Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Iko Nõmm ja Malle Seppik
Kohtuistungi toimumise aeg
17.01.2012, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.02.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-1248
Tsiviilasi
OÜ Peetri Agro hagi Stora Enso Eesti AS-i vastu 83 484,52 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.09.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Peetri Agro apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Peetri Agro (registrikood 10388531, asukoht Nurme 24-4, Põltsamaa), lepingulised esindajad adv Mart Sikut ja adv Maili Kalmus Kostja: Stora Enso Eesti AS (registrikood 11511985, Liivalaia 13, Tallinn), lepinguline esindaja adv Martin Triipan
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
83 484,52 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.09.2011 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Stora Enso Eesti AS-lt 83 484,52 (kaheksakümmend kolm tuhat nelisada kaheksakümmend neli) eurot ja 52 senti OÜ Peetri Agro kasuks.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Stora Enso Eesti AS kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Oü Peetri Agro esitas 14.01.2011 hagi Stora Enso Eesti AS vastu 83 484,52 euro väljamõistmiseks.
2.Vastavalt ostutellimusele tarnis OÜ Portoson 18.01.2008 kostjale kuusepalki maksumusega kokku 42 679 krooni. Perioodil 09.01.2008 kuni 21.01.2008 tarnis Macrum Events OÜ kostjale vastavalt sõlmitud lepingule ja kostja ostutellimusele metsamaterjali kokku summas 1 064 311,50 krooni. Nõudeõiguse loovutamise lepinguga 10.02.2008 on Mactum Events OÜ loovutanud ülalviidatud tarnetest tulenevad nõuded hagejale ning nõudeõiguse loovutamise lepinguga 20.02.2009 on OÜ Portoson loovutanud eelnimetatud nõude hagejale.
3.Hageja on 26.06.2009 esitanud kostjale vastavad arved nr XXX ja XXX. Vaatamata korduvatele kirjalikele ja suulistele pretensioonidele ei ole kostja oma kohustust täitnud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 83 484,52 eurot.
4.08.07.2011 esitas hageja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et nõuetekohased müügilepingud on jäänud sõlmimata. Tuginedes VÕS §-le 1028 nõuab hageja alternatiivselt, et kohus kohustaks kostjat tagastama veoselehtede alusel kostjale üleantud metsamaterjali. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Vastavalt metsaseaduse (MS) § 37 lg-le 8 on metsamaterjali võõrandamisel pooltel kohustus sõlmida kirjalik metsamaterjali võõrandamise leping või muu eraõiguslik leping või vormistada suulise lepingu kohta kirjalik akt. OÜ-ga Portoson ja OÜ-ga Mactum Events ei ole hageja viidatud materjali suhtes müügilepinguid sõlmitud ega akti vormistatud. Müügilepingud jäid sõlmimata seetõttu, et OÜ Pottoson ja OÜ Mactum ei esitanud kostjale metsamaterjali valdamise seaduslikkuse ja päritolu kohta nõuetekohaseid dokumente.
5.Hageja esitatud veoselehed ning väljatrükk osturidade andmebaasist ei tõenda müügilepingute sõlmimist, vaid üksnes metsamaterjali vedamist. Kui kohus peaks leidma, et kostja ning OÜ Portoson ja OÜ Mactum Events vahel olid sõlmitud metsamaterjali müügilepingud, ei ole hageja tõendanud, et OÜ Mactum Events on hagejale oma nõude loovutanud. Nõude loovutamise leping puudub. Kui kohus peaks leidma, et kostja ning OÜ Portoson ja OÜ Mactum Events vahel olid sõlmitud metsamaterjali müügilepingud, võib kostja keelduda müügilepingust tuleneva raha maksmise kohustuse täitmisest seni, kuni müüjad ei ole täitnud omapoolseid lepingulisi kohustusi. Kostjale ei ole üle antud dokumente, mis tõendaksid, kust kostjale müüdud metsamaterjal tegelikult pärit on ning kas müüjatel üldse oli seaduslik alus seda metsamaterjali vallata.
6.Hageja alternatiivset nõuet ei saa käesolevas tsiviilasjas menetleda ning see tuleb jätta tähelepanuta. Kostja ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Hageja peab oma nõude vormistama eraldi hagina, millelt tuleb tasuda riigilõiv. Kui kohus leiab, et hageja alternatiivse nõude saab käesolevas tsiviilasjas läbi vaadata, tuleb nõue jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks loovutatud metsamaterjali tagastamise nõue.
Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning alternatiivse nõude menetlemata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Menetluse käigus on hageja kohtule esitanud OÜ Mactum Events nõude loovutamise lepingu ning nõude loovutamise osas pooltel vaidlus puudub.
9.Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ Mactum Events ja kostja oleksid MS § 37 lg-s 8 sätestatud korras sõlminud kirjaliku metsamaterjali müügilepingu või suulise lepingu puhul koostanud kirjaliku akti arvetel XXX ja XXX märgitud metsamaterjali üleandmiseks. Hageja esitatud metsamaterjali veoselehed, millised on allkirjastanud üksnes OÜ Mactum Events esindaja Maarjo Kalda, ja väljatrükk osturidade andmebaasist ei tõenda müügilepingu sõlmimist. Vastavalt TsÜS §-le 83 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna kostja ja OÜ Mactum Events vahel puudub kehtiv müügileping, siis puudub ka kostjal müügilepingust tulenev kohustus hageja ees summas 68 021,90 eurot.
3.Kostja ja OÜ Portoson vahel on 17.01.2008 sõlmitud metsamaterjali võõrandamise lepingarve, mille kohaselt on OÜ Portoson kostjale üle andnud 135 515,38 krooni väärtuses metsamaterjali. Kostja ja OÜ Portoson vahel oli sõlmitud nõuetekohane metsamaterjali võõrandamise leping. Lepingu p 2.4 kohaselt garanteeris OÜ Portoson, et hangitud puidu päritolu on täielikult tõendatav katastritunnuste abil, mis esitatakse koorma kohaletoimetamisel omandajale. Metsamaterjali võõrandaja kohustus tõendama metsamaterjali valdamise seaduslikkust ning metsamaterjali päritolu, mis tuleneb ka MS § 37 sätetest. Kostja väite kohaselt ei ole OÜ Portoson, vaatamata korduvatele nõudmistele, esitanud puidu päritolu tõendavaid dokumente. Seda kinnitavad ka kostja kirjad hagejale. Pooled on 17.09.2009 kokku leppinud, et hageja püüab välja selgitada puidu tegelikku päritolu ja tegelikke vedajaid. Kostja on õigustatud VÕS § 111 lg 1 alusel keelduma raha maksmise kohustusest kuni talle ei ole esitatud metsamaterjali päritolu ja valdamise seaduslikkust tõendavaid dokumente.
4.Eelnevast lähtudes tuleb jätta hageja nõue kostja vastu 83 484,52 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
5.Hageja on 07.07.2011 esitanud alternatiivse nõude, milles palub kohustada kostjat tagastama hagejale hagi lisaks olevate veoselehtede alusel kostjale üleantud metsamaterjal. Alternatiivse nõude esitamist saab käsitada hagi muutmisena TsMS § 376 mõttes. Kostja ei ole andnud hagi muutmiseks TsMS § 376 lg-st 1 tulenevat nõusolekut. Hagejal oli võimalik alternatiivne nõue esitada juba hagi esitamisel. Nõude esitamine vahetult enne kohtulahendi vormistamist ei ole põhjendatud. Hageja alternatiivne nõue on üldsõnaline, mida tuleks ilmselt täpsustada. Seega tuleb hageja 07.07.2011 täiendavates seisukohtades esitatud alternatiivne nõue jätta menetlemata. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja müügilepingutest tulenev võlgnevus summas 83 484,53 eurot
või alternatiivselt kohustada kostjat andma hagejale üle veoselehtede alusel kostjale üleantud metsamaterjal või selle võimatuse korral kohustada kostjat hüvitama hagejale metsamaterjali harilik väärtus summas 83 484,53 eurot ning jätta menetluskulud hageja kanda
10.Kohus on ekslikult leidnud, et OÜ Mactum Events ning kostja vahel puudus nõuetekohane metsamaterjali müügileping. Kohus on jätnud tähelepanuta, et MS § 37 lg 8 näeb ette võimaluse ka suulise müügilepingu sõlmimiseks metsamaterjali müügiks. Toimiku materjali hulgas olevad veoselehed on käsitatavad vajaliku kirjaliku aktina. Veoselehelt nähtub, et kostja on kauba kättesaamist kinnitanud ka templi lisamisega veoselehtedele. Seega ei ole tegemist vaid müüja allkirjastatud dokumentidega, nagu väidab maakohus.
