Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Vaidles vastu ekspertiisibüroos teostatud ekspertiisi tulemustele nii fonolukkude kui ukse osas.Kostjale on jäänud mulje, et ekspert ei ole kohal käinud. Uks on rikutud hageja initsiatiivil kui püüti eemaldada uksele tehtud valge värviga kirjutist. Kirjutis on küll eemaldatud, aga uks läks seetõttu roostesse,kuna oli rikutud pulbervärvi kate. Vastuse kohaselt hageja keeldus kostjaga koostööst fonolukkude remondi läbiviimiseks. Kostja väidab, et garantiitööde alla ei kuulu fonolukkude remont, kui nad on rivist välja läinud äikese tõttu. Kostja sõnul hageja keeldus tegema koostööd fonolukkude remondiks. Kostja on koostanud 21.08.2008 akti rikete avastamise kohta ja esitab selle kohtule. Kuna fonolukud läksid rikki äikese tõttu ,mis ei ole tootja süü, ei kuulu see garantii alla. Kostja sai rikete avastamise aktile alla kirjutamise järgselt hagejaga kokkuleppele ,et kui 2008 septembris tuleb Tehkom ́ilt uus partii ,vahetab kostja lukud uute vastu ja vanad saadab tootjale remondiks. 27.oktoobril paigaldaski kostja kokkuleppel hagejaga esimesele sissekäigule uue fonoluku. Fonolukkude vahetamise aktile hageja alla ei kirjutanud. Ta motiveeris alla kirjutamisest keeldumist sellega , et ei saa endale võtta vastutust. Kostja võttis seejärel uue paigaldatud fonoluku maha ,koostas ise selle kohta akti ja andis selle üle korteriühistu esindajale. Kompromissina pakkus kostja hagejale , et teeb esimese sissekäigu ukse korda kui hageja on nõus temaga selleks tööks lepingu sõlmima. Kostja soovib selle eest saada raha 600- 700 EEK. Hageja esitas 07.02.2011 oma seisukohad kostja vastuse osas . Hageja ei ole nõus, et fonolukkude rikke põhjustas äike.Kostja ei ole seda tõendanud. Kostja poolt 21.augustil 2008 koostatud aktile ning ka 27.10.2008 allkirjastatud aktile ei ole alla kirjutanud hageja juhatuse liige. Alla on kirjutanud isik initsiaalidega J.V. Hageja juhatuse koosseisu selliste nimetähtedega isik ei kuulu.Aktis on fikseeritud ainult 1.ja 2. trepikoja fonolukkude rike,kuid 4-nda trepikoja fonolukud ei töötanud samuti. Kolmanda trepikoja uks ega fonolukud ei ole haginõude sisus kajastatud. Elanike poolt ukse rikkumine ei ole tõendatud. Defektid on tekkinud uste värvimise tehnoloogia rikkumisel.Pole kinni peetud temperatuurireziimidest. Uks on muutunud kasutuskõlbmatuks garantiiaja jooksul. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on garantiiajal tekkinud riketega ning sellel perioodil ilmnenud defektidega.

KOHTUISTUNGID

24.märtsi 2011 kohtuistungil hageja oli nõus, et kostja vahetab ise fonoluku . Kostja ütles, et hagejal endal neid fonolukke enam ei ole, nad ise vahetasid need välja.

Ukse osas jäid pooled erimeelsusele . Hageja viitas ekspertiisiaktis toodud ukse riknemise põhjustele ,kostja viitas ukse sodimise tõttu tekkinud rikkele. Kostja ütles, et ühistu esimehe allkirja ei ole aktil seetõttu, et ühistu esimees ise saatis aktile alla kirjutama oma abikaasa. Kui hageja oleks olnud nõus fonoluku remondi eest maksma 300 krooni ,oleks see olnud korras. Kui nad ei oleks ise keeldunud. 24.mai 2011 kohtuistungil hageja esindaja teatas, et ukse osas on pooled jõudnud kokkuleppele. Kostja tasub hagejale ukse eest 1200 krooni. Korteriühistu juhatus on arutanud fonolukkude probleemi .Hageja on ise paigaldanud uued fonolukud .Kostja oli nõus parandama fonolukkude blokke ,lukud oleksid jäänud samaks.Töö hind 300 krooni. Kostja pakub hagejale, et ostab need blokid hagejalt välja. Tahab aga kogu komplekti ,so kõike ,mis sinna kuulus vastavalt lepingule. Blokke kasutasid nad kolm aastat . Kostja pakub kompensatsiooni arvestuse tegemise võimalust. Rõhutab , et lukud siiski läksid äikese tõttu kõlbmatuks. Kohtla-Järvel on kostja paigaldanud 90% kõikidest fonolukkudest. Need on head lukud, aga nad ei ole kaitstud äikese ajal tekkiva pinge kõikumise eest. Hageja on nõus eksperdile maksma 1300 eurot, et ta teeks kindlaks, kas fonolukud läksid rikki äikese tõttu. 23.augusti 2011 kohtuistungil kostja teatab, et on saatnud hagejale fonolukkude valmistaja tehase arvamuse. Hageja ei ole seda kätte saanud. Kohus lükkab kohtuistungi edasi. Hageja esindaja haigestumise tõttu lükkab kohus 25.10. 2011 kohtuistungi edasi. Hageja esindaja esitab kohtule arstitõendi ,mis kinnitab ,et ta ei ole võimeline osa võtma määratud kohtuistungist. 08.detsembri 2011 kohtuistungil pooled kinnitasid, et on saavutanud kompromissi ukse osas. Ukse taastamine maksis 1200 krooni ja kostja maksab selle kinni. Pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja lubab kohtule esitada eestikeelse tõendi, mis on venekeelsena antud lukkude valmistajatehase poolt. Kostja esitab 13.detsembril 2011 tõendi – tehnilise ekspertiisi akti tootele „Tehkom DA- 20 No 707123“ läbi viidud ekspertiisi kohta ,mis on koostatud Sankt-Peterburi asutuses „Severnõi fort“. Hageja esitab enda lõplikud seisukohad tsiviilasjas 29.12.2011. Hageja on seisukohal , et kuna kostja saatis eksperdile parandatud fonoluku, siis parandatud fonoluku kontrollimisega ei saa kindlaks teha fonoluku elementide vigastusi.Tehnilise ekspertiisi aktis ei ole märgitud, et ülevaatuseks on esitatud

