Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Tsiviilasi nr 2-11-28611

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja poolte põhjendused Millimax OÜ esitas 17.06.2011 Harju Maakohtule hagi IF P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise nõudes. Hageja ja kostja vaheline õigussuhe põhineb 20.10.2009 sõlmitud sõidukikindlustuslepingul, millega kindlustati Swedbank Liising AS-i omandis olev ja hageja poolt liisitud veoauto Scania xxxx xxxxxxxx xxx, ehitusaasta 2001 kindlustusperioodiks 20.10.2009-19.10.2010, kindlustusmaksega 350 000 krooni. Kindlustusriskiks oli mh õnnetusjuhtum ja soodustatud isikuks Swedbank Liising AS. Kostja 22.06.2010 otsusega nr E42104460C/01/02 tunnistati sõidukiga 10.06.2010 toimunud liiklusõnnetus kindlustusjuhtumiks. Kostja hinnangul oli sõiduki kindlustusjuhtumieelne väärtus ja põhjendatud kahjusumma 200 000 krooni, millest arvati maha sõiduki säilinud jäänuki väärtus 70 000 krooni, hageja omavastutus 10 000 krooni ja tasumata kindlustusmakse 3460 krooni ning otsustati hüvitada sõiduki hävimisest tekkinud kahju summas 116 540 krooni. Täiendavalt hüvitati 30 000 krooni. Hageja otsusega ei nõustu, leides, et sõiduki maksumuse hinnang on põhjendamata ning tõendina ebausaldusväärne, sest on koostatud kostja enda töötaja poolt. Hageja poolt tellitud eksperthinnanguga ja selgitava osaga on tõendatud, et sõiduki turuväärtus Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 290 000 krooni. Kuivõrd kostja on määranud sõiduki kindlustusjuhtumi eelseks väärtuseks 230 000 krooni ja selle summa kindlustuslepinguga soodustatud isikule väljamaksnud, on kostja kohustatud täiendavalt hüvitama eeltoodud summade vahe ehk 3834,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista Swedbank Liising AS-i kasuks kindlustushüvitis summas 3834,70 eurot ja viivised summas 383,47 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kasutab sõidukikahjude ekspertiiside läbiviimisel kostjaga töölepingulises suhtes olevaid eksperte seoses regulaarse vajadusega taoliste eriteadmisi nõudvate ekspertiiside järele kindlustusjuhtumite käsitlemisel ja see ei saa olla aluseks eksperdi professionaalsuse kahtluse alla seadmisel. Veoauto turuväärtus on määratud õigesti. Kostja on võtnud aluseks analoogsete 2001 väljalaske aastaga sõidukite turuhinnad Eesti autoturul vastavalt portaali Auto24.ee pakkumistele, mille kohaselt keskmine turuhind taolisel veoautol on 201 225 krooni. Arvestades konkreetse sõiduki spetsiaalset ümberkujundust on kostja tõstnud nimetatud sõiduki turuväärtust 12,5 % võrreldes keskmise turuhinnaga, summani 230 000 krooni. Samuti oli kostja sõiduki turuhinna määramisel eelnevalt konsulteerinud ka Scania Eesti AS-i esindaja Tõnis Tähtsaluga, kelle hinnangul on taolise veoauto keskmine hinnaklass 150 000 krooni (lisandub käibemaks), mis on oluliselt madalam kui kostja määratud kindlustusobjekti turuväärtus. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Soome Vabariigis toimus 10.06.2010 sõidukiga liiklusõnnetus ehk kindlustusjuhtum, mille tagajärjel kõnealune sõiduk sisuliselt hävis. Kostja 22.06.2010 otsusega tunnistati sõidukiga toimunud liiklusõnnetus kindlustusjuhtumiks ja otsustati hüvitada kahju 186 540 krooni ulatuses. Vaidluse all ei ole asjaolu, et sõidukiga Scania xxxx reg nr xxxxxxxx aset leidnud kindlustusjuhtumiga seonduvalt on kostja vastavalt otsusele nr E42104460C välja maksnud hageja poolt nimetatud soodustatud isikule Swedbank Liising AS-

