Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
AS-i S hagi IV vastu võla nõudes 103,28 eurot
esindajad
Hageja AS S (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected])
2.Välja mõista IV’lt võlgnevus 103,28 eurot (ükssada kolm eurot ja 28 senti) eurot ja viivis 103,23 (ükssada kolm eurot ja 23 senti) eurot AS-i S kasuks.
3.Välja mõista IV’lt viivis 0,2% põhivõlgnevuselt (103,28 eurot) päevas alates 13.12.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni AS-i S kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täielikult (100%) IV kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi
2-11-61066 taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 103,28 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 103,23 eurot, viivise 0,2% põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 94, 101 lg 1, 113 lg 1.
2.12.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja lepingud, millega hageja võttis kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja andis kostjale kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele.
3.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi ning jättis tasumata 01.03.2008, 01.04.2008, 01.05.2008, 01.06.2008 ja 01.07.2008 arvetel (tl 15-19) nõutud summad. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata 103,28 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole eeltoodud summat tasutud, kuigi kõik vajalik makse teostamiseks oli märgitud arvetel. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.1 arvestas hageja võlgnetavatelt summadelt viivist 0,2% tasumata summalt päevas. Viiviseid arvestas hageja igal arvel märgitud summa sissenõutavaks muutumisest alates. Hagiavalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis 272,38 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet summani 103,23 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistab võlgnevusse jäämist AS-i S ees. Kostja märgib, et varasemalt ei ole talle edastatud elukohajärgsele aadressile või e-posti teel võlgnevuse kohta kirju või teatiseid. Kohtu põhjendused
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega, kostja ei ole oma vastuses taotlenud ärakuulamist.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2008. a. liitumise- ja teenuse osutamise lepingu nr XXX, seadme kasutamise lepingu nr XXX ja kliendilepingu nr XXX (tl 4-7). Lepingud nr XXX on lõpetatud 18.06.2008 aktiga nr AKT-XXX (tl 8). Hageja esitas kostjale 01.03.2008 arve summas 44,76 eurot,
2-11-61066 01.04.2008 summas 25,44 eurot, 01.05.2008 summas 25,44 eurot, 01.06.2008 summas 6,98 eurot ja 01.07.2008 summas 0,66 eurot, kogusummas on arveid esitatud 103,28 eurot (tl 15-19).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kokkulepitud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 195 lg 2 kohaselt lepingu ülesütlemine (lõpetamine) ei mõjuta lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust, s.t. täitmata kohustuste täitmist võib nõuda ka pärast lepingu lõpetamist. Kostja on tunnistanud võlgnevust hageja ees, mistõttu kohus loeb TsMS § 231 lg 2 järgi võlgnevuse olemasolu ning suuruse tuvastatuks.
10.Kostja on avaldanud, et ei ole kätte saanud kirju ning teateid võlgnevuse kohta. Iseenesest ei ole aegumistähtaja jooksul võlausaldaja poolt nõude maksmapanek põhjendamatu, isegi kui sellest eelnevalt ei teatata. Siiski võib nõude sissenõudmisega pikemaajaline viivitamine erandlikel asjaoludel olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui kostjale võis hageja käitumisest jääda mulje, et hageja on oma nõuetest loobunud. Eelkõige mõjutab eeltoodu viivise nõudmise õigust (vt. RKTsKo 29.01.2007 nr 3-2-1- 137-06, p 23 ja RKTsKo 17.06.2009 nr 3-2-1-70-09, p 13). Erandlikke asjaolusid ja hageja hea usu põhimõtte vastast käitumist peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi kostja. Kuivõrd antud asjas kostja seda tõendanud ei ole, on sellekohased väited paljasõnalised ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus märgib ka seda, et lepingute üldtingimuste punkt 5.2.2 järgi oli kostjal kohustus teatada hagejale enda kontaktandmete muutumisest. Kui kostja kolis ära lepingutes märgitud aadressilt XXX, Tallinn ning ei teatanud enda uut kontaktaadressi, ei saanud ta eeldada, et hageja edastab teated tema uue elukoha aadressile. Kostja ise oleks pidanud üles näitama hoolsust lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
11.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise tasumise kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste punktist 8.1. Kostja on lepinguid allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud lepingutingimustega ning nendest teadlik. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist 0,2% päevas. VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte, seega ei olnud hagejal kohustust teatada kostjale pärast arvete esitamist eraldi veel ka viivise nõudmisest.
12.Eeltoodu ja asjas esitatud tõendite alusel peab kohus põhinõuet ning viivisenõuet täies ulatuses põhjendatuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 103,28 eurot ja viivise 103,23 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt välja ka pärast hagiavalduse esitamist 13.12.2011 sissenõutavaks muutuva viivise. Menetluskulud
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.