11.Kohtuotsus on vastuoluline. Kohus on kõigepealt leidnud, et tõendatud ei ole müügilepingu sõlmimine ning teisalt on kohus leidnud, et sõlmitud müügileping on tühine. Kohus ei ole põhjendanud, miks käesolevas asjas saab kohaldada TSÜS § 83 ega ka seda, miks MS § 37 lg 8 mõtteks on tuua kaasa tehingu tühisus.
12.MS § 37 lg 8 ei sätesta müügitehingule vorminõuet. Sättest tuleneb, et aktsepteeritav on ka suuline müügileping. Kui kohus asub seisukohale, et nõuetekohast akti ei ole, siis tuleb ikkagi arvestada, et akti vormistamata jätmine ei näita veel müügilepingu puudumist. Kostja paljasõnaline väide, et üldjuhul vormistab tema puidu omandamisel ka kirjalikud müügilepingud, ei tõenda, et käesoleval juhul müügileping puuduks. Kostja on müügilepingute sõlmimist ja müüjate poolt täitmist tunnistanud oma sisemises korralduses dokumentaalselt, kajastades tehingud oma raamatupidamise ostuandmikes, mille põhjal on kostja ennast kuni hageja nõude esitamiseni selgelt käsitanud kui müügitehingu poolt.
13.2008.aastal kehtinud MS § 37 lg 10 kohaselt oli veoseleht metsamaterjali kuuluvust tõendav dokument, millises valguses on ainetu väita, et hageja ei ole esitanud metsamaterjali päritolu tõendavat dokumentatsiooni.
14.Kohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal oli õigus keelduda OÜ-ga Portoson sõlmitud müügilepingu alusel müügihinna tasumisest VÕS § 111 lg 1 alusel. VÕS § 111 lg-st 3 tuleneb, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohustuse täitmist ning täitmise vastuvõtmist tunnistas maakohtus korduvalt ka kostja ise. Äärmisel juhul saaks rääkida sellest, et kauba müüja on jätnud täitmata kõrvalkohustuse. Seesuguse kohustuse täitmata jätmine ei saa aga kehtiva õiguse kohaselt olla aluseks tarnitud kauba eest tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega põhjendust, millest nähtuks, et metsamaterjali päritolu tõendamine on tema äritegevuse seisukohalt mingilgi viisil oluline. Täitmisest keeldumine ei ole käesoleva tsiviilasja asjaoludel kohane õiguskaitsevahend ning VÕS § 111 lg 1 rakendamiseks puudus igasugune õiguslik alus.
15.Kohus on alusetult käsitanud alternatiivse nõude esitamist hagi muutmisena ning jätnud hageja alternatiive nõude menetlemata. Hagi täiendamist tuleb eristada alternatiivsete nõuete esitamisest. Maakohus peab otsustama alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmise. Kui avaldus, milles alternatiivne nõue esitati, on esitatud puudusega, mis takistab nõude menetlusse võtmist, tuleb TsMS § 3401 lg 1 järgi jätta avaldus käiguta ja anda hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtul puudus alus jätta hageja alternatiivne nõue menetlemata. TsMS § 134 lg 1 teise lause järgi määratakse hagihind suurema nõude järgi, kui hagis on esitatud alternatiivsed nõuded. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. Menetluses oleva hagi täiendamisel alternatiivse nõudega on hagihinnaks suurema nõude hind ja vastavalt sellele peab olema tasutud riigilõiv. See kehtib ka juhul, kui kohus otsustab alternatiivset nõuet, millega hageja soovis menetluses olevat
hagi täiendada, menetleda eraldi menetluses. Kuivõrd hageja esitatud nõuete hinnad on samad, siis olid ekslikud kostja ja kohtu väited, nagu tulnuks alternatiivselt nõudelt tasuda eraldi riigilõiv.
16.Kui kohus leidis, et hageja alternatiivne nõue on üldsõnaline ning seda tuleb täpsustada, pidanuks kohus enne otsuse tegemist andma hagejale võimaluse alternatiivset nõuet täiendavalt põhistada.