Tsiviilasi nr 2-11-28611

le hüvitisena kokku 195 017,40 krooni. Kostja poolt sõiduki kindlustusjuhtumi eelse maksumuse (turuväärtuse) summas 230 000 krooni määramise aluseks oli 27.08.2010 teostatud korduv ekspertiis, sõiduki maksumuse hinnang nr L – 10097. Pooled vaidlevad kindlustushüvitise suuruse üle Kohtu hinnangul on kostja määratud hinnang objektiivne, põhjendatud ja kooskõlas muu sõiduki väärtust kajastava informatsiooniga ja sealt tulenevalt väljamakstud hüvituse suurus vastab lepingule ja sõidukikindlustuse tingimustele. Vastavalt kindlustuslepingule laienevate sõidukikindlustuse tingimuste TS 20061 p. 153, kui kindlustusobjekti taastamine ei ole majanduslikult või tehniliselt põhjendatud, sh täielik hävimine, loetakse kahjusummaks kindlustusobjekti turuväärtus Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist (täiskahju). Hageja poolt esitatud dokumentaalse tõendi OÜ Autoeksperdi Grupp 15.11.2010 eksperthinnangus A10-242, mille on koostanud ekspert Kalev Lehtla, ja selle 02.05.2011 täiendavas osas ei ole kajastatud, et sõiduki turuväärtuse määramisel oleks arvestatud amortisatsiooni. Esile on toodud sõiduki hinna kõrgeim määr. Ekspertide arvamustest ei nähtu ka, et väärtuse määramisel oleks lähtutud mediaani meetodist. Kostjal on õigus lähtuda hagejale kindlustushüvitise maksmisel omapoolsest turuhinnast arvestades tingimuste p 156 ja 157 sätestatut. Kuivõrd kohus loeb kostja kui kindlustusandja poolt tema rahalise kohustuse täidetuks, puudub kohtu hinnangul alus hageja viivisenõude rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus Hageja leiab, et maakohus ei ole kõiki esitatud tõendeid ning esiletoodud asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võtnud ning on otsuse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Maakohus on jätnud tähelepanuta sõidukikindlustuse tingimuste TS 20061 punktid 134, 156 ning 157. Sõiduki hinnakujundusest on välja jäetud hinnangule lisatud nelja veoki hinnad millede aritmeetiline keskmine oleks 286 250 krooni. Kirjeldamata on hinnangu aluseks olnud veokite tehniline seisukord ja varustus. Taoline hinnang annab tulemuseks Auto24.ee müügis olnud nelja veoki keskmise hinna, kuid ei vasta TS 20061 punktile 134. Samuti ei vasta sõiduki maksumuse hinnang nr L-10097 TS 20061 punkti 156 tingimustele, mille kohaselt kahjusumma leidmisel arvestatakse seda, kuidas kindlustusobjektiks olevad kindlustusobjekti osad mõjutavad kindlustusobjekti turuväärtust. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta järgmised turuväärtust mõjutavad kindlustusobjekt osad, mida TS 20061 p 156 vastavalt peaks arvesse võtma: madaldatud raam; täisõhkvedrustus; reguleeritava kõrgusega haakeseade; uued rehvid ning topelt kütusepaagid. Hinna kujunemise kohta ei ole lisatud mingeid täiendavaid selgitusi ega põhjendusi. Samuti ei ole ühtki viidet, millisel määral on arvestatud amortisatsioonist tulenevat asja väärtuse vähenemist. Seega ei saa nõustuda kohtu otsusega, mille kohaselt sõiduki maksumuse hinnang L-10097 on objektiivne, põhjendatud ja kooskõlas muu sõiduki väärtust kajastava informatsiooniga. Maakohtu otsuses esineb ka vastuolusid ning ebatäpsusi. Näiteks on kohus leidnud, et Autoeksperdi Grupp OÜ 15.11.2010 eksperthinnangus A10-242 ja selle 02.05.2011 täiendavas selgituslikus osas ei ole kajastatud, et sõiduki turuväärtuse määramisel oleks arvestatud amortisatsiooni ning et eksperdi arvamusest ei nähtu, millele tuginedes ta loeb peale erivarustuse olemasolu veoauto keskmise turuväärtuse kõrgemaks kostja poolt nimetatust. Tegelikult on 02.05.2011 A10-242 eksperthinnangu selgituslikus osas välja toodud kasutatud

