Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

(edaspidi OÜ) K

(likvideerimisel) Harju Maakohtule võlgniku

Pankrotiavalduse kohaselt oli äriühingu põhitegevusalaks investeeringute tegemine väärtpaberitesse ja kinnisvarasse ja investeeringute haldamine. Ettevõtte tegevus seiskus kaheks aastaks seoses 2007. a alanud ülemaailmse majanduskriisiga. 2010. aastal alustas ettevõte uuesti tegevust soovides arendada äri ja elukondlikku kinnisvara. Ettevõtte majandustegevus oli esialgu edukas, kuid seoses äripartnerite poolse lepingu mittetäitmisega Läti Vabariigis kavandatud peatöövõtul tekkisid äriühingul makseraskused. Võlgnik märgib, et ta on maksejõuetu ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 20.09.2011 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti välja kuulutamist rahuldada võlausaldajate nõuded, s.h ei kata olemasolev vara ära edasise pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul on aruande kohaselt kohustusi kokku vähemalt 182 179.55 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul tuleb püsiva maksejõuetuse ajaks lugeda hiljemalt 05.07.2011 kui tasuti ära teine osa leppetrahvist ja juhatusele pidi olema teada, et võlgniku kohustused ületavad tema varasid ning puuduvad igasugused väljavaated senisel kujul tegevuse jätkamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus õigeaegselt pankrotiavaldust esitanud ei ole. Ajutise halduri hinnangul puudus vajadus likvideerimisotsuse vastuvõtmiseks ning juhatus oleks pidanud ise esitama hiljemalt suvel pankrotiavalduse. Samuti ei ole ajutise halduri hinnangul juhatus järginud võlgniku huve tasudes suures summas leppetrahvi põhjusel, et võlgniku toonasel juhatuse liikmel SJ’el oli koostöös kolmandate isikutega veel mitmeid objekte töös ja seega ei soovitud mingeid takistusi nende tööde lõpetamisel, mistõttu nimetatud tegevuses ei ole juhatus lähtunud mitte võlgniku huvidest, vaid isiklikest. Ajutise halduri hinnangul võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks. 01.11.2011 määras kohus OÜ K (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 2 500 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-11-43358 PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui OÜ on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena OÜ netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha OÜ u eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜ pärast maksejõuetuse ilmnemist OÜ u tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. 13.09.2011 esitas OÜ (edaspidi OÜ) K (likvideerimisel) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt oli äriühingu põhitegevusalaks investeeringute tegemine väärtpaberitesse ja kinnisvarasse ja investeeringute haldamine. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt seiskus võlgniku majandustegevus kaheks aastaks seoses 2007. a alanud ülemaailmse majanduskriisiga. 2010. aastal alustas ettevõte uuesti tegevust soovides arendada äri ja elukondlikku kinnisvara. Ettevõtte majandustegevus oli esialgu edukas, kuid seoses äripartnerite poolse lepingu mittetäitmisega Läti Vabariigis kavandatud peatöövõtul tekkisid äriühingul makseraskused. Võlgnik on pankrotiavalduse kohaselt maksejõuetu ja see

2-11-43358 ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku bilansis on kajastatud varana nõuded ostjate vastu summas 40 750 eurot. Nimetatud nõuete laekumine on ebatõenäoline, kuna võlgniku nõue on tekkinud OÜ R nõude tasumisest kolmanda isiku ees ning käesolevaks ajaks on OÜ R makseraskustes. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 182 179.55 eurot. Võlgnik ei ole äriregistrile esitanud 2010. a majandusaasta aruannet. Võlgnikul ei ole töötajatega lõpetamata töölepinguid. Võlgnikul puudus 2009. a majandustegevus, 2010. a algul jätkas võlgnik majandustegevust. Võlgniku majandustegevus seiskus uuesti 2011. a juulis. 21.07.2011 osaniku otsusega otsustati äriühing lõpetada. Likvideerimisteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.08.2011. Võlgniku majandustegevus on alates 2007. a olnud kahjumlik, v.a 2010.a: 2007. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 7 499 krooni, 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 14 474 krooni, 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 6 942 krooni ja 2011. a seisuga 20.09. majandusaasta tulemuseks oli kahjum 114 007 eurot. Seisuga 20.09.2011 oli võlgniku omakapital -101 797 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks tulevikus paraneda. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 182 179.55 eurot ja vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli alates 2007. a kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus OÜ püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 44 sätestab, et kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Seisuga 20.09.2011 oli võlgniku omakapital -101 797 eurot. Kuna seisuga 31.12.2010 on võlgniku omakapital vastanud ÄS § 136 nõuetele ja kohtul puuduvad võlgniku 2011. a igakuised bilansid, siis järeldab kohus, et võlgniku omakapital muutus negatiivseks 2011. a jooksul. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud 05.07.2011, kui võlgnik tasus leppetrahvi summas 97 000 eurot. Samuti on võlgnik 2011. a mais võõrandanud oma kinnisvara. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara juba 2011. a keskel ja seetõttu tekkis võlgniku juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus juba 2011. a suvel. Kuigi juhatuse liikmel SJ’el oli tekkinud pankrotiavalduse läbiviimise kohustus, on äriühingu osanik SJ 21.07.2011 otsusega otsustanud äriühingu lõpetada. 29.08.2011 on likvideerijaks määratud Silver Eensaar. ÄS § 210 sätestab, et kui likvideeritava OÜ varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule likvideerija poolt alles 13.09.2011. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et SJ on isik, kes omab mitmekülgset juhtimis- ja ettevõtluskogemust, kuna tal on seos 16 äriühinguga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige, kes ÄS § 183 tulenevast raamatupidamise korraldamise kohustusest, pidi omama ülevaadet äriühingu varadest ja kohustustest ning võlgniku maksejõuetusest, pidi esitama ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajal pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust ei esitanud. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva

2-11-43358 maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti: kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Võlgnik on tasunud Läti inkassoettevõttele SIA Garantiju Agentura ehituslepingust tulenevalt leppetrahvi 13.06.2011 63 000 eurot ja 05.07.2011 34 000 eurot, kuid jätnud tasumata XXX kinnistu müügi eest tasumisele kuulunud käibemaksu, käibemaksukohustus tekkis 20.06.2011. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku juhatuse liige lähtunud võlgniku huvidest, vaid isiklikest huvidest. Sellega on eelistatud ühte võlausaldajat teisele, mis oleks aluseks vara tagasivõitmiseks. Samuti on võlgniku kassaraamatu andmetel võlgnik 2011. a mais tagastanud laenu SJ summas 52 500 eurot. Ka nimetatud tehing võib olla tagasivõidetav. Võlgnik on tasunud Läti inkassoettevõttele SIA Garantiju Agentura ehituslepingust tulenevalt leppetrahvi 13.06.2011 63 000 eurot ja 05.07.2011 34 000 eurot, kuid jätnud tasumata XXX kinnistu müügi eest tasumisele kuulunud käibemaksu, käibemaksukohustus tekkis 20.06.2011. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku juhatuse liige ei järginud võlgniku huve tasudes leppetrahvi põhjusel, et võlgniku toonasel juhatuse liikmel SJ oli koostöös kolmandate isikutega veel mitmeid objekte Lätis töös ja seega ei soovitud ta mingeid takistusi nende tööde lõpetamisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku juhatuse liige lähtunud võlgniku huvidest, vaid isiklikest huvidest. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. 2011. a on võlgniku kassaraamatu andmetel tagastanud laenu SJ summas 52 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on tasunud Läti inkassoettevõttele leppetrahvi lähtuvalt isiklikest huvidest ja on võlgniku juhatuse liikmena tagastanud iseendale laenu olukorras, kus võlgnikul oli juba 20.06.2011 tekkinud käibemaksukohustus, mis võlgnikul on käesoleva ajani tasumata, siis ei ole võlgniku juhatuse liige oma kohustusi täites pidanud silmas võlgniku huve, vaid iseenda huve, millega on võlgniku juhatuse liige rikkunud lojaalsuskohustust. Võlgnik on 09.12.2010 soetanud OÜ t R korteriomandi Tallinnas aadressiga XXX hinnaga 2 915 000 krooni. Korteriomandi soetamisel jäi kinnistut koormama OÜ RO hüpoteek summas 1 500 000 krooni, mis tagas OÜ R kohustusi OÜ RO ees. Nimetatud korteriomand võõrandati 03.05.2011 hinnaga 224 900 eurot LK ́ile ja HS ́ile. Kinnistut koormava hüpoteegi kustutamiseks lepiti notariaalses müügilepingus kokku, et osa ostuhinnast summas 40 750 eurot tasuvad ostjad otse OÜ RO. Kinnistu müügist tasumisele kuulunud käibemaksust osa, summas 35 678.48 eurot, on OÜ K käesoleva ajani tasumata. Võlgnikul tekkis vaidlus Maksu- ja Tolliametiga ettevõtlusega seotud käibemaksu arvestuses. Likvideerija selgituste kohaselt omandas OÜ K 2010. a OÜ R kinnistu Tallinnas, XXX ja teostas seal arendustegevust ning müüs kinnistu 03.05.2011 eraisikutest ostjatele. Maksu- ja

2-11-43358 Tolliameti poolt ei loetud põhjendatuks OÜ K poolt kinnistu omandamisel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvamist ja esitas OÜ K maksu tasumise nõude. OÜ K maksuameti käsitlusega ei nõustunud, kuna kinnistu ostul-arendamisel-müügil toimus tegelik reaalne majandustegevus ja teeniti ka kasumit. OÜ K esitas maksuameti haldusaktile väide, mida ei rahuldatud. Maksu- ja Tolliameti 16.09.2011 kontrollakti kohaselt puudus võlgnikul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kokku summas 37 194.57 eurot ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kuulub tasumisele täiendav tulumaks kokku summas 49 729.67 eurot. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud maksuseadusest tuleneva maksude arvestamise ja tasumise kohustust, mille tulemusel on tekkinud võlgnikul täitmata kohustus. Kuna võlgniku juhatuse liige on maksukohustuse täitmise asemel teinud pankrotimenetluses tagasivõidetavaid tehinguid, mida kohus on kohtumääruses eelnevalt kajastanud, siis on võlgniku juhatuse liige teadlikult kujundanud olukorra, kus jättis tasumata tekkinud maksukohustuse, kuid samas täitis isiklikes huvides leppetrahvi maksmise kohustuse Läti inkassoettevõttele SIA Garantiju Agentura ning tagastanud iseendale laenu, mille tulemusel võlgnik on muutunud maksejõuetuks. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse võlgniku vara teadev hävitamine, kahjustamine, raiskamine, põhjendamatu kinkimine, loovutamine või välismaale paigutamine või põhjendamatute kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlausaldaja teisele eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme eelnimetatud kohustuste rikkumised, mis tõid kaasa võlgniku püsiva maksejõuetuse ja kuna võlgniku juhatuse liige on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, millest tulenevalt võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks ja võlgusaldajate nõuete rahuldamiseks ning maksejõuetuse põhjustamine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Harju Maakohus tegi 01.11.2011 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ K (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 500 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul OÜ K (likvideerimisel) ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ K (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.