Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-44204
Tsiviilasi
OÜ T hagi AIOÜ vastu võla nõudes
Hagihind
1154,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ T (registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, Kentmanni 22, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: AIOÜ (registrikood 11276975, Keskuse 20-61, 12911 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: IA(isikukood XXX, XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ T kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 19.09.2011.a hagiavalduse kostja vastu 1154,94 euro nõudes. Hageja teatas kohtule, et ta on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 23.09.2011.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja esitas kohtule vastuse hagile 31.10.2011.a. Kostja oli samuti nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja vastas kostja seisukohtadele 09.11.2011.a.
3.Kohus selgitas pooltele oma 21.11.2011.a pöördumises, et hagiavaldusest ei nähtu, millist õiguskaitsevahendit on hageja kostja suhtes kasutanud ning kuidas on hagiavalduses märgitud summade näol tegemist hagejale tekkinud kahjuga. Kohus selgitas, et hagejal tuleb välja tuua ja tõendada, millist lepingulist kohustust kostja rikkus ning kas hageja nõustub kostja poolt lepingu ülesütlemisega. Samuti selgitas kohus, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada põhjusliku seose olemasolu talle tekkinud kahju ja kostjale etteheidetava rikkumise vahel. Kohus andis hagejale aega oma nõude täpsustamiseks kuni 12.12.2011.a. Kohus andis seejärel kostjale aega oma vastuväidete täpsustamiseks kuni 04.01.2012.a. Mõlemal poolel oli aega esitada kohtule oma lõplikke seisukohti kuni 20.01.2012.a. Kohus teatas pooltele, et juhul, kui pooled antud asjas kompromissi ei sõlmi, tehakse kohtulahend pooltele teatavaks 27.01.2012.a.
4.Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad 01.12.2011.a. Kostja kohtule oma täiendavaid seisukohti ei esitanud.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.06.2010.a õigusabi lepingu, mille alusel võttis kostja endale kohustuse koostada hagiavaldus ja esindada kohtus hagejat nõudes MP vastu. Lepingu järgi pidi kostja esindama hagejat kohtus, tuginema oma töös kehtivatele õigusaktidele ning teostama ilma eraldi kokkuleppeta ka selliseid töid, mis ei ole lepingus selgesõnaliselt ette nähtud, kuid mis olemuslikult kuuluvad töö hulka. Lepingu punkti 5.4.1 järgi oli tellijal õigus keelduda töö eest tasumast, kui töö ei vasta lepingutingimustele või kui lepingutingimustele ei vasta töö juurde kuuluvad dokumendid.
7.Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt koostas kostja hagiavalduse, tõlkis sellele lisatud lepingu eesti keelde ja esitas dokumendid kohtusse. Kohus võttis hagi menetlusse ning menetles seda tsiviilasjas nr 2-10-34205. Kohtu 20.04.2011.a määrusega jäeti hagi läbivaatamata, sest kohtualluvuse kontrollimisel selgus, et hageja poolt kohtusse esitatud lepingu tõlge oli eksitav. Vaidluse lahendamiseks oleks tulnud pöörduda arbitraažikohtusse.
8.Asja menetlemise käigus juhtis kohus ühtlasi hageja tähelepanu tema lepingulise esindaja ebaprofessionaalsusele ning soovitas tungivalt esindaja vahetamist. Kohus selgitas hagejale korduvalt, et tema nõue ei ole tõendatud ega saa esitatud kujul olla isegi teoreetiliselt rahuldatud.
9.Hageja leidis, et kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja pidi toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Selle asemel otsustas kostja esindamise alates 16.03.2011.a lõpetada. Lepingu lõpetamine kostja poolt ei olnud põhjendatud. Lepingu lõpetamise teates viidatud vandetõlgi arve oli hageja poolt tasutud 15.03.2011.a ning edasises menetluses see ainult kinnitas kostja tõlke mittevastavust. Hageja saatis kostjale pretensiooni, millele kostja ei vastanud.
