Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(2)

2-12-5220 Asjaolud 06.02.2012.a esitas AS Roolid Viru Maakohtule hagiavalduse SIA LB Logistics vastu võlgnevuse nõudes. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus tuleb tagastada esitajale. Kohus tuvastas, et kostja asukoht ei ole Eestis, vaid Lätis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 1 ja lg 2 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Pooled leppisid veolepingus kokku Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) kohaldamises ja kuna tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga, kohaldub poolte lepingule CMR konventsioon. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud 3 tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-ga; kaupade transpordi eest makstakse tasu. Nimetatud tingimused on täidetud. CMR artikli 31 lõige 1 kohaselt võib kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tekkinud vaidluste korral hageja pöörduda mis tahes konventsiooni osapoole kohtusse või tribunali, mis on pooltevahelises kokkuleppes kindlaks määratud; ja lisaks eeltoodule ka selle maa kohtutesse või tribunalidesse, mille territooriumil: a) on kostjal alaline elukoht või oma peaäriettevõtte asukoht või osakonna või agentuuri asukoht, läbi mille see veoleping sõlmiti; või b) asub kauba veoks vastuvõtmise koht või kauba üleandmiseks ettenähtud koht. Teistesse kohtutesse või tribunalidesse pöörduda ei ole lubatud. Nii Läti Vabariik kui ka Eesti Vabariik on CMR osalised. CMR alusel oleks võimalik pöörduda mis tahes konventsiooni osapoole kohtusse, kui see oleks pooltevahelises kokkuleppes kindlaks määratud. Lepingus selline kokkulepe puudub. Järelikult saaks hageja teise võimalusena pöörduda Läti kohtusse (kostja ettevõtte asukoht, CMR art. 31 lg 1 a)), või Saksamaa või Leedu kohtusse (kauba vastuvõtmiseks või üleandmiseks ettenähtud koht, CMR art. 31 lg 1 b). Kohtualluvust reguleerivaid eeskirju, mis on ette nähtud Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 71 mainitud erikonventsioonides, võib liidusiseselt kohaldada vaid niivõrd, kuivõrd need on hästi etteaimatavad, aitavad kaasa korrakohasele õigusemõistmisele ning võimaldavad nii palju kui võimalik vähendada samaaegsete menetluste toimumist. Määruse nr 44/2001 artikli 71 tõlgendusest nähtub, et CMR-iga ette nähtud eeskirju võib liidusiseselt kohaldada vaid juhul, kui sellega järgitakse kõnesoleva määruse aluseks olevaid põhimõtteid (Euroopa Kohtu 04.05.2010 otsus kohtuasjas C-533/08, TNT Express Nederland B.V. vs. AXA Versicherung AG). Määruse põhiliseks eesmärgiks on ühtlustada etteaimatavuse

2(2)