17.Ülalviidatud menetlusõiguse rikkumiste tulemused on kõrvaldatavad apellatsioonimenetluses. Seetõttu esitab hageja täiendavad põhistused esitatud alusetu rikastumise nõudele. Hageja tugineb TSÜS § 84 lg-le 1 ja VÕS § 1028 lg-le 2. Hagejale on loovutatud kõik Mactum Events OÜ ja Portoson OÜ nõuded, mis puudutavad metsamaterjali üleandmist Stora Enso AS-le. Kui materjal on alles, tuleb see kostjal anda üle hagejale. Selle võimatuse korral tuleb kostjal hüvitada hagejale kõnealuse metsamaterjali harilik väärtus. Metsamaterjali harilik väärtus tuleb lugeda võrdseks nõutava metsamaterjali müügihinnaga. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, otsuse muutmata.
palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi.
20.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: * Stora Enso AS esitas Mactum Events OÜ-le ostutellimused erineva metsamaterjali ostmiseks. Ostutellimuste täitmiseks tarnis Mactum Events OÜ jaanuaris 2008 mitmel korral erinevat metsamaterjali vastavalt toimikus olevatele veoselehtedele. Tarnitud metsamaterjali võttis Stora Enso AS vastu ja kasutas ära. Kirjalikku müügilepingut ei sõlmitud. * Stora Enso AS esitas Portoson OÜ-le ostutellimused erineva kuusepalgi ostmiseks. Ostutellimuste täitmiseks tarnis Portoson OÜ Stora Enso AS-le 18. jaanuaril 2008 kuusepalgid, mille Stora Enso AS vastu võttis ja ära kasutas. Kirjalikku müügilepingut ei sõlmitud. * Stora Enso AS ei ole eespoolnimetatud metsamaterjali eest Mactum Events OÜ-le ja Portoson OÜ-le tasunud. * Mactum Events OÜ loovutas 10.02.2008 nõudeõiguse loovutamise lepinguga ja Portoson OÜ loovutas 20.02.2009 nõudeõiguse loovutamise lepinguga hagejale eelpoolnimetatud tehingutest tulenevad nõuded Stora Enso AS vastu. * 18.05.2009 Viru Maakohtu otsusega on kokkuleppemenetluses Mactum Events OÜ ja Portoson OÜ kriminaalkorras süüdi mõistetud maksupettustes osalemise eest ja mõistetud karistuseks sundlõpetamine.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust hageja õiguseelnejate poolt tarnitud ja kostja poolt vastuvõetud metsamaterjali koguste ja hinna üle. Kostja keeldub metsamaterjali eest tasumast põhjusel, et ei ole müügilepinguid sõlminud. Hageja poolt alternatiivselt esitatud alusetust rikastumisest tuleneva nõude jättis maakohus menetlemata.
22.Maakohtu otsusest ei nähtu, kas kohus luges suulise müügilepingu olemasolu Mactum Events OÜ ja kostja vahel tõendatuks või mitte. Maakohus leidis, et müügilepingu
sõlmimine Mactum Events OÜ ja kostja vahel ei ole tõendamist leidnud, kuid samas leidis ka, et sõlmitud müügileping on kirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Maakohus leidis ka, et Portoson OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik müügileping, mida kumbki pool ise ei väida.
23.Kostja on seisukohal, et tal puudus Mactum Events OÜ-ga ja Portoson OÜ-ga nii suuline kui kirjalik müügileping vaidlusaluse metsamaterjali ostmiseks. Ringkonnakohus nõustub sellega, et kummagi müüjaga ei ole vaidlusaluse metsamaterjali osas kirjalikku lepingut sõlmitud, kuid ei nõustu sellega, et pooled ei saavutanud üldse kokkulepet metsamaterjali müügi osas, seega, et puudus ka suuline leping. Vaidlusalune metsamaterjal ei sattunud kostja valdusesse ja käsutusse eksikombel, vaid tulenevalt kostja poolt esitatud ostutellimustest ja müüjate poolt nende täitmisest. Toimikus olevatest kostja raamatupidamiskirjetest nähtub, et sissekanded on tehtud vastavalt konkreetsetele ostuaktidele. Kokkuleppe olemasolu on tõendatud ka sellega, et müüjad on kauba müügilepingute täitmiseks üle andnud ja kostja selle vastu võtnud. Peale kauba vastuvõtmist võib ostja vastavate aluste olemasolul müügilepingust taganeda, kuid ei saa enam eitada lepingulisse suhtesse astumist.
