastada põhjuslik seos. Põhjusliku seose olemasolu hageja tõendanud ei ole. Kuna hageja peab kostja õigusvastaseks käitumiseks töölepingu ülesütlemist 24.03.2010.a, siis ei saa hageja kahjuks olla konsultatsioonid enne seda kuupäeva. Kuna sisulises osas hageja avaldus töövaidluskomisjonis rahuldati, on ebaveenev hageja väide, mille järgi oli veel hiljem vaja analüüsida otsuse edasikaebamise võimalusi. Töövaidluskomisjoni otsus tehti 31.05.2010.a ning kogu hilisem e-kirjade vahetus pärineb oluliselt hilisemast ajast. Pigem on tegemist olnud suhtlusega seoses antud hagiavalduse esitamisega.
25.Kostja leidis, et hageja on ebaõigesti aru saanud deliktilise kahju nõude olemusest. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milles seisneb konkreetselt kostja õigusvastane tegu. Lepingu ülesütlemine kui õiguskaitsevahendi kasutamine ei ole keelatud. Kui õiguskaitsevahendi kasutamisel ei olnud õiguslikku alust, ei muutu see veel õigusvastaseks deliktilises mõttes. Deliktilise kahju puhul peab õigusvastane käitumine olema suunatud kahju tekitamisele, mida antud juhul pole olnud. Hageja ise on asunud seisukohale, et mitte ülesütlemine ei olnud seadusevastane, vaid selle alusel saavutatav eesmärk ja meetodid. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tema tegevuse õigusvastasust tõendab töövaidluskomisjoni otsus. Otsusest nähtub vaid see, et lepingu ülesütlemine oli tühine. Kuna tühisel ülesütlemisel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, ei saa hageja kostjale ette heita õigusvastast käitumist. Kostja pidas alusetuteks ka hageja väiteid selle kohta, et kostja pani oma teo toime tahtlikult ja teadlikult süüliselt. Hageja peab tõendama, et kostja eesmärgiks oli hagejale kahju tekitamine või mõne muu kahjuliku tagajärje saabumine, kuid selliseid tõendeid ei ole hageja kohtule esitanud. Seega puudub kostja süü.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
27.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
28.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping; 2) 23.03.2010.a esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 punktile 5 tuginedes; 3) hageja esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile 19.04.2010.a avalduse, milles palus tunnistada töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista välja tööandjalt kolme kuu töötasu suurune hüvitis summas 35 929 krooni;
Lk (12) 6
4) töövaidluskomisjoni 31.05.2010.a otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt, tunnistati töölepingu ülesütlemine kostja poolt tühiseks, lõpetati tööleping poolte vahel alates 23.03.2010.a ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 23 953 krooni; 5) töövaidluskomisjoni istungil esindas hagejat esindaja.
29.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale viimase poolt õigusabikuludena kantud 19 200 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, milles seisneb kostja õigusvastane tegu ja kostja süü ning kas hageja väidetud õigusabikulud on olnud mõistlikud ja põhjendatud.
30.Hageja on oma hagiavalduses väitnud, et kostja on vastutav talle tekitatud kahju eest VÕS § 1043 järgi deliktilisel alusel. Hagejale tekitatud kahju seisneb hageja poolt kantud õigusabikuludes. Töövaidluse lahendamisel töövaidluskomisjonis ei ole ette nähtud menetluskulude hüvitamist, kuid sama vaidluse lahendamisel kohtumenetluses oleks kohus määranud kindlaks, kes kannab menetluskulud. Selgusetu on, miks peaks seadusandja kohtlema töövaidlusorganis osutatud õigusabi kulude suhtes teistsugust loogikat. Hageja leidis, et kuna kostja otsustas töölepingu lõpetada ebaseaduslikult, pidi ta ette nägema selle tegevusega seotud õigusvaidlusi, mis nõuavad väljaminekuid mõlemalt poolelt. Kui kostja ei oleks töösuhet ebaseaduslikult lõpetanud, ei oleks kahju hagejale tekkinud.
31.Kostja süü ja tema õigusvastase käitumise osas täpsustas hageja, et kostja õigusvastane käitumine seisnes töötajast vabanemiseks valede meetodite valikus, mis ei olnud seadusega kooskõlas. Kostja pani toime süülise teo ja tema süü seisneb selles, et ta vabastas teadlikult ja ebaseaduslikult hageja töökohalt. Kostja pidi teadma ja ette nägema oma teo tagajärgi. Kostja tegevus oli hageja hinnangul tahtlik.