fonolukust eelnevalt eraldatud ja väljavahetatud kahjustatud detailid. Seetõttu ei saa lugeda kostja poolt esitatud tehnilise ekspertiisi akti usaldusväärseks. Kostja esitab oma positsiooni tsiviilasjas 30.01.2012. Kostja märgib , et ei nõustu hageja väidetega selle kohta , et ekspertiis viidi läbi vigastatud kommutaatori N 707123 plaadile ,millest ei olnud elemente eemaldatud, kuna see oleks seganud ekspertiisi läbiviimist. Fonoluku remont ja ekspertiis viidi läbi hageja nõusolekul ja heakskiidul ,mistõttu hageja andiski rikutud fonoluku kostjale. Fonoluku osas kostja hagi ei tunnista, ukse kohta käivat hagi tunnistab osaliselt , so. summas 76,69 eurot(1200 krooni ).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi osaliselt – so summas 76,69 eurot, millises osas kostja tunnistab hagi . Hageja on nõustunud kostja poolt ukse remondi osas summa 76,69 euro tasumisega ning loobub ukse osas suurema summa nõudmisest kostjalt. Mis puudutab fonoluku maksumust ,millist hageja on nõudnud kostjalt ,sest ta on fonoluku vahetanud ja kandnud nimetatud summas kulutusi, siis kohus ei nõustu hageja seisukohtadega. Kostja väidab , et fonoluku rikke põhjustas tugev pikselaeng ning seetõttu ei saa anda ei fonoluku valmistaja tehas ega fonoluku paigaldaja garantiikorras hagejale tasuta abi. 24.mai 2011 kohtuistungil on kostja öelnud ka seda, et äikese tõttu samas majas põlesid läbi mitmed elektroonikaseadmed ning et nad saavad äikese kohta tõendi hüdrometroloogiajaamalt. Sellist tõendit kohtule esitatud ei ole. Küll on aga kohtule esitatud tõend, mis on koostatud Sankt-Peterburi asutuses „Severnõi fort“.See on tehnilise ekspertiisi akt tootele „Tehkom DA- 20 No707123“ läbi viidud ekspertiisi kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust selle asutuse pädevuse üle ekspertiisihinnangu andmiseks. Samuti ei ole vaidlust isiku kompetentsi üle, kes eksperthinnangu andis. Kohus märgib , et ekspertiisi aktis esinevad puudused (pole kirjas konkreetset küsimus eksperdile ,pole kuupäeva,millal see tehti , kohtule pole esitatud venekeelset originaaldokumenti ) ei ole antud juhul määravaks selle tõendiga mitte arvestamisel. TsMS § 229 lg 1 sätestab : Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Esitatud tõendi kohaselt on tootele (vaidlusalusele vigastatud fonolukule) tehtud uuring ning tuvastatud, et sellel on „siiniühiku kommuteerivate elementide

vigastus - läbilöömine . See on kutsutud esile kõrgepingega elektro-mangetiliste impulssidega (eeldatavalt tugev pikselaeng )toote vahetus läheduses.“ Hageja leiab, et kostja poolt eelnevalt parandatud fonoluku kontrollimisega ei saa kindlaks teha fonoluku elementide vigastusi.Ekspertiisi aktis ei ole märgitud, et ülevaatuseks on esitatud fonolukust eelnevalt eraldatud ja väljavahetatud kahjustatud detailid. Kohus küll nõustub sellega , et ekspertiisiks antud materjali ei ole tema detailide viisi kirjeldatud, kuid samas on kirjas toote täpne nimetus koos temale antud numbritähisega. Seega pidi ekspertiisi tellija andma eksperdi käsutusse kõik detailid ,mis olid varem või on peale parandamist selle fonoluku komplekti kuulunud. Vastasel juhul ei oleks ekspert saanud oma hinnangut anda. Ekspert ei oleks saanud anda vigastuste kohta hinnangut, mida parandatud fonolukul enam ei olnud. Seega pidid eksperdi käsutuses olema kõik selle fonoluku detailid nii enne kui pärast parandamist. Poolte vahel ei ole vaidlust äikese puhul kostja vastutuse välistamise osas. Vaidlus on selles, kas äike ikka kahjustas konkreetset fonolukku või ei kahjustanud. Kui kahjustas , on kostja vastutus välistatud. Kui ei kahjustanud, peab vastutama paigaldaja (kostja),kes oleks pidanud saatma toote kas tehasesse tagasi või remontima selle omal kulul, kuna fonoluku kahjustus tekkis toote paigaldamisel tootele antud garantiiaja jooksul. Kohus leiab , et eeltoodud asjaoludel ei ole tekkinud hagejale fonoluku kahjustamiset kahju kostja süü tõttu ,vaid see kahju tekkis kostjast olenemata põhjustel. Kuna võlgnikul (kostjal) puudus kohustus äikese tõttu rikki läinud fonolukku lukule antud garantiiajal kostja kulul parandada ,siis ei saa tegemist olla ka kohustuse rikkumisega ,mida käsitleb Võlaõigusseaduse 5.peatükk. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tuginedes TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta

tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.