27. jaanuar 2012 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 15:00
Tsiviilasja number
2-11-16041
Tsiviilasi
AŽ ́i hagi KÜXXXvastu kahju summas 1 688,40 eurot hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1 688,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AŽ (isikukood: XXX; elukoht: XXX); Hageja esindaja Vjatšeslav V (XXX); Kostja: KÜXXX(registrikood: XXX, asukoht: XXX).
Asja läbivaatamine
Viimane kohtuistung 15.12.2011.a.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata
Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AŽ (edaspidi hageja) esitas 07.04.2011.a Harju Maakohtule hagi KÜXXX(edaspidi kostja) vastu kahju summas 1 688,40 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on võlasuhete tekkimise aluseks kostja poolt, kes on maa-ala, millel paikneb elumaja Punane tn 31, omanik, talle kui omanikule lasuvate ehitise korrashoiu - ja hoolduse kohustuste sobimatu täitmine. Hageja parkis 07.01.2011.a oma sõiduauto Opel Frontera (reg.nr XXX) kohas, kus ei ole keelatud transpordivahendite parkimine. Samal päeval kella 23 paiku kukkus hageja auto katusele Punane tn 31 maja katuselt suur mass lund ja jääd, mis oluliselt kahjustas hageja sõiduautot, rikutud oli auto
2-11-16041 katus ja kere geomeetria. Sõiduauto remondile kulutas hageja 1 688,40 eurot. Kahju suurust kinnitab kalkulatsioon, arve-saateleht ja kviitung. Hageja on seisukohal, et maja Punane tn 31 katuselt lumemassi kukkumisega sõiduauto kere kahjustamise ja hagejale materiaalse kahju tekitamise fakt on tõendatud munitsipaalpolitsei otsusega kostja haldusvastutusele võtmisest nimetatud juhtumi faktis, nii munitsipaalpolitsei töötajate kui ka hageja enda poolt esitatud sündmuskoha fotodega, majas Punane tn 31 elavate tunnistajate ütlustega ja autoremonditöökoja kalkulatsiooniga sõiduauto remondi maksumuse kohta. Hageja palub välja mõista kostjale hageja kasuks hüvitus summas 1 688,40 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda (tl 1).
2.Hageja 01.06.2011.a seisukoha kohaselt ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kahju hageja sõiduautole oli tekitatud vääramatu jõu mõjul või kannatanu tegevusega. Hageja on seisukohal, et kostja arutlused mahalangenud lume ja jää mahust ja massist on paljasõnalised. 9korruselise maja katuselt kukkunud lume ja jää mahust ja massist oli piisav, et tekitada kahjustused sõiduauto kerele, mille remondiks kulus 1 688,40 eurot, mis on tõendatud kalkulatsiooni ja arvesaatelehega. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud XXXtehniline joonis ei või kuuluda kostja seisukohta tõendavaks tõendiks, sest esitatud skeem (joonis) ei kajasta õiget informatsiooni hageja sõiduauto asukohast lume kukkumise ajal, esitatud skeem ei sisalda usaldusväärset informatsiooni auto ja maja vahemaast, sest hageja tehtud mõõtmised näitasid, et lamekatusega rõdu ääre ja pargitud sõiduauto vahemaa moodustas 4,9 m, mitte aga 5,2 m ning esitatud skeem ei sisalda informatsiooni selle kohta, kes, millal ja millistel asjaoludel teostas mõõtmisi. Kuna lund ei koristatud ka tänaval, siis ei olnud näha ka kõnnitee äärt, millest tulenevalt võis auto seista ka 9.korruse rõdu lamekatusele, kust lumi maha kukkus, lähemal. Hageja seab kahtluse alla kostja poolt läbiviidud maja katuselt lume kukkumisega eksperimendi, sest ei võetud arvesse ilmastikutingimusi lume sõiduauto katusele kukkumise hetkel, ei võetud arvesse kukkuva lume massi, mis mõjutab mahalangemise kiirust ja kaugust ning nimetatud eksperimendi tulemused jäid fikseerimata. Hageja peab esitatud tõendeid tekitatud kahju suuruse kohta piisavateks, sest hageja maksis sõiduauto kere remondi eest just 1 688,40 eurot, esitatud arve-saatelehe alusel (tl 37).