Tsiviilasi nr 2-11-28611

amortisatsiooni määr, mis jääb suurusjärku 10-15% aastas, samuti on eksperthinnangus ja selle lisades toodud välja asjaolud, millele ekspert on oma hinnangus tuginenud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tühistada maakohtu 26.10.2011 otsuse ning teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta Harju Maakohtu 26.10.2011 kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära tõlgendamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Pooled ei vaidle järgmiste asjas oluliste asjaolude üle: - Hageja ja kostja vahel sõlmiti 20.10.2009 sõidukikindlustusleping sõiduki Scania xxxx xxxxxxxxxx xxx, ehitusaastaga 2001, reg märgiga xxxxxxxxx kindlustamiseks perioodil 20.10.2009-19.10.2010. - Kindlustusriskiks oli mh õnnetusjuhtum ja soodustatud isikuks Swedbank Liising AS. - 10.06.2010 toimus eelnimetatud sõidukiga kindlustusjuhtum; - Kostja hüvitas hagejale esialgu 146 540 kr (sõiduki kindlustusjuhtumi eelne väärtus 230 000 kr – jäänuki väärtus 70 000 kr – hageja omavastutus 10 000 kr – tasumata kindlustusmakse); - Scania oli lisaks baasmudeli koosseisu arvatavale varustusele komplekteeritud mahthaagise veoks mõeldud madaldatud raamiga ja muudetava kõrgusega haakeseadmega, sellel oli täisõhk vedrustus ja see vastas euro 3 keskkonnanõuetele. Poolte vahel on vaidlus kindlustatud sõiduki kindlustusjuhtumi eelses turuväärtuses ja selle arvutamise metoodikas. Hageja on tuginenud asjatundja arvamusele, mille kohaselt oli sõiduki turuväärtus 290 000 kr ja kostja oma töötaja arvamusele, leides, et sõiduki turuväärtus oli 230 000 kr. Hageja tugines sõiduki turuväärtuse hindamisel järgmistele asjaoludele ja tõendas neid asjatundja arvamusega (tl 38-44 ja 65): - Eesti turul sarnase komplektsusega sõidukite puudumise pakkumises; - Baasmudelite hinnad 230 000 – 295 000 kr; - Sõiduki väärtus, arvestades selle komplekssust ja seisukorda on tõenäoliselt sarnane kõrgeima pakkumise väärtusega. Kostja tugines sõiduki turuväärtuse hindamisel järgmistele asjaoludele ja tõendas neid e-kirjaga ja sõiduki maksumuse hinnanguga (tl 50-61): - Scania Eesti esinduse tegevjuht Tõnis Lehtsalu hindas sõiduki keskmiseks hinnaklassiks 150 000 + käibemaks; - Kostja lähtus pakkumises olnud nelja sõiduki turuhinnast Auto 24 portaalis; - Auto 24 portaali arhiivis olevate sõidukite kolme viimase kuu tehingute keskmine müügihind on 208 300; - Auto 24.ee hinnapäringus on ajavahemikul 14.11.2009-14.06.2010 keskmine turuhind 201 225 kr.

