Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-14947
Tsiviilasi
Ristiku KV OÜ hagi Investment Grupp OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1.detsembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Investment Grupp OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Investment Grupp OÜ (RK: 10803645), esindaja Roman Levin Vastustaja (hageja): Ristiku KV OÜ (RK: 10474803), esindaja Maia Ploom
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik.
kuuluvale kinnistule registrinumbriga 4866603 kohtuliku hüpoteegi summas 7113,88 eurot hageja kasuks. Kohus määras 7113,88 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja hageja taotlusest nähtuvalt võlgu paljudele võlausaldajatele, sh maksuametile 10 588 eurot ning intressivõlg 5626 eurot; kostja kinnistule on seatud hulgaliselt hüpoteeke. Käesoleval ajal on kostjale kuuluvale kinnistule seatud kohtutäituri ja eraisikute kasuks käsutamise keelumärge. On väga tõenäoline, et kostja tasub lähematel päevadel eraisikutele võla jäägi ära ning käsutamise keelumärge võetakse maha. Kostja seaduslik esindaja on asutanud endale ka uue osaühingu. Pärast käsutamise keelumärke kustutamist ei ole kostjal enam takistust võõrandada kinnistut oma uuele osaühingule. Seega jääb kostja täiesti varatuks ja hagi rahuldamise korral muutub kohtuotsuse täitmine võimatuks. Hageja andmetel kostjal muud vara peale kinnistu ei ole. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja nõude suurust ja hagi tagamise avalduses esitatud asjaolusid, on põhjendatud hagi tagada ja seada kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnistule hageja taotletud ulatuses. Hagi tagamata jätmisel ning hagiavalduse rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus on raskendatud kohtuotsuse täitmine. Kohaldatav abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-48-04 ja nr 3-2-1-26-09 leidnud, et rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ulatuses.
2) arvestades hageja poolt kohtule esitatud andmeid, on kostja ilmselgelt maksejõuetu. Kohtutäituril ei ole käesoleva ajani õnnestunud täita T.T. ja P.T. nõuet kostja vastu. Seetõttu on seatud kinnistule nr. 4866603 käsutamise keelumärge. Täpsemaid andmeid kostja võlgade ja nende rahuldamise võimaluste kohta on võimalik saada kohtutäitur Reet Rosenthalilt, kes on seadnud kinnistule keelumärke ning kellel on lähtuvalt oma ametiseisundist võimalus uurida kostja majanduslikku olukorda. Kui kostja oleks maksejõuline, oleks kohtutäitur ammu saanud nõude rahuldatud. Antud juhul ei ole kohtutäitur saanud nõuet rahuldada juba 2009. aastast alates; 3) hageja andmetel võib olla kostja vastu nõue ka teisel kohtutäituril, kes aga ei saa panna kinnistule keelumärget, kuna Reet Rosenthali keelumärge on juba ees; 4) kui kostjal oleks mingi teine tagatis, millega ta saaks tagada hagi rahuldamise korral nõude rahuldamist, oleks ta selle oma kaebuses välja pakkunud. Seega ei ole kostjal mingit muud tagatist, mille arvelt nõudeid rahuldada; 5) kostja ei pruugi küll olla ühegi teise äriühingu juhatuse liige, kuid ta võib olla omanik. Tegelikkuses saab uut äriühingut asutada mõne tunni jooksul mõnesaja euro eest. Hageja lihtsalt viitas võimalusele, et kui hagi ei tagata, võib kostja muutuda maksejõuetuks isegi kui ta oleks maksejõuline enne kohtulahendi jõustumist. Hageja esitas koos vastusega määruskaebusele kohtule taotluse välja nõuda kohtutäitur Reet Rosenthalilt andmed kostja majandusliku olukorra, sh vara kohta ja selle kohta, miks ei ole õnnestunud kohtutäituri menetluses olevat nõuet kostja vastu rahuldada. Nende andmetega saab hageja tõendada kostja maksejõuetust. Kostjal endal ei ole juurdepääsu nendele andmetele.
Kinnistu registriosa nr-ga 4866603 võõrandamisel ei jää kostja varatuks, kuid tuleb arvestada ka asjaoluga, et kõigile kostjale kuuluvatele korteriomanditele on seatud hüpoteegid Swedbank AS-i ja J.G. kasuks kokku 11 750 000 krooni ulatuses (lk 53). Eelduslikult on kostjal ka samas suurusjärgus täitmata kohustusi. Hagejal on hagi tagamise taotluse esitamisel õigus valida, millise hagi tagamise abinõu kohaldamist ta soovib. Määruskaebuse esitaja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu asendamist ja kohtuliku hüpoteegi seadmist mõnele teisele korteriomandile. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kooskõlas TsMS § 377 lg 1 põhjendanud hagi tagamise abinõu kohaldamise alust ning leidnud õigesti, et kostja senine käitumine oma varasemate kohustuste täitmisel ning ka nõude suurus on piisavad hagi tagamise abinõu aluse tuvastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise abinõu – kohtulik hüpoteek - ei ole kostjat ka ebaproportsionaalselt koormav, kuna ei takista kostja tavapärast tegevust. Kostjal on õigus maakohtult taotleda vajaduse korral hagi tagamise abinõu muutmist või asendamist kooskõlas TsMS § 386.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.