lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-61453/27

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-61453/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3065
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 158 lg 1, 2, 3Aegumise katkemine nõude tunnustamisegaTsÜS § 142 lg 1Aegumise mõisteTsÜS § 150 lg 1Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisegaTsÜS § 167 lg 1Aegumise peatumine läbirääkimiste korralTSÜS § 158 lg 1, 2Aegumise katkemine nõude tunnustamisegaTSÜS § 167 lg 1Aegumise peatumine läbirääkimiste korralLKindlS § 48 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-61453

Tsiviilasi

AS Seesam Insurance (enne Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS) hagi Kalev Viibergi vastu 3 391,66 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3391,66 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. novembri 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalev Viibergi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Kalev Viiberg (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja Armand Mark Vastustaja (hageja): AS Seesam Insurance (enne Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS, RK: 10055752), esindaja Merle Kollo

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 14. novembri 2011 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja Kalev Viiberg kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Tartu

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsÜS § 168 lg 1Peatumise toime
TsÜS § 75Tahteavalduse tõlgendamine
VÕS § 20 lg 2Nõustumus
1.AS Seesam Insurance (endine Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS, hageja) esitas maakohtule 8. detsembril 2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kalev Viibergi (kostja) vastu regressi korras 3 391,66 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses võlgnikuna vastuväite, mistõttu kohus lõpetas 28. jaanuari 2011 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja asi anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt toimus 20. juunil 2005 Tartu maakonnas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 161. kilomeetril liiklusõnnetus, milles E.M. kuuluv ja kostja poolt juhitud sõiduk Opel Calibra sõitis teelt välja vastu elektriposti ja sealt kraavi. Liiklusõnnetusega põhjustas kostja kahju sõiduki omanikule ning tervisekahjustused H.L. . Kostja rikkus liikluseeskirja § 70 p 1 ja § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7417 lg 1 ning 7419 lg 1 järgi. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, hüvitas hageja H.L. i ravikulud 2 115,73 eurot, ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju 892,46 eurot ning valu ja vaeva eest 255,65 eurot. 4. märtsil 2008 esitas hageja kostjale tähitud postiga kirjaliku nõude hageja poolt hüvitatud kahju hüvitamiseks. 12. märtsil 2008 edastas kostja hagejale e-kirja, milles soovis maksegraafikut. 17. märtsil 2008 koostas hageja vastavalt kostja e-kirjale võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe. 7. augustil 2009 edastas hageja kostjale võlanõude meeldetuletuse, millega ühtlasi ütles üles sõlmitud kokkuleppe. Vastavalt TsÜS § 158 lg-le 1 aegumine katkes 12. märtsil 2008 kostja poolt hagejale edastatud e-kirjaga, millega kostja soovis sõlmida talle esitatud tagasinõude peale maksegraafikut ning algas uuesti 13. märtsil 2008. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatus aegumine 8. detsembri 2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Eeltoodu kohaselt ei ole tegemist aegunud nõudega. Hageja palus esitatud hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 3 391,66 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnista. Esitatud nõue on aegunud. Kostjale ei ole esitatud hagis väidetavat