2-12-5220 huvides kohtualluvuse eeskirjad. Kaubaveoleping on teenuse osutamise leping Määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkti b mõistes, mille kohaselt isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Erandliku kohtualluvuse eeskiri on lepingutega seotud asjades, mis on ette nähtud määruse artikli 5 punktis 1 ja mis täiendab kostja elukohajärgse kohtu pädevuse põhimõtet, suunatud läheduse eesmärgi täitmisele ja seda põhjendab tihe seos lepingu ja selle üle otsust langetava kohtu vahel (Euroopa Kohtu 25.02.2010 otsus kohtuasjas C-381/08, Car Trim GmbH vs. KeySafety Systems Srl p-d 46, 48). Määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b esimese taande kohaselt käsitatakse asjaomase kohustuse täitmise kohana kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda (Euroopa Kohtu 03.05.2007 otsus kohtuasjas C-386/05, Color Drack GmbH vs. Lexx International Vertriebs GmbH p 23). Eespool viidatud kohtuotsuses Color Drack antud kaalutlused ja tõlgendus kehtivad ka teenuste osutamise lepingute puhul, sealhulgas ka juhul, kui teenust ei osutata vaid ühes liikmesriigis. Määruses nr 44/2001 kaupade müügilepingute ja teenuste osutamise lepingute osas sätestatud eeskirjadel, mis käsitlevad kohtualluvust erandjuhtudel, on sama tekkelugu ja nad järgivad samu eesmärke ning nad asuvad selle määrusega loodud süsteemis samal kohal (Euroopa Kohtu 09.07.2009 otsus kohtuasjas C-204/08, Peter Rehder vs. Air Baltic Corporation p 36). Kohtule esitatud rahvusvahelise autotranspordi saatedokumentidel (CMR saatelehtedel) on märgitud pealelaadimise kohaks Vilnius Leedu ja kauba üleandmise kohaks Ventspils Läti (tl 7, 10, 13) ning pealelaadimise kohaks Andernach Saksamaa ja üleandmise kohaks Vilnius Leedu (tl 6, 9, 12). Seega on antud asjas täitmise (teenuse osutamise) paigaks kui pädeva kohtuga seostamise kriteerium lepinguga seotud asjades, kauba üleandmise koht (sihtkoht) ja hagejal on õigus valikuliselt pöörduda, kas Läti või Leedu kohtusse, mitte Eesti, kui teenuse osutaja enda asu- ja tegevuskoha kohtusse. Leping on sõlmitud Lätis tegutseva ja asuva firmaga SIA LB LOGISTICS. Neil mõlemal kohal on piisavalt lähedane seos kohtuvaidluse faktiliste asjaoludega ja sellest tulenevalt tagavad need tiheda seose lepingu ja pädeva kohtu vahel, mida nõuavad määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 1 sätestatud eeskirjad kohtualluvuse kohta erandjuhtudel. Hageja selline valikuvõimalus rahuldab lisaks läheduse põhimõtte arvestamisele ka etteaimatavuse nõuet selles osas, et see võimaldab nii hagejal kui ka kostjal hõlpsasti kindlaks määrata kohtud, kuhu võib pöörduda. Lisaks on see kooskõlas õiguskindluse eesmärgiga, kuna hageja valik piirdub määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 1 alapunkti b teise taande raames kahe kohtuga. Lisaks tuleb meenutada, et hagejale jääb nimetatud määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud võimalus pöörduda kostja alalise elu- või asukoha järgsesse kohtusse, see tähendab, käesoleval juhul sama määruse artikli 60 lõike 1 alusel kohtusse, mille tööpiirkonnas asub kostja peamise äritegevuse asukoht, ning see on kooskõlas ka CMR konventsiooni artikliga 31 lg 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.06.2008 määrus (EÜ) nr 593/2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ("Rooma I") artikkel 5 (veolepingud) lg 1 kohaselt kui pooled on jätnud kaubaveolepingu suhtes kohaldatava õiguse artikli 3 kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on vedaja harilik viibimiskoht, tingimusel et veose vedamiseks vastuvõtmise või veose saajale üleandmise koht või kaubasaatja harilik viibimiskoht on samuti kõnealuses riigis. Kui need tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub poolte kokkulepitud

3(2)

2-12-5220 veose saajale üleandmise koht. Antud juhul ei ole pooled materiaalõigust veolepingus valinud. Kohaldada tuleks vedaja (hageja) viibimiskoha õigust (Eesti), kuid ainult juhul kui veose saatmise või üleandmise koht oleks Eestis, või kaubasaatja viibimiskoht oleks Eestis. Need tingimused ei ole samuti täidetud. Järelikult tuleb artikli 5 lg 1 viimase lause järgi kohaldada veose üleandmise koha riigi õigust, st. Läti või Leedu õigust, sarnaselt kohtualluvusega, osas mis ei ole reguleeritud CMR konventsiooniga. Kohus jätab AS Roolid hagi menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Lähtuvalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagiavaldus koos lisadega tuleb tagastada hagejale. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast. Menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leaanika Tamm Kohtunik

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.