Tsiviilasi nr 2-11-28611

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes kostja juures töötamine ei muuda kostja töötaja hinnangut ebausaldusväärseks. Kohus on samas jätnud analüüsimata, miks ta leiab, et kostja töötaja arvamus Scania turuväärtuse kohta on objektiivsem kui hageja poolt esitatud hinnang. Kohtu sedastus, et kostja määratud hinnang on objektiivne, põhjendatud ja kooskõlas muu sõiduki väärtust kajastava informatsiooniga, on üldsõnaline ega võimalda teha järeldust selle kohta, millist sõiduki väärtust kajastavat informatsiooni kohus silmas peab. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1). Maakohus leidis õigesti, et kohaldamisele kuulusid VÕS § 113 lg 1, § 422 lg 1, § 479 lg 2 ja Sõidukikindlustuse tingimuste TS 20061 p 153, 156 ja 157, kuid kohaldas tingimuste nimetatud punktides sätestatut ringkonnakohtu hinnangul valesti. Tingimuste p 153 kohaselt, kui kindlustusobjekti taastamine ei ole majanduslikult või tehniliselt põhjendatud (nt täielik hävimine, vargus, röövimine), loetakse kahjusummaks kindlustusobjekti turuväärtus Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist (täiskahju). Vaidlust ei olnud selles, et kahjujuhtum toimus 10.06.2010. Seega määrab nimetatud lepingu punkt keskmise turuhinna väärtuseks võetava aja ja koha. Iseenesest on õigustatud keskmise turuhinna määramisel kasutada automüügiportaalide andmeid, sest sõidukitega kauplemine toimub selliste kauplemissüsteemide kaudu. Kui pooled leppisid kokku, et turuväärtus tuleb määrata vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul selle määramisel põhjendatud lähtuda 14.11.2009 – 14.06.2010 Auto 24.ee portaali hinnapäringutest, kuna need kajastasid sõiduki hinda kuni pool aastat enne kindlustusjuhtumi toimumist. Hageja poolt esitatud täiendavas hinnangus (tl 65) on OÜ Autoeksperdi Grupp ekspert Kalev Lehtla selgitanud, et hinnangus on kasutatud Scania R14 sõidukite baasmudelite Eesti järelturu müügipakkumiste kokkuvõtet, mis oli kättesaadav seisuga oktoober/november 2010, seega 4-5 kuud peale kahjujuhtumit. Üldjuhul kuni 20-aastaste kasutatud sõidukite järelturu hinnad muutuvad aja möödudes madalamaks, statistikas on kasutusel keskmine arvestuslik protsent 10-15 % aastas languse suunas. Kuna käsitletav kahjujuhtum ja eksperdi teostatud turuhinna uuringute ajaline erinevus on sisuliselt alla poole aasta, iseloomustavad antud hinnangu uurimuslikus osas toodud andmed vahetult enne avarii toimumise aja turuväärtust piisava täpsusega. Nimetatud asjaolusid kostja ümber lükanud ei ole, seega on OÜ Autoeksperdi Grupp hinnang kohasem sõiduki turuväärtuse määramise kohta vahetult kindlustusjuhtumi eelse aja osas. Nõustuda tuleb hageja väitega, et nelja sõiduki müügihind, mille põhjal kostja keskmise turuhinna määras, on väike valim. Samas ei ole see ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas määrava tähendusega, kuna kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et sellise komplekssusega sõidukeid Eesti turul ei olnudki. Kostja heidab hageja poolt esitatud arvamusele ette, et eriteadmistega isik on lähtunud Saksamaal Mobile.de portaalis ja Poolas pakutavatest Scania hindadest. Eseme väärtuse määramisel tuleb lähtuda keskmisest kohalikust hinnast. Kui konkreetse komplekssusega sõidukit Eesti turul vaidlusalusel ajal pakkumises ei olnud, ei saanud seda Eesti turu tingimustes määrata. „Kohaliku“ paikkonna määramisel tuleb aluseks võtta see, kui suurel turul mõistlik tsiviilkäibes osaleja konkreetset eset müüks. Kui isikule on vajalik konkreetse komplekssusega sõiduk, võib ta selleks pöörduda ka teiste automüügiportaalide pakkumiste poole. Riigikohus on pidanud eseme väärtuse määramisel lubatavaks ka lähemate naaberriikide hindade arvestamist, eelkõige siis, kui tegemist on asjaga, mida Eestis ei ole õnnestunud müüa või mida asja hinnast ja liigist lähtuvalt müüa ei õnnestuks (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-77-08). Kostja ei ole esile toonud, et turuhinda oleks võimalik