4.märtsi 2008 kirjalikku nõuet kahju hüvitamiseks, 17. märtsi 2008 võlasumma perioodilise tasumise kokkulepet ega 7. augusti 2009 võlanõude meeldetuletust, millega hageja ütles kokkuleppe üles. Kostjale teatati telefoni teel hüvitisnõude esitamisest, mille kohta kostja palus esitatav nõue maksegraafiku alusel ajatada kahele aastale. Kostja ei olnud teadlik nõude suurusest ja ei ole kinnitanud 12. märtsi 2008 e-kirjas, et ta tunnistab hageja nõuet. Maksegraafiku esitamise soovi ei saa lugeda aluseks, et kostja on tunnistanud konkretiseerimata võlanõuet ja sellest oleks tekkinud tunnustatud võlakohustus. 17. märtsil 2008 hageja poolt esitatud kokkulepe on poolte poolt allkirjastamata. Kostja ei ole nõustumust kokkuleppega väljendanud ei otsese tahteavalduse ega muu teoga. Vaikimist ei saa käesoleval juhul lugeda nõustumuseks. Kostja ei ole 2008. aastal tunnustanud hagis esitatud võlakohustust hageja ees. Alusetu on antud asjas tuginemine TsÜS § 158 lg 1 sättele. Maksegraafiku esitamise soovimist ei saa lugeda teoks, mida TsÜS § 158 lg 3 kohaselt võiks lugeda nõude tunnustamiseks või aegumise katkemise aluseks. Arvestades kirjeldatud asjaolusid ja lähtudes TsÜS § 150 lg-st 1 on
8.detsembril 2010 esitatud hagi aegunud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohtu 14. novembri 2011 otsusega rahuldati AS Seesam Insurance hagi K. Viibergi vastu ning mõisteti K. Viibergilt AS Seesam Insurance kasuks välja 3 391,66 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et LKindlS § 48 lg 2 p 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Vastavalt Lõuna Politseiprefektuuri 10. oktoobri 2005 otsusele väärteoasjas nr 2602.05.011978 juhtis K. Viiberg mootorsõidukit alkoholijoobes ning ei kohaldanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud liiklusolusid, mistõttu sõiduk kaotas juhitavuse sõites teelt välja kraavi. Liiklusõnnetusega põhjustas kostja kahju sõiduki omanikule ning tervisekahjustused H.L. ile. Kohtuistungil kostja esindaja kinnitas, et esitatud hagile sisuliselt kostja vastu ei vaidle ja on nõus, et tal on kohustus kahju hüvitada, kuid esitatud hagi on aegunud ning kostja keeldub TsÜS § 142 alusel nõude täitmisest. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Sättega hõlmatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on sätte järgi kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik (kannatanu) sai teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust või pidi sellest teada saama. Need asjaolud tuleb sätte kohaldamiseks kindlaks teha. Kahju hüvitamise nõude üleminekul seaduse alusel peab uus võlausaldaja lähtuma ka eelmise võlausaldaja teadmisest. Kohus asus seisukohale, et liiklusõnnetusega tekitatud kahjust saadi antud juhul teada 20. juunil 2005, so liiklusõnnetuse toimumisest, mille tagajärjel sai kannatanu H.L. tervisekahjustusi ja sõiduki omanik varalist kahju. Lõuna Politseiprefektuuri 10. oktoobri 2005 otsusega väärteoasjas nr 2602.05.011978 on tuvastatud, et K. Viiberg põhjustas liiklusõnnetusega varalist kahju ja tervisekahjustusi. Nimetatud otsuse sai kostja isiklikult allkirja vastu kätte 11. oktoobril 2005 ja kaebust ei ole esitatud. Seega on kahju tekitanud isikust teatavaks saadud 10. oktoobril 2005 otsusega väärteoasjas. TsÜS § 150 lg 1 alusel hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema
10.oktoobril 2005. Hageja oli seisukohal, et 12. märtsi 2008 kirjaga on kostja tunnistanud oma nõuet hageja ees ning TsÜS § 158 lg 1 alusel sellest hetkest aegumine katkes ja algas uuesti. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja poolt nõude tunnustamise tuvastamiseks on oluline, et võlgnik peab oma käitumisega teadmise võlast selgelt esile tooma, tehingut selleks vaja ei ole. Kohtule esitati hageja esindaja Merle Kollo poolt 4. märtsil 2008 kostjale saadetud tagasinõue liikluskahju nr J06050074 kohta. Kostja on 12. märtsi 2008 e-kirjaga vastanud nimetatud hageja tagasinõudele. Kostja e-kiri on saadetud M. Kollole, pealkirjastatud tagasinõue ja viidatud ka otseselt liikluskahju nr-le J06050074. Kohus leidis, et kuna nimetatud e-kiri on vastuseks hageja tagasinõudele ning kostja soovis selles maksegraafikut, siis on tegemist kostja poolt tema vastu esitatud nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamisega aegumine katkeb ja algab uuesti tunnustamisele järgnevast päevast tervikuna. Kohus asus seisukohale, et TsÜS § 158 lg 1 p 1 alusel katkes 12. märtsil 2008 hageja nõude aegumine ja algas uuesti tervikuna 13. märtsil 2008. Hageja esitas 8. detsembril 2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiiremenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus antud tsiviilasjas esitati
8.detsembril 2010, seega ei olnud hagi esitamise ajaks hageja nõue aegunud ning kostjal ei ole alust TsÜS § 142 lg 1 alusel keelduda oma kohustuse täitmisest.

Hageja on oma regressinõude esitanud LKindlS § 48 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel. Kohus asus seisukohale, et kuna kostja ei ole hageja nõude suurusele ja õiguslikule alusele vastuväiteid esitanud ning on istungil avaldanud, et ta tunnistab oma kohustust kahju hüvitada, siis on põhjendatud esitatud hagi täies ulatuses LKindlS § 48 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel rahuldada. Arvestades eeltoodut mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 3 391,66 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.K. Viiberg esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14. novembri 2011 kohtuotsuse tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist ning AS Seesam Insurance nõude aegunuks tunnistamist. Apellant taotleb asjas nii maakohtu kui ka apellatsioonikohtu menetluskulude vastustaja kanda jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hagi aegunud ning seetõttu keeldub kostja TsÜS § 142 lg 1 alusel nõude täitmisest. Maakohus on leidnud õigesti, et TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Apellant nõustub maakohtu poolt arvutatud aegumistähtaja kulgemise algusajaga 10. oktoober 2005; 2) ei nõustu apellant kohtu seisukohaga, nagu oleks nõude aegumine katkenud TsÜS § 158 lg 1 järgi. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus on asunud seisukohale, et kostja poolt nõude tunnustamise tuvastamiseks on oluline, et võlgnik peab oma käitumisega teadmise võlast selgelt esile tooma, tehingut selleks vaja ei ole. Selline tõlgendus on otseselt vastuolus seaduse mõttega. Seadus näeb otseselt ette, et nõude tunnustamiseks saab lugeda mingit tegu ehk inimese aktiivset käitumist kohustust tunnustada, asuda tasuma või anda garantii tasumiseks, mitte teadmist sellest, et isikul on võlg; 3) soovis apellant 12. märtsi 2008 e-kirjaga hetkel teada saada, millised on tema võimalused antud nõudega. Nõude suuruse kohta e-kirjas seisukohta ei esitatud ja seega nõuet ennast ei ole, sh vaikimisega, tunnustatud. VÕS § 20 lg 2 kohaselt vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Ühtegi eelloetletud nõudega nõustumuse alust asjas ei esine. Graafiku küsimusega ei ole apellant teatanud, et ta asub või ka võiks asuda nõuet täitma (ei ole tunnustatud kohustust), sh ka maksegraafiku kohast nõuet. Apellant ei ole huviga maksgraafiku kohta tunnustanud kohustust ega pole ka asunud nõuet täitma (ei intresside, osalise maksmise ega ühegi muu teo näol) ning ei andnud ka ühtegi garantiid, et seda hakatakse täitma (tagatise andmise või mõne muu teoga). Seega ei esinenud ühtegi vajalikku TsÜS § 158 lg 2 loetletud tunnust, mida saaks lugeda nõude tunnustamiseks ning seega ei ole ka TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkenud; 4) esitas vastustaja võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe, mille punkti 2 kohaselt on sätestatud võlgniku kohustus tasuda võlausaldajale 53 068 krooni vastavalt lepingu lisas 1 sisalduvale maksegraafikule. Apellant kokkulepet ei allkirjastanud ja seega ei ole kohustust (võlga) tunnustanud. Kui seda oleks tehtud, võiks öelda, et nõuet (kohustust) on tunnustatud, sest oleks olnud sõlmitud leping ehk on antud vastustajale võlatunnistuse näol garantii, et ollakse nõus (kokkulepitud tingimustel) nõuet tasuma. Vastustaja kui professionaalne asutus oleks pidanud aru saama, et kui kokkuleppega ei nõustutud, siis järelikult pole apellant andnud nõustumust nõuet täita. Nõude aegumise mõte ongi selles, et nõude esitaja võimalikult kiiresti tegutseks ja kasutaks õiguskaitsevahendeid oma õiguste maksmapanekuks nõude aegumistähtaja jooksul, mitte aga selliselt nagu käesoleva juhtumi korral, s.o nõude tekkimisest 6 aasta möödumise järel, millega saab kahjustatud kohustatud isiku õiguskindlus; 5) on asjas kohane 12. märtsil 2008 saadetud e-kirjale anda antud vaidluse seisukohalt õiguslik tähendus. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel

peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude üle. Vastustaja esitas

4.märtsil 2008 liikluskahju tagasinõude. Apellandi 12. märtsi 2008 e-kirjas räägiti abstraktselt poolte vahelise maksegraafiku kohasest tasumise võimalusest. Lugeda ei saa, et nõudele on antud vaikimisi nõusolek (tunnustus). Vastustaja 17. märtsil 2008 esitatud perioodilise tasumise kokkulepe näitab ära nõude suuruse ja selle tasumise tingimused, s.o läbiräägitavad asjaolud. Apellant antud kokkulepet ei allkirjastanud ja vastustajale tagasi ei esitanud (ei tunnustanud), seega läbirääkimised tulemusi ei andnud. TsÜS § 167 lg 1 lg 2 järgi eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-10-11 p-s 10 selgitanud, et olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Läbirääkimisteks ei saa pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks. Antud juhul esitas vastustaja 4. märtsil 2008 nõude, millele apellant 12. märtsil 2008 läbirääkimistes nõude asjaolude kohta saatis vastustajale e-kirja ja millele 17. märtsil 2008 esitas vastustaja omakorda kokkuleppe projekti. Perioodilise tasumise kokkuleppele apellant ei vastanud (puudub apellandi nõusolek) ja kui seda mõistliku aja jooksul ei tulnud, siis võib lugeda, et apellant keeldus antud kokkulepet sõlmimast ja läbirääkimised lõppesid kokkuleppe projektile vastuse andmata jäämisest mõistliku aja möödumisel. Mõistlikuks ajaks võib asjas lugeda 10 päeva. Seega 10. oktoobril 2005 alanud nõude aegumine peatus 4. märtsist 2008 kuni
27.märtsini 2008, s.o 24 päevaks. TsÜS § 168 lg 1 sätestab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega toimus nõude aegumine 4. novembril 2008. Hagi on esitatud 8. detsembril 2010 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega) ja seega peale nõude aegumistähtaega. Hageja keeldub kohustuse täitmisest, kuna haginõue on esitatud peale selle aegumistähtaega.
5.AS Seesam Insurance palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
14.novembri 2011 otsuse muutmata, määrata menetluskulude jaotus selliselt, et kõik menetluskulud kannab apellant ning mõista apellandilt vastustaja kasuks välja vastustaja menetluskulud. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus on alusetu ega anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Apellant on oma kaebuses ning ka maakohus oma otsuses märkinud, et haginõudele sisulised vastuväited puuduvad ja apellant on nõus, et tal on kohustus kahju hüvitada, kuid esitatud hagi on apellanti arvamuse kohaselt aegunud ning seetõttu keeldub TsÜS § 142 lg-te 1 ja 2 alusel nõude täitmisest. Maakohus on otsuses õigesti leidnud, et kõnealusel juhul algas TsÜS § 150 lg 1 alusel nõude aegumistähtaeg 10. oktoobril 2005. Sellega on nõustunud ka apellant. Seega puudub poolte vahel vaidlus aegumistähtaja kulgemise algusaja 10. oktoobri 2005 osas; 2) ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, nagu oleks nõude aegumine katkenud TsÜS § 158 lg 1 järgi 12. märtsil 2008 ja alanud uuesti tervikuna 13. märtsil 2008. Vastustaja ei ole apellandi väitega nõus. 4. märtsil 2008 on vastustaja poolt saadetud apellandile tagasinõue liikluskahju nr J06050074 kohta ning 12. märtsil 2008 on apellant edastanud vastustaja poolt edastatud tagasinõudele e-kirja. Vastavalt TsÜS §-le 158 lg-le 1 aegumine katkes 12. märtsil 2008 kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja algas uuesti tervikuna 13. märtsil 2008; 3) on vastustaja nõus maakohtu seisukohaga, et nõude tunnustamise tuvastamiseks on oluline, et võlgnik peab oma käitumisega teadmise võlast selgelt esile tooma ja tehingut selleks ei ole vaja, ning leiab, et TsÜS § 158 kohaselt nõude tunnustamine aegumise peatamise alusena on võlgniku mingi toiming võlausaldaja suhtes, millest järelduks teadlikkus nõude olemasolust. Apellandi poolt vastustajale 12. märtsil 2008 edastatud e-kirja kohaselt saab öelda, et apellant on teadlik tema vastu olemasolevast nõudest. Nõude tunnustamine on võimalik ka järeldusliku käitumisega