24.Ringkonnakohus leiab, et metsamaterjali müügilepingud ei ole tühised kohustusliku vorminõude järgimata jätmise tõttu. MS § 37 lg 8 sätestab, et metsamaterjali võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Seega aktsepteerib seadus ka suulist lepingut ning seadusest ei tulene otsese tagajärjena tehingu tühisus, kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis. Samuti ei tulene tühisus vormi nõudmise eesmärgist TsÜS § 83 lg 1 alusel. MS § 37 lg 8 eesmärgiks on eelkõige võitlemine ebaseadusliku metsaraidega, metsavarguste ja maksupettustega. Sätte eesmärgiks ei ole kaitsta tehingu teist poolt läbimõtlematu tehingu sooritamise eest. MS § 37 lg-s 8 sätestatud nõuete mõtteks ei ole vabastada ostja, kes on metsamaterjali vastu võtnud ja ära kasutanud, oma lepinguliste kohustuste täitmisest teise poole ees.
25.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega ka osas, milles maakohus leidis, et kostja on õigustatud keelduma raha maksmise kohustusest Portoson OÜ-lt omandatud nõude osas VÕS § 111 lg 1 alusel, kuna Portoson OÜ ei ole esitanud kostjale puidu päritolu tõendavaid dokumente. VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmise tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Nimetatud sätte kohaselt täitmisest keeldumise aluseks on see, et täitmata on vastastikused kohustused, see tähendab, et täitmata kohustused peavad olema sooritus-tasu suhtes. Kõrval- ja garantiikohustuste puhul ei ole kõnealune paragrahv kohaldatav, kuivõrd seesuguste kohustuste vahel puudub vastastikkus. Müügihinna tasumise kohustusega vastastikuses suhtes on müügieseme üleandmine, mis on käesoleval juhul täidetud ja mille üle puudub vaidlus.
26.Käesoleval juhul saab tugineda ka VÕS § 111 lg-le 3, mille kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kostja võttis kauba vastu ja kasutas selle ära oma majandustegevuses. Kostja ei tugine mingile võimalikule negatiivsele tagajärjele seoses tema poolt nõutud dokumentide esitamata jätmisega müüjate poolt, mis võiksid vabastada ta kauba eest tasumise kohustuse täitmisest. Kostja märgib, et ta ei soovi maksta maksupetuskeemiga seotud isikutele ning oleks nõus tasuma saadud kauba eest Eesti Vabariigile. Eesti Vabariik ei ole Portoson OÜ ja Mactum Events OÜ rahalisi nõudeid kostja vastu arestinud ja hageja
väitel on kriminaalasjast tulenev maksuvõlg riigile tasutud. Käesoleval juhul ei ole esitatud kostja vastu asjaõiguslikku omandi väljaandmisnõuet AÕS § 80 alusel, vaid on esitatud võlaõigusliku lepingu täitmisnõue.
27.Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus ebaõigesti hageja alternatiivse nõude menetlemata olukorras, kus kohus jättis hageja põhinõude rahuldamata. Tegemist ei ole põhinõude muutmisega, nagu maakohus leidis, vaid iseseisva alternatiivse nõude esitamisega. Nii müügihinna tasumise, kui alternatiivselt esitatud alusetust rikastumisest tulenev nõue on esitatud erinevatel õiguslikel alustel, kuid tuginevad samadele põhilistele faktilistele asjaoludele: müüjad andsid kostjale üle metsamaterjali, mille kostja vastu võttis ja omastas, kuid jättis metsamaterjali eest müüjatele tasumata.
28.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab aga hageja põhinõude, siis ei käsitle ringkonnakohus enam hageja alternatiivset nõuet.
29.Kuivõrd üleantud puidu koguste ja hinna osas poolte vahel vaidlust ei ole, tuleb hagi täielikult rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista müügihind 83 484,53 eurot. Menetluskulude jaotus ja selgitus
30.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
I. Nõmm
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.