Tsiviilasi nr 2-11-28611

määrata lähemate turgudega, mistõttu peab ringkonnakohus õigustatuks eriteadmistega isiku poolt Saksa ja Poola autoportaalide hindade arvestamist. Tingimuste p-de 156 ja 157 kohaselt määratakse täiskahju korral kahjusumma lähtudes kindlustusobjekti kui terviku (so kindlustusobjekt koos nende osadega, mida loetakse kindlustusobjektiks) turuväärtusest. Kahjusumma leidmisel arvestatakse ka seda, kuidas kindlustusobjektiks olevad kindlustusobjekti osad mõjutavad kindlustusobjekti turuväärtust. Täiskahju korral ei võeta kahjusumma määramisel aluseks kindlustusobjekti osade eraldi taassoetamisväärtust ega kindlustusobjekti osade hinda, mida oleks saadud kindlustusobjekti osi kindlustusobjektist eraldi müües. Seega leppisid pooled kokku, et iga lisavarustuse komponendi hinna arvestamisel ei lähtuta hinnast, mis selle eraldi müümisel saaks. Samas tuleneb lepingu p-dest, et arvestatakse osade mõjuga kindlustusobjekti kui terviku turuväärtusele. Hageja ei väitnud, et iga lisavarustuse komponendi väärtust oleks kostja pidanud eraldi arvestama, vaid väitis, et tänu baasmudelist erinevale lisavarustusele oli tema sõiduki kindlustusjuhtumi eelne väärtus kõrgem baasmudeli hinnast. Seega ei taotlenud hageja kõrgemat kindlustushüvitist arvestades kindlustusobjekti osade hinda eraldi müüduna nagu kohus ekslikult leidis. Hageja poolt esitatud OÜ Autoeksperdi Grupp 15.11.2010 eksperthinnangus A10-242 on toodud hinna kõrgem määr sõltudes erivarustuse olemasolust, kuid mitte erivarustuse üksikute osade hinnast. Arvamuse täienduses (tl 65) on hinnangu koostaja Kalev Lehtla selgitanud, et üksikdetaili lisamine ei tõsta automaatselt sõiduki turuväärtust sama summa võrra, kuid töösõidukile lisanduv erikomplekssus laiendab tema kasutusvõimalusi ja tõstab turuväärtust. Sel põhjusel leiab hindaja, et vaidlusaluse sõiduki väärtus, arvestades tema komplekssust ja seisukorda, on üle keskmise turuhinna ja tõenäoliselt sarnane kõrgeima Eesti müügipakkumises oleva sõiduki väärtusega. T.Tähtsalu e-kirjas väljendatud arvamus, et sõiduki hind oleks hinnaklassis 150 000 + käibemaks, ei kajasta vastaja teadlikkust sõiduki komplekssusest ja seisukorrast ning ei ole seetõttu usaldusväärne tõend. Kostja poolt esitatud Rein Laido hinnang ei kajasta analüüsitud sõidukitel analoogse erivarustuse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus kokkuvõtteks, et õigem on lähtuda OÜ Autoeksperdi Grupp hinnangust, mis lähtub turuhinna määramisel kohasest ajast ja paikkonnast, samuti varustuse mõjust müügihinnale tervikuna. Hinnangu kohaselt on sõiduki keskmine müügihind enne kindlustusjuhtumi toimumist 290 000 kr. Kindlustushüvitise tähtaegselt väljamaksmata jätmise korral on hageja õigustatud nõudma viivist 0,1 % väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast (Üldtingimuste ÜU 20021 p 72) ja see kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja kohustuse täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute tegemisega (samas, p 66). Vaidlust ei ole selles, et nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt kostja 22.06.2010 kahju hüvitamise otsusega. Hageja on arvestanud viivist alates 23.06.2010, so järgnevast päevast. Viivise arvestusele ja lõppsummale 6 000 kr ehk 383.47 eurot ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul keeldus kostja põhjendamatult hüvitise väljamaksmisest 60 000 kr ehk 3 834.70 euro ulatuses, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue kindlustushüvitise 3 834.70 euro ja viivise 383.47 euro väljamõistmiseks soodustatud isiku Swedbank Liising AS kasuks (VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 425 lg 1). Ringkonnakohus on ekslikult määranud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel tsiviilasja hinna. Kuigi apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamisel on tsiviilasja hind TsMS § 137

Tsiviilasi nr 2-11-28611

lg 1 järgi üldjuhul sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust, võetakse otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas TsMS § 137 lg 4 järgi otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Seega tuleb hagihinna arvestamisel apellatsioonikohtus arvestada ka kõrvalnõuet 383.47 eurot. Käesolevaga määrab ringkonnakohus otsusega hagihinna ja leiab, et tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses on 4 218.17 eurot (TsMS § 136 lg 4). Riigilõivu on apellant maksnud seaduses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt hagi rahuldamisest tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 173 lg 3). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.