ning isegi ka vaikimisega. Oluline on, et võlgnik oma käitumisega teadmise võlast on esile toonud, konkreetset tehingut selleks vaja ei ole. Nõude tunnustamise tahte selgitamisel saab arvestada tehingu ja lepingu tõlgendamise sätteid TsÜS § 75 kohaselt: kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Käesoleval juhul apellandi e-kiri sooviga sõlmida maksegraafik väljendab otseselt, et apellant on teadlik nõude olemasolust ning tunnustab seda, kuid soovib seda tasuda kahe aasta jooksul. Vastasel juhul jääb arusaamatuks, miks apellant siis oma e-kirjas ei andnud vastustajale teada asjaoludest, mille tõttu ta ei ole nõus talle edastatud tagasinõudega. Maakohus ei ole otsuses hinnanud vääralt materiaalõiguse norme.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hinnanud tõendeid ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on põhjustanud hagis märgitud asjaoludel kahju hagetavas summas 3391,66 eurot. Kostja peab hagi aegunuks, mistõttu keeldub kohustuse täitmisest. TSÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Pooled vaidlevad selles, kas kostja 12. märtsi 2008 e-kirja hagejale tuleb pidada nõude tunnustamiseks TSÜS § 158 lg 2 tähenduses või osalemiseks läbirääkimistes, mida hageja alustas 4. märtsil 2008. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud e-kirja saab pidada kostja poolseks nõude tunnustamiseks TSÜS § 158 lg 2 tähenduses, mis katkestas nõude aegumise ja aegumine algas uuesti 13. märtsist 2008. Kostja e-kirjast nähtub, et see on saadetud vastusena hageja esindaja Merle Kollole ja selles on otseselt viidatud hageja poolt edastatud tagasinõudele ja liikluskahju juhtumile numbri täpsusega. Hageja poolt kostjale 4. märtsil 2008 edastatud tagasinõude dokumendist (lk 19) nähtub nõude täpne suurus 53 068 krooni. Seega on põhjendamatud kostja väited selles, et 12. märtsil 2008 hageja esindajale e-kirja saates puudusid tal andmed nõude täpse suuruse kohta. Hageja poolt 4. märtsil 2008 kostjale saadetud tagasinõuet ja kostja
12.märtsi 2008 vastuseks saadetud e-kirja tuleb käsitleda koos ja kostja poolt hageja esindajale e-kirja saatmist tuleb pidada hageja tagasinõudest tulenevaks käitumiseks, millest saab teha järelduse, et kostja oli nõudest ja selle täpsest suurusest teadlik, tunnustas seda ja pidas võimalikuks täita kohustus kahe aasta jooksul maksegraafiku alusel. Apellatsioonkaebuses kostja ka juba ise tunnistab, et vastustaja(hageja) on temale 4. märtsil 2008 liikluskahju tagasinõude esitanud (lk 65). Maakohus on õigesti märkinud, et TsÜS § 158 lg 2 kohaselt kostja poolt nõude tunnustamise tuvastamiseks on oluline, et võlgnik peab oma käitumisega teadmise võlast selgelt esile tooma, tehingut selleks vaja ei ole.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et nõude aegumine peatus TSÜS § 167 lg 1 alusel perioodil 4. märts 2008 – 27. märts 2008, so 24 päevaks seoses poolte vahel peetud läbirääkimistega, märgib ringkonnakohus järgmist. TSÜS § 167 lg 1 järgi nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Apellatsioonkaebusest ja asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid pidanud perioodil 4. märts 2008 – 27. märts 2008 läbirääkimisi nõude või asjaolu üle, millest see nõue võib tuleneda. Kostja ei ole ka kunagi nõude alust ja suurust vaidlustanud, mistõttu puudus vajadus selles osas läbirääkimisi pidada.

Kostja tunnustas oma 12. märtsi 2008 e-kirjaga nõuet, mistõttu aegumine katkes sellele päevale järgneval päeval. Hageja nõue ei ole aegunud.

9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja