Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
30.01.2012 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviiasja number
2-10-63182
Hagi ese Hagi hind
Rahalise kohustuse täitmise nõue 10 081.01 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Danske Bank A/S Eesti Filiaal 11488826 Tallinn, Narva mnt.11 Esindaja: Krista Arraste OÜ Julianuse Õigusbüroo 11930038 e-post: [email protected] Kostja: Timo Visnu xxxxxxxxxxx reg.elukoht puudub e-post: xxx@xxx
Istungi toimumise aeg
16.01.2012.a.
Hagi rahuldada. Välja mõista Timo Visnu’lt (xxxxxxxxxxx) Danske Bank A/S Eesti Filiaal (11488826) kasuks 10 761 (kümme tuhat seitsesada kuuskümmend üks) eurot ja 54 senti. Timo Visnu on kohustatud tasuma viivist põhinõudelt (so 10 081.01 eurot) lepingus kokkulepitud määras, so 0,017 % päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Tagastada Julianus Inkasso OÜ-le (10686553, konto nr.221015269783) tema poolt 31.05.2011.a. Rahandusministeeriumi kontole nr.221023778606 (viitenumber 3100057277) tasutud kohtutäituri tasu summas 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 76 senti. Kohtutäituri tasu tagastamise osas saata otsus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud 1/5 (20%) ulatuses tema enda kanda. Ülejäänud osas kannab tsiviilasjas nr.2-10-63182 menetluskulud kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist käesolevas kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja hageja esindaja poolt kohtus antud selgituste kohaselt sõlmisid pooled 8.06.2007.a. kasutusrendilepingu nr.xxxxxxxx, mille alusel võttis kostja liisingusse sõiduauto Jeep Grand Cherokee 4,7 Limited reg.m.xxx xxx , maksumusega 515 000 EEK, rendiperioodiga 60 kuud, so kuni 16.06.2012.a. Kostja kohustus tasuma liisingumakseid vastavalt lepingu lisaks olnud maksegraafikule, samuti tasuma vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus-ja kaskokindlustusmakseid. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja 11.11.2008.a. lepingu üles.Vara tagastati hagejale 26.11.2008.a. Peale vara realiseerimist esitas hageja 22.12.2009.a. kostjale nõude summas 202 371.31 EEK /t.l.14/. Nõue koosnes vara soetusmaksumuse tasumata osast 303777.35 EEK, tasumata kuumaksetest 26 209.69 EEK, tasumata intressist 595.49 EEK, viivisest 2099.83 EEK, vara realiseerimiskuludest 11 350.34 EEK ja tasumata kindlustusmaksetest 19 171.94 EEK, mille kogusummast oli maha arvatud vara realiseerimisest saadud tulu 160 833.33 EEK. Hagiavalduses oli hageja oma nõuet suurenenud 214 014.42 kroonini seoses lisandunud viivisega. Kohtumenetluse käigus korrigeeris hageja oma nõuet. Hageja täpsustas tasumata kuumaksete, intressi ja tasumata kindlustusmaksete nõuet. Hageja loobus esialgsest viivise nõudest ning nõuab viivist perioodil 31.12.2009.a. kuni 9.12.2010.a. (so kuni hagi esitamiseni) lepingus kokkulepitud määras, so 0,017% tasumisele kuuluvast summast päevas. Lähtuvalt ekspertiisiaktist nr.11-93 22.11.2011.a. /t.l.107-136/ vähendas hageja oma nõuet vara soetusmaksumuse tasumata osaga seoses. Hageja nõustub eksperdi poolt antud hinnanguga vara tagastamise aja turuväärusele (so 250 000 EEK), millest tuleb maha arvata käibemaks 18% ja hageja hinnangul lisaks sellele 10%, toetudes Riigikohtu otsuses nr.3-2-1-77-08 väljendatud seisukohale, et lubatav hinnaerinevus turuhinna ja tegeliku müügihinna vahel võib olla 10 %. Hageja leiab, et turuhinna vähendamine 10% võrra on kõnesoleval juhul põhjendatud, kuna müügiperiood kujunes liisinguandjast mitteolenevatel põhjustel pikaks ning liisinguvaraks oli luksusautoga, mille realiseerimine on keskmisest raskem. Ka eksperdi hinnangul on sellise bensiinimootoriga sõidukitele raske järelturgu leida /t.l.110/.
Hageja lõplik põhinõue on 157 733.53 EEK (10 081.01 eurot), milline moodustub lepingu alusel tasumata kuumaksetest 19 028.14 EEK, tasumata intressist 7168.02 EEK ja tasumata kindlustusmaksetest 7089.63 EEK, vara realiseerimise kulust 11 350.34 EEK ja vara soetusmaksumuse tasumata osast peale vara tagastamise aja väärtuse (190 677.96 EEK) mahaarvamist summas 113 099.39 EEK. Hageja viivisenõue on 10 647.98 EEK (680.53 eurot). Kostja seisukoht 8.09.2011.a. toimunud eelistungil esitas kostja vastuväite tasumata kindlustusmaksete osas, olles arvamusel, et hagejal olnuks võimalik liisingulepingu lõppemisel kindlustuselt raha tagasi saada. Kostja esitas vastuväite ka hageja nõudele sõiduki soetusmaksumuse tasumata osa suhtes. Kostja hinnangul müüs hageja sõiduki liiga madala hinnaga, arvestades auto tegelikku väärtust ja lisavarustust. Auto oli müügis 10 kuud ja hind langes 45%. 16.01.2012.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjust. Kohtukutse kättesaamist on kostja kinnitanud 5.12.2011.a. Hageja taotles asja sisulist lahendamist ilma kostja osavõtuta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Poolte vahel olid lepingulised suhtes. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepigule. Vaidlus puudub selles, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt 8.06.2007.a. hagejaga sõlmitud kasutusrendilepingut nr.xxxxxxxx, mistõttu oli hageja õigustatud kasutamat VÕS § 101 lg.1 p.4 sätestatud õiguskaitsevahendit, so lepingu ülesütlemist ning kostjalt sisse nõudma kõik lepingu alusel tekkinud ja täitmata kohustused. Seega on hageja nõue tasumata kuumaksete, intressi ja kindlustusmaksete osas põhjendatud ja seaduslik. Tasumata kindlustusmaksete osas on hageja oma nõuet peale kostja vastuväiteid täpsustanud ja vähendatud seda 19 171.94 kroonilt 7089.63 kroonile. Lisaks lepingu alusel täitmata jäänud kohustustele peab liisinguvõtja VÕS § 367 lg.1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama seaduse lg.3 kohaselt tuleb lg.1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 22.12.2008.a. /t.l.14/ kostjale esitatud nõudes on liisinguandja lähtunud soetusmaksumuse tasumata osa määramisel sõiduki tegelikust realiseerimishinnast, milline väidetavalt oli 160 833.33 EEK. Kohtumenetluse käigus korrigeeris hageja oma nõuet lähtuvalt eksperdi poolt määratud /t.l.107-111/ liisingueseme kohalikust turuhinnast selle liisinguandjale tagastamise hetkel, milline oli 250 000 EEK. Kuna ekspertiisiaktis nr.11-93 on kõik hinnad määratud koos käibemaksuga /t.l.107/, on põhjendatud hageja poolt kostjale nõude esitamisel eksperdi määratud hinnast käibemaksu mahaarvamine. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kõnesoleval juhul on põhjendatud liisinguvara tagastamise aja turuhinnast 10% mahaarvamine, kuna sõiduk realiseeriti hagejast mitteolenevatel põhjustel oluliselt alla turuhinna. Nimetatud nõuet võib käsitleda ka kui liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulu, mille liisinguvõtja on VÕS § 367 lg.4 kohaselt kohustatud hüvitama. Samast
seadusest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale hüvitama vara realiseermisel kantud kulud summas 11 350.34 EEK. VÕS §-de 101 lg.1 p.6 ja 113 lg.1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär. Hageja esitas kostjale rahalise nõude 22.12.2009.a., mille kostja pidi tasuma 10 päeva jooksul. Kuna kostja ei ole oma rahalist kohustust kuni käesoleva ajani täinud, on hageja õigustatud kostjalt viivist nõudma. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepingus kokkulepitud intressimääras /t.l.5/, so 6,171% aastas ehk 0,017% päevas. Põhjendatud on ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni lepingus kokkulepitud intressimääras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue nii põhivõla kui viivise väljamõistmise osas põhjendatud, seaduslik ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS § 162 lg. kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja on oma nõuet kohtumenetluse käigus enda poolt tehtud eksimuste tõttu oluliselt vähendanud, leiab kohus, et 1/5 ehk 20 % ulatuses tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Ülejäänud osas kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.