lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-41595/13

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 10.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-41595/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1325
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-41595

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-41595

Tsiviilasi

A. P. P. hagi OÜ E. vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

920,33 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. P. P. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A. P. P. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Reimo Mets; Kostja OÜ E. (registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen.

Harju Maakohtu 16.12.2010 otsus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda A. P. P. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.26.08.2010 esitas A. P. P. (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ E. (kostja) vastu 19 200 krooni (1227,10 euro) väljamõistmiseks. 03.01.2006 sõlmisid pooled töölepingu. Tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 5, esitas kostja 23.03.2010 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse. Hageja esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile 19.04.2010 avalduse, milles palus tunnistada töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista välja tööandjalt kolme kuu töötasu suurune hüvitis summas 35 929 krooni. Töövaidluskomisjoni 31.05.2010 otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt, tunnistati töölepingu ülesütlemine

tühiseks, lõpetati tööleping poolte vahel alates 23.03.2010 ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 23 953 krooni. Töövaidluskomisjoni istungil esindas hagejat esindaja. Seoses esitatud avalduse menetlemisega on hageja kandnud õigusabikulusid summas 19 200 krooni. Antud arve on hagejale kostja süül tekitatud kahju. Kui kostja ei oleks esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust, ei oleks hagejal antud kulusid tekkinud. Hageja poolt tehtud kulud õigusabile on põhjendatud ja mõistlikud.

2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellel vastu. Deliktil põhinev kahju nõue on põhjendatud vaid siis, kui on täidetud deliktilise kahju nõude hüvitamise üldised eeldused. Kahju hüvitamise nõue peab olema kontrollitav ja kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla rikastumine teise poole arvel või teise poole karistamine. Kahju ei olnud ettenähtav. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milles seisneb kostja õigusvastane tegu ning tõendatud ei ole kostja süüline käitumine. Kui õiguskaitsevahendi kasutamisel ei olnud õiguslikku alust, ei muutu see veel õigusvastaseks deliktilises mõttes. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub, et selle on koostanud ja allkirjastanud hageja ise, mitte tema esindaja. Avalduse sisust ei nähtu, et oleks kasutatud professionaalse juristi abi, kuna see sisaldab peamiselt hageja kronoloogilist selgitust rikkumiste suhtes. Hagejale on juba töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud hüvitis. Hageja kulutused ei olnud vajalikud ega mõistlikud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.16.12.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4800 krooni (306,78 eurot). Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus lahendas asja lihtmenetluses ning ei andnud luba edasikaebamiseks.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale õigusabikuludena kantud 19 200 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, milles seisneb kostja õigusvastane tegu ja kostja süü ning kas hageja väidetud õigusabikulud on olnud mõistlikud ja põhjendatud.
5.Töölepingu ülesütlemine tunnistati jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega tühiseks. Seega tuleneb hageja nõue kostja vastu lepingulisest suhtest ja selle lepingulise suhte ebaseaduslikust ülesütlemisest, mitte aga deliktilisest alusest. Töölepinguseadus ei näe ette, et töötajal puudub töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel õigus nõuda tööandjalt lisaks TLS § 109 lg-s 1 toodud hüvitisele muu tekitatud varalise kahju hüvitamist ning sealhulgas õigusabikulude hüvitamist. Õigusabikuludega seonduva nõude esitamise õigus oli põhjendatud VÕS § 128 lg 3 alusel, mis reguleerib otsese varalise kahju hüvitamist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tulemusena vajalike ja põhjendatud õigusabikulude hüvitamist.
6.VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti sätestab VÕS § 127 lg 4, et isik peab hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejale tuleb hüvitada üksnes see kahju, mis oli kostjale antud rikkumise tagajärjena ettenähtav ning mis oli põhjuslikus seoses nimetatud rikkumisega. Seega tuleb hüvitada üksnes see kahju, mida ta pidi ette nägema seoses töölepingu ülesütlemisega, mitte seoses pooltevaheliste muude varasemate õigusküsimustega.
7.Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et tema 19.04.2010 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse oli koostanud professionaalne esindaja, kellele ta osutatud õigusteenuste eest tasus. Kohus ei välistanud samas, et hageja võis oma esindajaga kohtuda enne töövaidluskomisjoni poole pöördumist ja saada temalt nõu selle kohta, milliseid nõudeid komisjonile esitatavas avalduses välja tuua, kuid konkreetselt ei ole hageja tõendanud, millal ta esindajaga kohtus, kui kaua kohtumised kestsid ja millistes küsimustes ta nõu sai. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejat esindas töövaidluskomisjoni istungil esindaja, kuigi pooled ei ole ühel meelel istungi kestvuse küsimuses. Kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule muid tõendeid talle osutatud

2(3)

õigusteenuste sisu ja õigusteenuste osutamiseks kulutatud aja kohta, pidas kohus põhjendatuks hagejale õigusteenuste osutamist kokku maksimaalselt kahe tunni ulatuses, millest 1 tund kulutati esindaja poolt esindamiseks töövaidluskomisjoni istungil ning teine tund võib kogumis kuluda hageja nõustamiseks avalduse koostamisel ning töövaidluskomisjoni otsusega tutvumisel. Kuigi hageja väidete kohaselt kestis töövaidluskomisjoni istung 1,5 tundi, ei ole hageja oma väidet tõendanud, mille tõttu pidas kohus võimalikuks lugeda istungi pikkuseks vaid 1 tunni, nagu on kostja vastuses omaks võtnud. Arvestades hageja poolt esitatud arves toodud esindaja ühe töötunni hinda 2000 krooni, tuleb hageja põhjendatud õigusabi kulu suuruseks lugeda 4000 krooni (2 x 2000 krooni), millele lisandub käibemaks 20% ehk 800 krooni. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4800 krooni.

8.Tõendatud on, et hageja tasus õigusabi eest kostjale 19 200 krooni, kuid kogu hagejale osutatud õigusabi ei olnud seotud tema esindamisega töövaidluskomisjonis. Hagejal on õigus nõuda kostjalt vaid konkreetse lepingulise rikkumisega ehk töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega seotud kahju hüvitamist, kuid hageja ei ole tõendanud, et õigusabikulu summas 19 200 krooni oleks olnud põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Eeltoodu tõttu tuleb hageja nõue ülejäänud osas jätta rahuldamata.
9.Käesolevas asjas pakkus kostja hagejale kompromissina summat 4000 krooni, kuid hageja ei vastanud kostja ettepanekule. Kuna kohus on rahuldanud hagi kostja pakutud kompromissi summaga sarnases ulatuses (ehk 4000 krooni pluss käibemaks), tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus
10.Hageja ei nõustunud Harju Maakohtu 16.12.2010 otsusega ja esitas selle peale 25.02.2011 apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud täielikult kostja või poolte endi kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 19 200 krooni (1227,10 eurot). Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et A. P. P. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
12.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt 19 200 krooni (1227,10 eurot) väljamõistmist. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja