Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Viivise määraks on seadusest tulenev viivisemäär 8% aastas tasumata võlasummalt. 25.10.2011 seisuga tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 50,08 €. TsMS § 367 alusel palub hageja alates 28.09.2011 kuni tagastamata võlasumma täieliku tasumiseni kostjalt välja mõista viivis 8% tagastamata võlasummalt aastas (so 0,022% tagastamata võlasummalt päevas). VÕS § 164 lg 1, 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 415 lg 1 alusel palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 1768,09 eurot, millest 1718,01 eurot on tasumata võlg ja 50,08 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 26.10.2011 kuni tasumata võlasumma täieliku tasumiseni viivis 0,022% tasumata võlasummalt päevas ning jätta menetluskulud kostja kanda. 02.01.2012 esitas hageja täiendavad seisukohad, mille kohaselt lepiti poolte vahel kokku vahendusteenuses, mille järgi kostja tellis hagejalt aknad ja aknalauad, suuliselt. Kokkuleppe olemasolu kinnitab pooltevaheline kirjavahetus ja kostja poolt osaliselt tasutud arve nr 1106011 ning kostja ise 26.06.2011 kirjas PKOÜ-le. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista esitatud hagi ning palub kohtul jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole hagile lisanud tõendeid, mis tõendavad, et PKOÜ ja kostja vahel oli kokkulepe, et PKOÜ tellib ja maksab LAAS kostja poolt välja valitud aknad ja aknalauad, mille eest esitab PKOÜ arve kostjale. Kostjal puudus vajadus sõlmida PKOÜ-ga eeltoodud tingimustel vahenduslepingut, kuna kostja sai ise vabalt kontakteeruda LAAS-iga akende ja aknalaudade tellimiseks ja maksetingimustes kokkuleppimiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-07). Kostja on seisukohal, et hagejal puudub alus nõuda kostjalt viivist, kuna hagejal ei eksisteeri nõudeõigust kostja vastu. Hageja ei ole hagis toodud nappe õiguslikke põhjendusi sidunud samas väidetud asjaoludega, samuti ei ole täidetud hageja viidatud normide kohaldamise eeldused. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja esitas oma täiendavad seisukohad kohtule 10.01.2012. Nende järgi puudus PKOÜ ja kostja vahel lepinguline suhe. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja avalduste ja kostja vastustega, poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 14.12.2011 määrusega määras kohus asja lahendamiseks lihtmenetluse ning andis pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide esitamiseks. Hagiavaldusest tuleneb, et PKOÜ vahendas kostjale AS-i LA toodete müümist. Kostja väitel selliseks vahendamiseks vajadus puudus, kostja sai suhelda AS-ga LA ise. Kui lähtuda hageja seisukohast, võiks tegemist olla käsunduslepinguiga. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kuna pooled vaidlevad nende vahelise lepingu olemasolu üle, tuleb kooskõlas VÕS § § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 näeb ette, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Lepingu tõlgendamise eesmärgiks on lepingu sisu väljaselgitamine. Käesoleval