10.Kostja oleks pidanud enne hagi koostamist juhtima tähelepanu sellele, et lepinguga seotud vaidlused olid allutatud arbitraažikohtule. Kostja oleks pidanud selgitama, milliseid tõendeid on vaja koguda. Kuna kostja seda ei teinud, pidi hageja kandma lisakulusid. Poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli olemuselt tegemist käsunduslepinguga. Käsundisaajal lasub kohustus tegutseda käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). Täiendavalt viitas hageja hagiavalduses VÕS § 115 lõikele 1 ning § 116 lg 2 punktidele 1 kuni 4. Hageja leidis, et kostja tekitas talle lepingu rikkumisega kahju. Kahju suuruseks on 1154,94 eurot, millest 74,35 eurot on 15.03.2011.a OÜ RK Vandetõlk lepingu tõlkimise eest tasutud summa, 546,44 eurot kostjale 21.06.2010.a tasutud summad ning 534,15 eurot Õigusbüroole Invictus arvete nr 030 ja nr 074 alusel tasutud summad.
11.Kohtule 09.11.2011.a esitatud seisukohtades rõhutas hageja, et poolte vahel ei olnud sõlmitud mitte töövõtuleping, vaid käsundusleping. Õigusabi osutamisele on omased käsunduslepingu tunnused. Kostja rikkus õigusabilepingu täitmisel mitte ainult lepingut ennast, vaid ka seadust.
12.Hageja vaidles kostja väidetele vastu. Hageja saadetud ja kostja poolt viidatud e-kirjast nähtub, et hageja palus kontrollida tõlke vastavust originaalile. Kostja seda ei teinud. Tegemist ei olnud lihtsa tähelepanematuse, vaid olulise seaduse ja lepingu rikkumisega. Kostja oma eriteadmisi ja ta oleks pidanud hagejat informeerima, et leping on allutatud arbitraažile.
13.Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu näol ei olnud tegemist kestvuslepinguga, oleks selle lepingu saanud üles öelda. Lepingut saab üles öelda siis, kui seda on oluliselt rikutud. Kostja hagejale VÕS § 114 alusel täiendavat tähtaega ei andnud. Seega on kostja oluliselt rikkunud lepingu ülesütlemise korda. Tõlke teostamise ajaks oli selle esitamine kohtule juba mõttetu, kuna kostja oleks pidanud mõistma, et hagi on esitatud kohtualluvust järgimata. Kostja oleks pidanud hagejale soovitama hagi tagasi võtta, kuid selle asemel kostja suurendas kulusid ega selgitanud hagejale asja edasisi perspektiive. Vandetõlgi 18.03.2011. e-kirjast nähtub, et selleks ajaks tõlge veel valmis ei olnud ja tasumise nõude esitamine 15.03.2011.a oli ennatlik. Nõude suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
14.01.12.2011.a kohtule esitatud seisukohtades leidis hageja, et kostja rikkus lepingut, kuna esitas hagi kohtusse vale kohtualluvus kohaselt. Selles küsimuses ei saanud hageja anda kostjale juhiseid. Kostja kohustus järgima lepingu punkti 5.1.2. järgi hageja mõistlikke huve ja eesmärke. Kostja seda ei teinud ja suhtus lepingu täitmisesse hooletult. Lepingu punkti 5.1.4. järgi oli kostja kohustatud teavitama hagejat koheselt asjaoludest, mis mõjutavad töö teostamist ja mille vastu oli tellijal mõistlik huvi. Kostja ei hinnanud õigesti kohtualluvust ja esitas kohtule hagi, tuues sellega hagejale kaasa põhjendamatuid kulutusi. Kostja ei teavitanud hagejat, et ta ei ole ise suuteline lepingu tõlget kontrollima ja et õigem oleks lasta leping tõlkida vandetõlgil. Kostja rikkus ka lepingu punkti 5.1.5., kuna ei kontrollinud tõlke vastavust originaalile.
15.Hageja lepingu ülesütlemisega kostja poolt nõus ei olnud. Sellele juhtis hageja kostja tähelepanu oma pretensioonis. Hageja on valinud õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise. Hagejale tekitatud kahju seisneb kostjale makstud tasus, kuna hageja ei saanud kokku lepitud
teenust. Kuna kostja ise rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut, puudus tal alus ise leping üles öelda. Lepingu ülesütlemisel ei arvestanud kostja hageja huvidega. Kostja ei andnud hagejale ka mõistlikku tähtaega. Lepingu ülesütlemise päeval pidid pooled kohtuma, et arutada tsiviilasjaga seotud küsimusi, kuid sellele kohtumisele kostja ei ilmunud.
16.Hageja nõuab kostjalt 74,53 euro suuruse tõlke eest makstud summa hüvitamist, kuna selleks ajaks, kui kohus kohustas esitama tõestatud tõlke, langes vajadus selle esitamiseks ära. Kostjal pidi vähemalt siis olema selge, et asja edasisel menetlemisel ei ole mõtet. Kostja ei selgitanud hagejale asja edasisi perspektiive ja hageja tasus tõlke eest.
17.Hageja sai lepingu tõlkimise vajadusest teada Harju Maakohtu 16.07.2010.a määrusest. Enne hagi esitamist kostja hagejale tõlgete esitamise vajadust ei selgitanud. Ka pärast määruse saamist ei selgitanud kostja hagejale, et vaja oleks esitada tõestatud tõlge. Hageja lasi ise lepingu tõlkida ja palus kostjal kontrollida selle õigsust. Hageja ei soovinud kostjalt saada tõlketeenust, vaid palus kontrollida tõlke õigsust. Kui kostjal oleksid olnud kahtlused tõlke õigsuses või kui kostja oleks aru saanud, et ta tõlget kontrollida ei saa või ei oska, oleks ta pidanud sellest hagejat informeerima. Seega rikkus kostja lepingu punkti 5.1.3.
18.Hageja leidis, et tal tekkis kahju, kuna kostja ei täitnud lepingu punktides 5.1.5. ja 5.1.3. ette nähtud kohustusi.
19.Hageja ei saanud anda kostjale lepingu täitmiseks täpsemaid juhiseid, kuna tal puudusid selleks vajalikud teadmised ja oskused. Üldtunnustatud kutseoskuse taseme osas tugineb hageja õigusnõustaja kutsestandardile 14-11122008-29/2. Õigusnõustaja peab hoolt kandma, et klient oleks teadlik oma tegevuste või kavatsuste õiguslikust regulatsioonist. Standardi punkti 5.2. järgi peab õigusnõustaja tundma õiguse olemust ja õiguse rakendamise põhimõtteid, materiaal- ja menetlusõigust. Kostja ei täitnud kutsestandardi nõuete punkte 4.5.2.-4.5.7.
20.Õigusbüroo Invictus nõustas hagejat pärast lepingu ülesütlemist kostja poolt, tutvus toimikuga ja koostas 25.03.2011.a vastuse kostja taotlusele hagi läbivaatamata jätmiseks, 09.05.2011.a taotluse riigilõivu tagastamiseks ja hagist loobumiseks ning 26.05.2011.a vastuse kostja menetluskulude hüvitamise avaldusele. Hagejale selgitati kohtu poolt saadetud dokumentide sisu ja õiguslikku tähendust. Kokku kulus selleks 6,6 töötundi. Hageja oli sunnitud neid kulutusi tegema, kuna kostja keeldus talle õigusabi osutamast. Samal ajal menetlus kestis ja see tuli lõpule viia.
Kostja vastuväited
21.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja nõustus, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud õigusabi leping. Seoses hagejapoolsete kohustuste rikkumisega (vandetõlgi arve maksmata jätmine ja kohtuniku nõuete õigeaegne täitmata jätmine) ei jäänud kostjal üle muud võimalust, kui leping hagejaga lõpetada.
22.Hagile lisatud lepingut kostja tõlkinud ei ole. Peale lepingu allakirjutamist teavitas kostja hagejat, et kõik dokumendid peavad olema eesti keeles. Kostja esitas kohtule hagiavalduse, tõendid ja lepingu eesti keeles. Kostja teavitas hagejat, et leping peab olema tõlgitud eesti keelde vandetõlgi või tõlkebüroo poolt. Hageja teatas seepeale, et tõlgib lepingu ise. Kohus kohustas oma määrusega hagejat esitama kohtule lepingu eesti keeles. Peale esimest istungit kohustas kohus esitama 15.03.2011.a. lisatud lepingu tõlke vandetõlgi poolt. Hageja palus kostjal selline tõlge teha ja kostja esitas hagejale vandetõlgi arve. Hageja teatas, et tema antud arvet ei maksa. Vandetõlk võttis ise mitu korda hagejaga ühendust, kuid hageja arvet ei maksnud. Kuna hageja rikkus kokkuleppeid ning pani kostja tsiviilasjas nr 2-10-34205 häbiväärsesse olukorda, oli kostja sunnitud lõpetama lepingu. Kostja saatis 16.03.2011.a teate koostöö lõpetamise kohta.
