Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur esitas kohtule 17.01.2012 ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ja tema abikaasa J. J. ühisomandis on vara kokku summas 12 398.01 euro eest. Korteriomandi, mis asub *, registriosa nr * väärtuseks on 12 000 eurot. Nimetatud summaga õnnestuks korteriomand realiseerida suure tõenäosusega pankrotimenetluse raames. Väikebuss * maksumuseks on 300 eurot. Pangakontol on 98,01eurot. Kogu võlgniku ja tema abikaasa igakuine sissetulek summas 1122 eurot kulub perekonna ülalpidamiseks. Peres kasvab 4 alaealist last. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi 2 702,72 euro ulatuses. Haldur ei ole arvestanud sissenõutavaks muutunud kohustustena laenuintresse ja viiviseid, mis ületavad 100% põhivõlast. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ületab mitmekordselt võlgniku kohustused. Samuti ei anna võlgnik endale aru, et pankrotimenetluses realiseeritakse talle kuuluv korteriomand. Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetlust, kuid ei mõista, et isegi kui kohus algatab kohustustest vabastamise menetluse, siis tuleb ikkagi enne realiseerida vara pankrotimenetluse käigus. Kokkuvõttes on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei ole mõistnud, mida tähendab pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on ajutised makseraskused, kuid võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnikul on vaja eelkõige asjatundlikku abi võlanõustamisel. Osa kohustusi, millele võlgnik viitab pankrotiavalduses, ei ole sissenõutavad või on ebamõistlikult suured viivised. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Samas on võlgnik ise esitanud pankrotiavalduse, mistõttu tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Kohtule esitatud pankrotiavaldusest nähtub, et võlgnik on eelkõige huvitatud kohustustest vabastamise menetlusest. Samas nähtub ajutisele haldurile esitatud vastusest, et võlgnik ei saa aru, et tulenevalt PankrS § 108 lg 1 pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks ja pankrotivara müük toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega võlgnikule kuuluv ja tema perekonna eluasemeks olev korteriomand müüakse pankrotivarana. Kuna võlgnik kohtuistungile ei ilmunud ja kohtule mitteilmumise põhjustest ei teatanud ning kohtu telefonikõnedele ei vastanud, siis ei ole kohtul olnud ka võimalust võlgnikku küsitleda, et välja selgitada kas võlgnik mõistab pankrotimenetluse olemust ning millised on pankroti väljakulutamise tagajärjed võlgnikule. Seetõttu saab kohus lähtuda vaid kohtule kirjalikult

esitatud avaldusest, ajutise halduri poolt istungil esitatud seisukohadest ja võlgniku enda poolt ajutisele haldurile esitatud vastusest. Ajutine haldur kinnitas kohtus, et võlgnik ei mõista, et pankrotimenetluses talle kuluv korteriomand müüakse. Nimetatud asjaolu näitab, et võlgnik ei mõista tegelikult pankroti väljakulutamise tagajärgi – võlgniku vara müüakse ja alles seejärel PankrS § 171 lg 1 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kuna võlgniku kohustused on summas 2 702,72 eurot ja talle kuuluva ühisomandis oleva korteriomandi väärtus on vähemalt 12 000 eurot, siis on ilmne, et võlgniku ei ole püsivalt maksejõuetu. Asjaolu, et võlgnik on ise kohtule esitanud pankrotiavalduse eesmärgiga, et kohus algataks kohustustest vabastamise menetluse, ei ole aluseks, et ajutistes maksraskustes isiku pankrot välja kuulutada. Seejuures väärib tähelepanu, et võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetlust kui menetlust iseenesest ilma, et tal tuleks loobuda talle kuuluvast varast. PankrS § 27 lg 5 sätetel vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Kohus on veendunud, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, mistõttu tema avaldus tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 17 lg 3 alusel peatas kohus ajutise halduri nimetamisel võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, siis tuleb tühistada võlgniku vara suhtes võimaliku sundtäitmise peatamine. Ajutine haldur on kohtule avaldanud, et võlgniku suhtes ei ole algatatud mitte ühtegi täitemenetlust, kuid sellele vaatamata ei saa ajutise halduri nimetamisel kohaldatud abinõu avalduse rahuldamata jätmisel jääda jõusse. Menetluskulude kindlaksmääramine PankrS § 150 sätestab pankrotimenetluse kulud ja neid kanda kohustatud isikud. Nimetatud säte ei reguleeri olukorda, kus võlgniku esitatud pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata. PankrS § 3 lg 2 sätetel pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna lahend tehakse Toivo Jaanuse huvides, siis tulevad menetluskulud jätta võlgniku Toivo Jaanuse kanda. Kohus ei pea võimalikuks anda menetlusabi pankrotihalduri kulude tasumisel, sest kohus ei kuuluta välja Toivo Jaanuse pankrotti. Pankroti väljakuulutamisel makstakse nii ajutise halduri kui ka halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Käesoleval juhul ei lõpetata menetlust raugemisega vaid avaldus jäetakse rahuldamata, mistõttu ajutise pankrotimenetluse kulud jäävad võlgniku kanda.

Kohus teeb eraldi määruse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Ajutine haldur on taotlenud kulutuste väljamõistmist summas 397 eurot.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.