Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-10-50375 võimaldamaks kostjal kasutada tehingute teostamiseks krediidilimiiti 39 000 krooni. Kuna kostja jäi maksete tasumisega viivitusse, saatis hageja 12.05.2009 talle lepingute ülesütlemise teate, nimetades võlgnevuse suuruse ning tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud. 30.03.2010 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja menetluskulu väljamõistmiseks. 10.09.2010 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kätte toimetada, dokumendid tagastati. Kohus edastas kohtumääruse meili teel 13.09.2010. Harju Maakohus võttis 18.10.2010 määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama 14 päeva jooksul vastuse. Ühtlasi kohustati hagejat, viitega TsMS § 1741 lg-le 3, esitama kohtule sama tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja tõendid. Kuna kohtul ei õnnestunud hagimaterjali kostjale kätte toimetada, kohustas kohus hagejat tasuma kohtu tagatisarvele kohtutäituri tasu, võimaldamaks materjali kostjale edastamist. Kohtutäituri aruande kohaselt dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus. Põhja Prefektuuri politseijaoskonna vastuse kohaselt on kostja praegune asukoht teadmata. 15.03.2011 määrusega otsustas kohus toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, määrates hagejale avaldamise kulude katteks tasumisele kuuluva summa. Ühtlasi palus kohus esitada hagejal, kui ta soovib hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, sellekohane taotlus. 17.03.2011 avaldas kohus vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtu otsus ja menetluse edasine käik Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning mõistis Larissa Vassiljevalt välja kokku 6430, 43 eurot, millest põhivõlgnevus 5483, 07 eurot, intress 334, 36 eurot ja viivis 613 eurot. Kohus mõistis välja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise põhinõudelt alates 13.10.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus Larissa Vassiljeva kanda, mõistes kostjalt välja menetluskulud 660, 81 eurot, s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 639, 12 eurot, kohtutäituri tasu 15, 30 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 6, 39 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest (VÕS § 113 lg 1). Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv, kuivõrd nimetatud riigilõivu tasumise kohta ei ole kohtule esitatud tasumist tõendavat maksekorraldust. 18.10.2010 määrusega kohustas kohus hagejat esitama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kohtule oma menetluskulude nimekiri. Hageja sai määruse kätte 01.11.2010, kuid vastavat tõendit ei esitanud. Swedbank AS esitas 09.05.2011 kohtule taotluse täituritasu osaliseks tagastamiseks ja täiendava otsuse tegemiseks, milles palus enammakstud täituritasu tagastada ning teha täiendav otsus menetluskulu - maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu - kostjalt väljamõistmiseks. Harju Maakohus tagastas 17.05.2011 määrusega enammakstud kohtutäituri tasu 11, 46 eurot ning jättis sama kuupäeva määrusega hageja taotluse täiendava otsus tegemiseks rahuldamata. Määruse kohaselt ei jätnud kohus hageja taotlust menetluskulude osas lahendamata, vaid leidis otsuses, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei kuulu hüvitamisele, sest hageja ei esitanud, vaatamata kohtu nõudmisele, vastavat dokumenti. Seega puuduvad alused TsMS § 448 lg 1 järgi täiendava otsuse tegemiseks. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu tagaseljaotsus osaliselt, s.o menetluskulude kostjalt väljamõistmata jätmise osas: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 164, 49 euro osas.

Tsiviilasi nr 2-10-50375 Maakohus on kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme, hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ning jätnud välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus kohaldas ja tõlgendas vääralt TsMS § 144 lg-t 7, otsustades, et maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv väljamõistmisele ei kuulu, kuna hageja ei esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust. Apellant on seisukohal, et TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Maksekäsu menetluses tasutud riigilõivu tasumine on üldtuntud asjaolu, sest riigilõivu tasumata ei saa läbi viia maksekäsu kiirmenetlust. Antud juhul on maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr 2-10-15003 toimunud ning tehtud on kohtumäärus, millega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kätte toimetada. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 loetakse menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja poolt kostja suhtes esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse jättis maakohus 10.09.2010 määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrus toimetati hagejale kätte e-meili teel 13.09.2010, hageja saatis kohtule kinnituse määruse kättesaamise kohta 17.09.2010. Kostjale ei ole eeldatavasti nimetatud määrust kätte toimetatud. Järelikult jõustus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrus päeval, mil see oli üle antud hagejale ehk 17.09.2010, mis oli ühtlasi maksekäsu kiirmenetluse lõppemise kuupäevaks. Hagiavalduse esitas hageja Harju Maakohtusse 12.10.2010. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu tagaseljaotsuse lõppjäreldus on õige. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu tagaseljaotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 1741 reguleerib menetluskulude kindlaksmääramist koos kulude jaotusega. Nimetatud paragrahvi lõige 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. 18.10.2010 määruses nõudis kohus hagejalt lisaks menetluskulude nimekirjale ka tõendeid (määruse punkt 5), viidates seejuures TsMS § 1741 lg-le 3, mis aga ei räägi tõendite esitamisest, vaid menetluskulude nimekirjast. Seega on kohus nimetatud nõude puhul hagejat eksitanud, kuid sisuliselt ei ole see mõjutanud menetluskulude hüvitamise suhtes tehtud lõppjäreldust. Ka praegusel juhul on kohus jätnud kostja kanda riigilõivu 639, 12 eurot (10 000 krooni), mis vastab hageja poolt hagiavalduselt tasumisele kuulunud lõivule. Pärast maksekäsu kiirmenetlust oli hagejal õigus jätkata oma nõude menetlemist hagimenetluses ning kui ta esitab sellekohase hagi kohtule 30 päeva jooksul, arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Toimiku materjalist nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 2573, 74 krooni. Vastav menetlus on lõppenud (TsMS § 483 lg 2 p 3). Käesoleva hagi esitamisel tulnuks hagejal tasuda hagihinnalt 85 791, 35 kroonilt riigilõivu 10 000 krooni. Arvestades sellest maha eelnevas menetluses tasutud riigilõiv, oleks hageja pidanud hagi tähtaegsel esitamisel tasuma täiendavalt 7426, 26 krooni. Kuna hageja tasus riigilõivu 10 000 krooni, on tal õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enammakstud lõivu 2573, 74 krooni (164, 49 eurot) tagastamist (riigilõiv 10 000 krooni on tasutud 12.10.2010 Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 viitenumbriga 2900072123).

Tsiviilasi nr 2-10-50375

Kuigi maakohus on otsuses märkinud, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei ole kostja kohustatud hagejale hüvitama, sest tasumist tõendavat dokumenti hageja kohtule ei esitanud, on ta mõistnud hagiavalduselt tasutud riigilõivu kostjalt välja tervikuna. Eeltoodud põhjustel, samuti seetõttu, et tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb asi saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 657 lg 2), ei pea ringkonnakohus otstarbekaks maakohtu otsust menetluskulude osas tühistada. Kaevatava kohtuotsuse resolutsioon menetluskulusid käsitlevas osas tervikuna on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevate põhimõtetega. Märgitud põhjustel ei ole ka õige apellandi käsitlus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust kui kohtuvälisest kulust TsMS § 144 tähenduses. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata, jätab ta kooskõlas TsMS § 171 lg-ga 1 hageja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.