32.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ning leidis, et deliktil põhinev kahju nõue on põhjendatud vaid siis, kui on täidetud deliktilise kahju nõude hüvitamise üldised eeldused. Kostja heitis hagejale ette, et hageja ei ole välja toonud, milles seisneb konkreetselt kostja õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes ehk millist seadusest tulenevat kohustust on kostja rikkunud ja millega on see tõendatud. Töövaidluskomisjon on hagejale töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest juba hüvitise määranud. Kostja leidis, et ta ei ole rikkunud ühtegi seadusest tulenevat kohustust ning töölepinguseaduses sätestatud lepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kasutamist ei saa automaatselt pidada seadusest tuleneva kohustuse rikkumiseks. Isegi kui pidada kostja ülesütlemise avalduse esitamist õigusvastaseks, tuleb hinnata normi kaitse eesmärki VÕS § 127 lg 2 järgi. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tagajärjed on sätestatud eelkõige töölepingu seaduses endas ning hagejale on juba hüvitis välja mõistetud. Samuti leidis kostja, et tema süüline käitumine ei ole tõendatud. Lepingu ülesütlemine kui õiguskaitsevahendi kasutamine ei ole keelatud.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsuse tegemisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hageja on kostja vastu esitanud kahju hüvitamise nõude tulenevalt sellest, et hageja on kandnud õigusabikulusid töövaidluse läbivaatamisel töövaidlusorganis, kuna kostja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult. Antud asjaoludele tuginedes on hageja viidanud oma nõude õigusliku alusena kohtu hinnangul ebaõigele õigusnormile ehk VÕS §-le 1043, mis näeb ette õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise.
Lk (12) 7
34.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mille ülesütlemine kostja poolt tunnistati jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega tühiseks. Seega tuleneb hageja nõue kostja vahel lepingulisest suhtest ja selle lepingulise suhte ebaseaduslikust ülesütlemisest, mitte aga deliktilisest alusest.
35.Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral on lepingu poolel õiguskaitsevahendina VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist. Millise kahju hüvitamist lepingut rikkunud poolelt nõuda saab, seda reguleerib VÕS 7. peatükk, mis on üldnormina kohaldatav ka töölepinguliste vaidluse lahendamisel, kui töölepingu seadusest ei tulene teisiti. Töölepingu seaduse § 1 lg 3 näeb selgelt ette, et töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kohalduvad töölepingule üldised lepinguõiguse küsimusi kohalduvad normid, kui töölepingu seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepinguseadus ei näe ette, et töötajal ei oleks töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel õigus nõuda tööandjalt lisaks TLS § 109 lõikes 1 toodud hüvitisele muu tekitatud varalise kahju hüvitamist ning sealhulgas õigusabikulude hüvitamist.
36.Kuivõrd tegemist on hagejale lepingu rikkumisega seoses tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudega ning lepingu rikkumine kostja poolt on tõendatud töövaidluskomisjoni jõustunud 31.05.2010.a otsusega (toimiku lk 8-11), on asjakohatud kõik kostja õiguslikud väited, mis puudutavad konkreetse õigusvastase ja süülise teo toimepanekut kostja poolt. Kostja rikkus hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel töölepingu seaduses sätestatud nõudeid ning rikkus seega poolte vahel sõlmitud lepingut. Lepingulise rikkumise puhul vastutab pool VÕS 103 lg 1 alusel sõltumata süüst.
37.Õigusabikuludega seonduva nõude esitamise õigus on kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 128 lg 3 alusel, mis reguleerib otsese varalise kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 128 lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega tuleneb antud sättest, et ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kahju kuulub hüvitamisele. Juhul, kui töövaidlus oleks lahendatud kohtus, oleks hageja saanud esitada lisaks hagi nõudele ka menetluskulude hüvitamise nõude. Kuna töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamisel menetluskulude hüvitamise nõuet esitada ei saa, on võimalik vastavate kulude hüvitamist kohtu hinnangul nõuda eraldiseisvas tsiviilmenetluses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille järgi puudub mõistlik põhjendus, et seadusandja eesmärgiks oleks olnud välistada seesuguste kahju hüvitamise nõuete esitamine töövaidluses täielikult. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tulemusena vajalike ja põhjendatud õigusabikulude hüvitamist.
38.Järgnevalt peab kohus vajalikuks analüüsida, kas hageja poolt esitatud rahaline nõue on tervikuna põhjendatud ja tõendatud.
39.Hageja väidete kohaselt pöördus ta oma õiguste kaitseks juba ennatlikult õigusabi saamiseks juristi poole, kuna tal oli alust arvata, et tööandja soovib temast vabaneda juriidiliste võtetega. Samuti väitis hageja, et kuigi ta allkirjastas ise töövaidluskomisjonile esitatud avalduse, oli see koostatud tema esindaja poolt. Hageja hinnangul olid tema kulud õigusabile põhjendatud ja mõistlikud ning isegi alla turuhinna, kuna keskmiselt maksab
Lk (12) 8
hagiavalduse koostamine mitte alla 1200 euro ning kui sellele lisandub kohtuistungil osalemine, tuleb arvestada tunnihinnaga 130-175 eurot tunni kohta. Kuna tavapärasel juhul oleks sarnase kaasuse lahendamine läinud maksma umbes 30 000 krooni, pidi kostja seda summat ette nägema. Kostja oleks saanud kahju vältida, kui ta ei oleks töölepingut ebaseaduslikult lõpetanud. Hagejale koostati kostja poolt esimene käskkiri juba 05.03.2010.a, järgmine 23.03.2010.a ning seejärel toimus töölepingu ülesütlemine 24.03.2010.a, mille tagajärjel koostati avaldus töövaidluskomisjonile 19.04.2010.a. Kostja vastas avaldusele 19.05.2010.a ning avaldusega tuli tutvuda. Lõpetuseks toimus töövaidluskomisjoni istung pikkusega 1,5 tundi, misjärel tuli analüüsida otsuse põhjendusi ja edasikaebamise väljavaateid. Lisaks toimusid kliendiga 4 korda kohtumised ja info vahetamine e-kirja teel 12 korral. Kõige selle eest koostatud arve 8 tunni kohta on koostatud minimaalse ajakulu järgi. Hageja viitas ühtlasi Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusele nr 137 ning leidis, et tema nõue jääb määrusega viidatud piiridesse.
40.Kostja pidas hageja väiteid ebaõigeteks ja vastuolulisteks. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja advokaadibüroo poole õigusabi saamiseks juba 2010.a jaanuaris ning samas on hageja väitnud, et ta ei oleks pidanud õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole pöörduma, kui kostja ei oleks talle saatnud töölepingu ülesütlemise teatist. Nimetatud teatis esitati aga töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt alles 25.03.2010.a. Seega leidis kostja, et arves võivad olla kajastatud ka muud, konkreetse töövaidlusega mitteseotud konsultatsioonid. Kostja hinnangul nähtub töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest, et selle on koostanud ja allkirjastanud hageja ise, mitte tema esindaja. Avalduse sisust ei tulene, et oleks kasutatud professionaalse juristi abi, kuna see sisaldab peamiselt hageja enda kronoloogilist selgitust rikkumiste suhtes.
41.Kostja ei pidanud hageja kulutusi ei vajalikeks ega mõistlikeks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kostja leidis, et arvestada tuleb asjaolu, et hageja avaldus töövaidluskomisjonile rahuldati vaid osaliselt. Kahju ei olnud kostjale ettenähtav. Töövaidluskomisjoni poole pöördus hageja, mitte kostja. Hageja kahjuna ei ole käsitletavad kulud õigusabile, mis on tehtud enne tööandja poolset ülesütlemise avalduse saamist 24.03.2010.a, kuna hageja seostab kostja õigusvastase käitumise just ülesütlemisavalduse esitamisega. Hageja esitatud e-kirjade väljavõttest ei ole võimalik välja lugeda midagi muud, kui et hageja esindaja on saatnud hagejale mõned e-kirjad. E-kirjade sisu näha ei ole. E-kirjade pealkirjadest õigusabi osutamise maht ei nähtu. Samuti ei nähtu e-kirjadest ühegi manuse saatmist, kuigi hageja väidetel kasutas ta professionaalset abi avalduse koostamisel. Kui avaldus oleks esindaja poolt koostatud, oleks see pidanud nähtuma e-kirjade vahetusest enne töövaidluskomisjoni istungit 16.04.2010.a, eriti seetõttu, et avaldus oli allkirjastatud hageja enda poolt. Eeltoodust tegi kostja järelduse, et avalduse töövaidluskomisjonile koostas hageja ise. Hageja ei ole tõendanud, et see oleks koostatud tema esindaja poolt. Isegi kui kulud õigusabile saaks lugeda hageja kahjuks, on vaja tuvastada põhjuslik seos. Põhjusliku seose olemasolu hageja tõendanud ei ole. Kuna hageja peab kostja õigusvastaseks käitumiseks töölepingu ülesütlemist 24.03.2010.a, siis ei saa hageja kahjuks olla konsultatsioonid enne seda kuupäeva.
41.Kostja seadis kahtluse alla ka asjaolu, kas hageja on reaalselt talle esitatud arve tasunud. Sularahakviitung esitati alles 16.11.2010.a, mis annab alust arvata, et see koostati tagantjärele. Maksmist õigusabi eest sularahas ei saa tänapäeval enam tavapäraseks pidada. Tõend oleks usaldusväärne vaid siis, kui hageja oleks suuteline tõendama vastava käibe deklareerimist käibedeklaratsioonis.
Lk (12) 9
42.Kostja leidis, et hageja põhjendatud ja mõistlike kulutuste suuruseks võiks pidada 4000 krooni, millise summa oli kostja valmis tasuma hagejale kompromissi näol. Hageja kostja kompromissettepanekule ei vastanud.
43.VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti sätestab VÕS § 127 lg 4, et isik peab hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
44.Hageja hagiavalduse kohaselt seisnes kostja poolne lepingu rikkumine töölepingu ebaseaduslikus ülesütlemises, milline asjaolu on tuvastatud jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega. Kohus leiab, et seega tuleb hagejale hüvitada üksnes see kahju, mis oli kostjale antud rikkumise tagajärjena ettenähtav ning mis oli põhjuslikus seoses nimetatud rikkumisega.
45.Hageja on oma väidetega omaks võtnud, et tema poolt nõutud õigusabikulu summas 19 200 krooni ei ole vaatamata arves märgitule (toimiku lk 15) esitatud mitte ainult töövaidluskomisjonile avalduse koostamise ja töövaidluskomisjonis selle menetlemisega seotud õigusabi eest. Hageja on omaks võtnud, et hageja sai õigusabiteenust juba varem, otseselt töölepingu lõpetamisega mitte seotud vaidluste lahendamiseks kostjaga. Töövaidluskomisjon on oma otsuses leidnud, et töölepingu ülesütlemine hagejaga 23.03.2010.a ülesütlemise avalduses toodud põhjendustel oli ebaseaduslik. Töövaidluskomisjoni otsusest ei tulene, et kostja varasem tegevus, mille tõttu hageja pöördus õigusabi saamiseks oma esindaja poole, oleks samuti olnud ebaseaduslik. Seega ei ole õigusabi osutamine hagejale teistes küsimustes enne töölepingu ülesütlemise avalduse esitamist 23.03.2010.a põhjuslikus seoses kostja lepingu rikkumisega ega kuulu seetõttu kohtu hinnangul kostja poolt hüvitamisele. Kohus leiab, et kostja saab VÕS § 127 lg 3 alusel hüvitada üksnes selle kahju, mida ta pidi ette nägema seoses töölepingu ülesütlemisega, mitte seoses pooltevaheliste muude varasemate õigusküsimustega. Seega tuleb asjas kogutud tõendeid hinnates tuvastada, milline võis olla see põhjendatud õigusabikulu, mida hagejale osutati seoses töölepingu ülesütlemise vaidlustamisega.
46.Hageja esitatud e-kirjade väljavõttest (toimiku lk 47) ei nähtu, et hageja oleks pöördunud oma esindaja poole õigusabi saamiseks vahetult pärast töölepingu ülesütlemise avalduse saamist ning enne töövaidluskomisjoni pöördumist 19.04.2010.a. Hageja on väitnud, et ta kohtus oma esindajaga kokku neljal korral, kuid kuigi kohus juhtis hageja tähelepanu vajadusele tõendada õigusabi sisu (kohtu pöördumine 10.11.2010.a, toimiku lk 39), ei ole hageja tõendanud ei õigusabilepingu sõlmimist tema ja advokaadibüroo vahel ega ka täpsemalt osutatud õigusabiteenuste sisu ja mahtu. Kohus nõustub kostja seisukohtadega selles osas, et hageja esitatud e-kirjade väljavõttest ei nähtu, millistes küsimustes on hagejale õigusabi antud ning kas see on olnud seotud avalduse esitamise ja menetlemisega töövaidluskomisjonis. Samuti nõustub kohus kostja väidetega selles osas, et töövaidluskomisjonile hageja poolt esitatud avaldus (toimiku lk 30-33) ei ole selle stiili, ülesehitust ja argumentatsiooni arvestades ilmselgelt koostatud juriidilist kvalifikatsiooni omava esindaja poolt. Kohus märgib, et avalduse teisel lehel on hageja välja toonud, kuidas ta on nõu pidanud juristiga, millest nähtuvalt on avaldus koostatud hageja enda poolt. Kohus nõustub kostja väidetega ka selles osas, et hageja ja tema esindaja e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja esindaja oleks talle enne 19.04.2010.a edastanud alla kirjutamiseks esindaja poolt
Lk (12) 10
koostatud avaldust. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud, et tema poolt 19.04.2010.a töövaidluskomisjonile esitatud avaldus oli koostatud professionaalse esindaja poolt, kelle poolt osutatud õigusteenuste eest hageja tasus.
47.Kohus ei välista samas, et hageja võis oma esindajaga kohtuda enne töövaidluskomisjoni poole pöördumist ja saada talt nõu selle kohta, milliseid nõudeid komisjonile esitatavas avalduses välja tuua, kuid konkreetselt ei ole hageja tõendanud, millal ta oma esindajaga kohtus, kui kaua kohtumised kestsid ja millistes küsimustes ta nõu sai Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejat esindas töövaidluskomisjoni istungil esindaja, kuigi pooled ei ole ühel meelel istungi kestvuse küsimuses. Kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule muid tõendeid talle osutatud õigusteenuste sisu ja õigusteenuste osutamiseks kulutatud aja kohta, peab kohus põhjendatuks hagejale õigusteenuste osutamist kokku maksimaalselt kahe tunni ulatuses, millest 1 tund kulutati esindaja poolt esindamiseks töövaidluskomisjoni istungil ning teine tund võib kogumis kuluda hageja nõustamiseks avalduse koostamisel ning töövaidluskomisjoni otsusega tutvumisel. Kohus märgib, et kuigi hageja väidete kohaselt kestis töövaidluskomisjoni istung 1,5 tundi, ei ole hageja oma väidet tõendanud, mille tõttu peab kohus võimalikuks lugeda istungi pikkuseks vaid 1 tunni, nagu on oma vastuses omaks võtnud kostja. Arvestades hageja poolt esitatud arves (toimiku lk 15) toodud esindaja ühe töötunni hinda 2000 krooni, tuleb hageja põhjendatud õigusabi kulu suuruseks lugeda 2 x 2000 krooni = 4000 krooni, millele lisandub käibemaks 20% ehk 800 krooni. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4800 krooni.
48.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, mille kohaselt on hageja esitatud kviitung arve sularahas tasumise kohta ebausaldusväärne tõend (toimiku lk 55), kuna sularahas tasumine on ebatavaline ning hageja oleks pidanud esitama käibedeklaratsiooni. Kuigi sularahas tasumine võib olla ebatavaline majandus- ja kutsetegevuses, on hageja näol tegemist füüsilise isikuga, kelle puhul arvete tasumine sularahas ei ole kohtu hinnangul ebatavaline. Füüsilisest isikust hageja ei saa ka esitada käibedeklaratsiooni. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja tasus õigusabi eest kostjale 19 200 krooni, kuid kogu hagejale osutatud õigusabi ei olnud seotud tema esindamisega töövaidluskomisjonis.
49.Kohus ei pea põhjendatuteks hageja väiteid selle kohta, et analoogilise hagiavalduse koostamine oleks läinud maksma ligikaudu 30 000 krooni, millest tulenevalt on hagejale osutatud õigusabi keskmisest madalama hinnaga. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuvalt saaks kohus hinnata, milline on Eestis keskmiselt analoogilise avalduse koostamisega eest nõutav õigusabikulu. Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja esindaja koostas hagejale avalduse, millega avaldaja pöördus töövaidluskomisjonile 19.04.2010.a, mille tõttu on hageja poolt toodud võrdlus kohatu. Hagejal on õigus nõuda kostjalt vaid konkreetse lepingulise rikkumisega ehk töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega seotud kahju hüvitamist, kuid hageja ei ole tõendanud, et kogu tema poolt nõutud õigusabikulu summas 19 200 krooni oleks olnud põhjuslikus seoses selle kostja rikkumisega. Eeltoodu tõttu tuleb hageja nõue ülejäänud osas jätta rahuldamata.
50.TsMS § 162 lg1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
Lk (12) 11
51.Käesolevas asjas pakkus kostja hagejale kompromissina summat 4000 krooni, kuid hageja ei vastanud kostja ettepanekule. Kuna kohus on rahuldanud hagi kostja pakutud kompromissi summaga sarnases ulatuses (ehk 4000 krooni pluss käibemaks), tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta hageja kanda.
52.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (12) 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.