3.Hageja 21.07.2011 seisukoha kohaselt on hagi esitatud õigesti kostja kui korteriühistu vastu (tl 45). Kostja vastuväited
4.Kostja 16.05.2011.a vastuse kohaselt hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et tal ei ole hagejaga võlasuhteid. Hagi on esitatud vale isiku vastu, sest tekkinud kahju põhjuslik seos korteriühistule kuuluva ehitisega ei ole VÕS § 1059 rakendamiseks tõendatud. Kostja keeldub hüvitise maksmisest selle kahju eest, mille tekitas teine isik hageja autole. Hageja väitel oli auto kahjustamise põhjuseks XXXhoone katuselt kukkunud lumi. Vastuse saamiseks, kas ilmastikutingimused oleksid võinud olla lumevaringu põhjustajaks, tellis kostja 06.05.2011.a Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist väljavõtte ilmastikutingimuste kohta Tallinnas 07.01.2011.a ja 08.01.2011.a., millest selgub, et keskmine õhutemperatuur oli nendel päevadel peaaegu alla nulli. Seega ei saanud temperatuurist tingituna tekkinda lumevaringut. Väljavõtte andmetel 6.jaanuari öösel vastu 7.jaanuari tuiskas ja sadas lund. Lumesadu jätkus ka 7.jaanuaril andes sademete summaks 7,4 mm sademeid. 8.jaanuar oli sajuta. Hageja väitel tuvastas ta kahjustatud auto 08.01.2011.a kell 17:00. Seega auto seisis umbes ööpäeva ning arvestades seda ja pöörates tähelepanu faktile, et lumesadu oli 7.jaanuari ööpäeval, oleks pidanud sellistel tingimustel auto pinda katma ühtlane lumekiht. Hageja poolt esitatud fotodel on selgelt näha, et kõige suurem lume ebaühtlane kogus asub katuse keskel. Auto kapoti pinnal, esiklaasil, ampril, registratsiooni numbril, küljepeeglitel, tagaklaasil ja varurattal ei ole üldse lund. Sellest lähtuvalt jõudis kostja järeldusele, et auto sõitis hiljuti. Selle kinnituseks on näha fotodel, et auto jäljed on värsked, sest lumi ei ole veel kaotanud jälgi. Lähtudes hageja poolt esitatud fotode analüüsist jõudis kostja järeldusele, et auto katusel ja auto kõrval väike lume kogus ei vasta auto tõsiste
2-11-16041 kahjustuste iseloomule, mis on loetletud kahju kalkulatsioonis nr 1101006. Kostja on veendunud, et XXXhoone katuselt lume kukkumine hageja auto katusele on ebatõenäoline suure vahekauguse tõttu objektide vahel. Hageja poolt esitatud fotod ei tõenda põhjuslikku seost auto kahjustuste ja lume sõiduki katusele kukkumise vahel. Juhul, kui katuse kahjustus oleks tekkinud üheksakorruselise maja katuselt varisenud lume tagajärjel, oleks katusekahjustus olnud oluliselt laiaulatuslikum, seda tähendab, et süvend katuses oleks välja näinud teistmoodi. Kostja on seisukohal, et lumi auto katusel näeb välja ebaloomulik. Hageja esitas 20.01.2011.a avalduse korteriühistu juhatusele, milles ta on viidanud ainult tunnistajate ütlustele põhjusliku seose põhjendamiseks, miks ta pöördus kahju hüvitamise nõudega just nimelt kostja juhatuse poole. Tunnistaja ja munitsipaalpolitsei ütluste suhtes on arusaadav, et nad nägid ainult auto kahjustusi, mitte XXXhoone katuselt lume kukkumise fakti. Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 17-23).
5.Kostja on 28.07.2011.arvamuses jätkuvalt seisukohal, et kostja ei ole süüdi kahju tekitamises ega pea kahju hüvitama. Hageja sõiduki katuse vasak külg ei ole vigastatud XXXmaja rõdu katuselt lumevaringu tõttu, sest väidetav lume- ja jäämass ei võinud lennata 7 meetri kaugusele tavalisest lume kukkumise kohast tavalistes ilmastikutingimustes. Hageja väide, e lumi kukkus maha 9-korruselise maja katuselt on ebatäpne. Kostja täpsustab, et tegemist on maja 9. korruse korteri rõdu katusega. See täpsustus on vajalik õige ettekujutuse saamiseks lume võimaliku kukkumise trajektoorist. Rõdu katuse nurk on liiga terav suure lumekihi kuhjumiseks rõdu katusel. Selle kaldenurk on umbes 45 kraadi ja seal on võimatu 56cm lumekihi tekkimine. Terava kaldenurga tõttu vajub lumi ise maja oma raskuse toimel rõdu katuselt ning seetõttu on suure lumevaringu tekkimine sisuliselt katuselt ebareaalne. Vale on hageja väide, et mainitud kogus lund oli piisav sõidukile kahju tekitamiseks. Kostja on seisukohal, et alusetu oleks eeldada, et lumi võiks koguneda suures koguses XXXmaja rõdu katusele ja seejärel niisuguses koguses lennata umbes 7m kaugusele rõdu katuse äärest tavalistes ilmastikutingimustes. Selle alusel väidab kostja, et korteriühistu esimehe poolt läbiviidud eksperimendi tingimused ja tulemused olid lähedased reaalsetele. Kostja ei nõustu hageja arvamusega tehnilise joonise kohta ja peab joonist väga oluliseks tõendiks. Kostja on seisukohal, et arve-saateleht ja remondi kalkulatsioon ei tõenda asjaolu, et sõiduki vigastused võisid olla tekitatud võimaliku lumevaringu tõttu. Kostjal on kahtlused vigastuste päritolus ja olemasolus. Kostja arvates oli sõiduki katus juba ammu kahjustatud kuskil ja tekkis korrosioon. Kostjale jääb arusaamatuks asjaolu, miks hageja ei ole esitanud sõidukit sõltumatu ekspertiisi läbiviimiseks, vaatamata kostja nõudele. Kostja on veendunud, et XXXmaja rõdu katuselt ei olnud mingit lumevaringut hageja sõiduki katusele. Kostja leiab, et hageja tahab kostja arvelt alusetult rikastuda(tl 49-52).
Kohtuistungid
6.Kohtuistungitel 18.10.2011.a ja 15.12.2011.a jäid pooled oma seisukohtade juurde. 15.12.2011.a kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistajatena EJ, AJ ja IR.
Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungitel ära pooled ja tunnistajad ning uurinud asjas esitatud tõendeid, kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2-11-16041
8.Kohus tuvastas asjas, et : - hageja on sõiduki Opel Frontera Estate reg nr XXX kasutaja, omanik on Ž A (tl 10); - Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel oli 7.01. kl 23:00 kuni 08.01.2011 kl 0:00 õhutemperatuur 0,5 – 0,2 oC . Lume paksus oli 55-56 cm (tl 24-25); - Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt oli 08.01.2011 kell 18.37 fikseeritud Tallinnas XXXhoone juures parkinud sõiduauto Opel Frontera Estate reg nr XXX kahjustused. Avaldaja ütluste kohaselt olid sõiduki kahjustused põhjustatud katuselt langenud jää ja lume poolt (tl 4, 7-9); - AV OÜ Estonia 14.01.2008 kahju kalkulatsiooni kohaselt moodustas hagejale kuuluva sõiduato Opel Frontera 2,2, DTL reg nr XXX remonditööde maksumus 1688 eurot (tl 6, 33-35); - 20.01.2011 pöördus hageja kostja poole avaldusega kahju tekitamise kohta 07.02.2011 kl 23:00 ajal (tl 26-27); - Kostja poolt koostatud joonise kohaselt asus hageja pargitud auto XXXvälisseinast 6,5-7 m kaugusel ja rõdu äärest 5 - 6m kaugusel (tl 28); - Kostja arutas korteriühistu juhatuse erakorralisel koosolekul 24.01.2011 hageja pretensiooni ja leidis, et kostja ei saa selle juhtumi eest vastutada (tl 29); - Hageja esitas kostjale 16.02.2011 pretensiooni 1688,40 euro nõudes (tl 3), millele kostja vastas 25.02.2011 eitavalt (tl 30-32); - Tunnistaja IR ütluste kohaselt asub tema korteri rõdu Punane tn 31 elamu 9.korrusel sellel kohal, kust hageja väidete kohaselt olevat lumi kukkunud hageja autole. Kõik, mis kostab katuselt on tema korterisse kuulda, kuid 07.01.2011 õhtul 23-24 ajal ta ei kuulnud midagi (tl 69-70); - Tunnistaja AJ ütluste kohaselt kutsus hageja teda 08.01.2011 kl 17:00 ajal hageja auto akut laadima. Auto juurde minnes nad avastasid, et maja katuselt oli lumi kukkunud hageja autole. Hageja ei saanud oma auto ust avada, suure vaevaga tegid nad ukse lahti. Kõik teised autod maja ees olid samuti lumised, kuid neil ei olnud nii palju lund nagu hageja auto peal. Pärast läks ühistu juhatuse esimees koos hagejaga maja katusele, et vaadata, kas on lund rõdu viilkatusel selle koha peal. Selle rõdu viilkatus oli puhas aga teistel rõdukatustel oli lumi. Kui ühistu juhatuse esimees puhastas teiste rõdude katuseid, oli näha kuhu lumi kukub, see kukkus otse kõnniteele ja seisvate autode lähedale. Pärast tuli MUPO ja ütles, et on võimalik, et lumi kukkus maha just selle rõdu katuselt. 07.01.2011 hageja autol mingeid vigastusi ei olnud. 08.01.2011 oli sõiduki katus sisse muljutud ja selle tõttu oli juhi poolne esimene ja tagumine uks kinni kiilunud. Selliste vigastuste puhul ei ole juhil läbi juhiukse võimalik autost väljuda. Kui nad käisid autot vaatamas siis esimese korruse naaber korterist 148 ütles, et nad olid kuulunud katuselt suurt kolinat eelmisel õhtul kl 23:00 ajal. Vahemaa maja seinast kuni hageja sõidukini võis olla umbes 4 meetrit. Hageja auto seisis otse 9 korruse rõdukatuse all (tl 70-71).
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Kohus möönab, et hageja kasutuses olevale sõidukile Opel Frontera (reg.nr XXX) võis ööl vastu 08.jaanuarit 2011 tekkida kahju. Selline järeldus tuleneb hageja poolt esitatud kahjukalkulatsioonist, tunnistaja AJ ütlustest ja MUPO õiendist. Tunnistaja Elina J ütlustega jätab kohus arvestamata, kuna tema andmed vaidlusaluse juhtumi kohta on üldsõnalised ja pärinevad abikaasalt AJ ́lt, kes on kohtu pool vahetult üle kuulatud. Samas kohus nõustub kostja vastuväidetega, et sõiduki kahjustuste päritolu ja iseloom on siiski jäänud ebaselgeks. Kuigi hageja pöördus pärast juhtumi avastamist kostja poole, ei ole ta kooskõlastanud auto ülevaatamist ja vigastuste fikseerimist koostöös kostjaga. Kostja poolt esitatud AVOÜ kahjukalkulatsioonist ja fotodest sõidukile tekitatud vigastuste iseloom ei nähtu.
2-11-16041
11.Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul piisavalt leidnud tõendanud, et kahju hageja autole oleks tekkinud just nimelt XXXelamu (rõdu) katuselt lume kukkumise tagajärjel. Keegi otseselt lume kukkumist autole pealt ei näinud. Korteri nr 180 elanik IR, kelle korteri rõdu elamu 9.ndal korrusel asub selle koha peal, kuhu hageja oli oma sõiduki parkinud ja kes oleks pidanud katuselt suurema lumemassi kukkumist kuulma, ei kuulnud ööl vastu 07.01.2011 kl 23-24 midagi. Kostja tunnistaja AJ fikseeris küll koos hagejaga autol ilmnenud vigastused, kuid ei näinud ise lume kukkumist. Ka MUPO õiendis tuginetakse hageja enda sõnadele.
12.Ka põhistamisest lähtudes (TsMS § 235) ei saa kohus hageja väiteid veenvalt usutavaks lugeda. Kostja vastuväidete kohaselt lumi ei saanud kukkuda elamu ülakorruse rõdu katuselt hageja autole vahekaugusega maja seinast ca 7 meetrit. Kostja poolt esitatud selgitava joonise kohaselt asus hageja pargitud autost 6,5- 7 meetri kaugusel ja rõduäärest (laius 1,2 m) vastavalt 5-6 meetri kaugusel. Kuigi hageja on vaidlustanud kostja esitatud joonise õigsuse, pole ta omaltpoolt esitanud ümberlükkavaid tõendeid selle kohta, et kostja joonis oleks vale või millised oleksid siis korrektsed vahekaugused. Muid andmeid peale kostja joonise ja fotode 08.01.2011 kahju avastamise hetkel pole sõiduki asukoha kohta esitatud. Tunnistaja J hinnangul vahemaa maja seinast kuni hageja sõidukini võis olla umber 4 meetrit. Asjas esitatud fotodelt 08.01.2011 kl 18:37 nähtub, et auto ja majaseina vahele jääb kõnnitee ja roheala, mis nähtub ka kostja jooniselt. Tunnistaja J ütlustest nähtuvalt kui ühistu esimees puhastas ülemiste rõdude katuseid, siis lumi kukkus otse kõnniteele ja seisvate autode lähedusse. Võttes arvesse, et katuse puhastamisel on lume kukkumise algkiirus katuselt tõenäoliselt suurem (puhastaja tõukab lund alla) kui lihtsalt lume raskuse tõttu allakukkumisel ja puhastamisel kukkus lumi otse kõnniteele, kinnitab see kostja vastuväidet, et kõnnitee on ala, kuhu katuselt lihtsalt oma raskuse tõttu allakukkuv lumi reeglina ei kuku ja seega on ebatõenäoline lume kukkumine nii kaugele, et tabada hageja autot. Kuigi hageja leiab vastupidist, on hageja vastavad arutlused jäänud paljasõnaliseks.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Eeltoodust tulenevalt on hagi võimaliku rahuldamise seisukohalt oluline, et oleks tõendatud nii kahju tekkimine kannatanu autole kui lume kukkumise fakt elamu XXXkatuselt nii kaugele, kuhu oli pargitud hageja auto. Kuna hageja pole kohtu hinnangul seda veenvalt tõendada suutnud ja ka kahju õigusvastase tekitamise puhul vastavalt VÕS §§-de 1043 ja 1045 sätetele on oluline tuvastada põhjuslik seos kannatanul ilmnenud õigusvastase tagajärje ja süüdlase süülise tegevuse või tegevusetuse vahel, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 161 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
2-11-16041
Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.