juhul tuleb välja selgitada, kas PKOÜ ja kostja sõlmisid lepingu, mille alusel PKOÜ kohustus tagama kostjal AS-lt LA kauba tellimise. Kohus asub seisukohale, et esitatud seisukohtadest ja tõenditest tulenevalt puudub alus viidatud lepingu sõlmituks lugemiseks. Hageja väitel tuleneb tema nõudeõigus kostja vastu PKOÜ nõude loovutamisest. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas hageja 27.06.2011 kinnituse nõude loovutamise kohta (tlk 19). Viidatud kinnituse kohaselt loovutas PKOÜ nõudeõiguse loovutamise lepinguga arvest nr 1106011 tuleneva nõudeõiguse kostja vastu. Arve nr 1106011 (tlk 8) on koostanud PKOÜ 10.06.2011. Arvel on märgitud maksjaks kostja, arve järgi kuulus tasumisele 4 517,28 eurot akende ja aknalaudade eest Lasita lepingu 11056 eest. Arvel puudub nii arve väljastaja allkiri kui ka arve vastuvõtja nimi ja allkiri. Kohtu seisukoha kohaselt puudus PKOÜ ja kostja vahel lepinguline suhe ning allpool märgitud põhjendustel puudus PKOÜ-l nõudeõigus kostja vastu, mistõttu ei saanud PKOÜ nõuet hagejale loovutada. Peale ülalnimetatud tõendite on hageja koos hagiavaldusega esitanud kohtule: 1) LAAS-i ettemaksuteatise nr 110047 (tlk 7), milles on maksjaks märgitud Semjonov Aleksander. Arvele on märgitud ka „leping 8“ ja kauba nimetuseks „ettemaks 110008“ ning tasumisele kuuluvaks summaks 4 517,28 eurot; 2) 25.02.2011 maksekorralduse (tlk 9), millest nähtuvalt on OÜ PK maksnud LAAS-le 4 902,96 eurot arvete 11053 ja 11056 alusel (vt selgitust); 3) OÜ PK ja kostja kirjavahetuse (tlk 47-49, 53-54); 4) kassaorderid kostja poolt sularahas makstu kohta (tlk 17). AS-i LA saatelehe nr 93 (tlk 50) ja 22.02.2011 tellimuse kinnituse (tlk 51-52) järgi oli tellimuse nr 8 (aknad, aknalauad, käepidemed ja paigaldamisvahendid) tellijaks Aleksander Semjonov. Seejuures on tellimuse kinnitus alla kirjutamata, mistõttu nimetatud kinnitus ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Saatelehel märgitu kohaselt võttis kauba vastu kostja, mida ta on allkirjaga kinnitanud. Asjaolu, et kauba võttis vastu kostja ei tähenda, et kauba eest peaks tasuma kostja. VÕS § 78 järgi on lubatud kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt. 25.06.2011 on SEOÜ saatnud PKOÜ-le kirja (tlk 53-54), millest nähtuvalt teostab SEOÜ ehitustöid A. Semjonovile ning SEOÜ juhataja IS on pöördunud abi saamiseks AS-st LA akende ja aknalaudade tellimiseks PKOÜ juhataja Valter Kõrgekuhi poole. Kirja sisu järgi on kostja akende eest maksnud kokku 2 799,27 eurot ning vaidlus on tekkinud lõppmaksumuse osas, kuna lõpphind on esialgselt kokkulepitust kõrgem ning arvele on lisatud saatelehed 84, 85, 87 silikooni ja furnituuri kohta, mis ei oma tellimusega seost. Kirjast tuleneb ka, et PKOÜ esitas aknalaudade eest arve ka Aleksandr Semjonovile, mis tähendab, et arve on esitanud sama kauba eest nii AS LA kui ka PKOÜ. Hageja poolt esitatud kirjavahetus (tlk 47-49) ei saa teha selliseid järeldusi nagu on teinud hageja. Nimetatud kirjavahetus ei tõenda ei kostja poolt mingitegi kohuste võtmist ega kauba eest tasumise lubamist. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hagejal puudub nõudeõigus kostja kui füüsilise isiku vastu. Esitatud tõenditest tuleneb üheselt, et kostja tegutses SEOÜ esindajana. Ühestki esitatud tõendist ei saa tuletada, et kostjal füüsilise isikuna võinuks tekkida mingeid kohustusi PKOÜ ees. Kohus nõustub kostjaga selles, et esitatud tõenditest ei saa tuletada OÜ PK ja kostja vahelist lepingulist suhet. Seega on hagi kostja vastu alusetu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hageja esitatud põhinõue on alusetu, puudub hagejal ka viivise saamise õigus. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 on hagihind 1 718,01 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Seoses asja lihtmenetluses menetlemisega kohus kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigust ei anna (TsMS § 637 lg 21).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.