23.Kostja märkis, et hageja ise saatis kostjale tõlke lepingust 29.07.2010.a. Selles e-kirjas on selgelt näha, et hageja saadab kostjale lepingu tõlke. Vandetõlgi arve tasus hageja alles 25.03.2011.a. Tõlge pidi olema esitatud hiljemalt 15.03.2011.a. Hageja on kohut eksitanud.
Kohtuotsuse põhjendused
24.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei kuulu tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
25.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 21.06.2010.a sõlmisid pooled õigusabi lepingu, mille alusel võttis kostja endale kohustuse esindada kohtus hagejat nõudes MP vastu ja koostada selleks hagiavaldus; 2) kostja koostas lepingu alusel hagiavalduse ja esitas selle kohtule; 3) hageja tasus kostjale lepingu alusel 21.06.2010.a 5400 krooni; 4) Harju Maakohus jättis hagiavalduse oma 16.07.2010.a määrusega käiguta ja kohustas hagejat muuhulgas esitama kohtule tõlke hagiavaldusele lisatud venekeelsest lepingust; 5) kostja esitas kohtule tõlke lepingust, milles oli ekslikult märgitud, et vaidluse lahendamine allub kohtule; 6) Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ning menetles seda tsiviilasjas nr 2-1034205; 7) kohus kohustas hagejat esitama kohtule hagiavaldusele lisatud lepingu tõestatud tõlke, mille koostas 14.03.2011.a vandetõlk Raimo Kont; 8) kostja saatis hagejale lepingu lõpetamise teate 16.03.2011.a; 9) Harju Maakohtu 20.04.2011.a määrusega jäeti hagi osaliselt läbi vaatamata, kuna kohtualluvuse kontrollimisel selgus, et hageja ja MP vahel sõlmitud lepingust tulenevad vaidlused olid allutatud arbitraažikohtule; 10) hageja saatis kostjale 15.08.2011.a rahalise nõudega pretensiooni, millele kostja ei vastanud.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale viimase poolt nõutud summa 1154,94 eurot, millest 74,35 eurot on 15.03.2011.a OÜ RK Vandetõlk lepingu tõlkimise eest tasutud summa, 546,44 eurot väidetavalt kostjale 21.06.2010.a tasutud summad ning 534,15 eurot Õigusbüroole Invictus arvete nr 030 ja nr 074 alusel tasutud summad. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu õiguspäraselt üles.
27.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et kostja oli õigusnõustajana ebaprofessionaalne. Tsiviilasjas nr 2-10-34205 juhtis kohus sellele tähelepanu ja soovitas hagejale tungivalt esindaja vahetamist. Kohus selgitas, et hageja nõue ei ole tõendatud. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja pidi toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, kuid kostja rikkus õigusnõustaja kutsestandardi nr 14-11122008-29/2 punkte 4.5.2.-4.5.7. Samuti rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingu punkte 5.1.2, 5.1.4. ja 5.1.5. Kostja oleks pidanud enne hagi koostamist juhtima tähelepanu sellele, et lepinguga seotud vaidlused olid allutatud arbitraažikohtule. Kostja oleks pidanud selgitama, milliseid tõendeid on vaja koguda. Kuna kostja seda ei teinud, pidi hageja kandma lisakulusid. Hageja palus kostjal kontrollida saadetud lepingu tõlke vastavust originaalile, kuid kostja seda ei teinud. Tegemist ei olnud lihtsa tähelepanematuse, vaid olulise seaduse ja lepingu rikkumisega. Kostja ei hinnanud õigesti kohtualluvust ja esitas kohtule hagi, tuues sellega hagejale kaasa põhjendamatuid kulutusi. Hageja ei saanud anda kostjale lepingu täitmiseks täpsemaid juhiseid, kuna tal puudusid selleks vajalikud teadmised ja oskused. Kostja ei teavitanud hagejat, et ta ei ole ise suuteline lepingu
tõlget kontrollima ja et õigem oleks lasta leping tõlkida vandetõlgil. Hagejale tekitatud kahju seisneb kostjale makstud tasus, kuna hageja ei saanud kokku lepitud teenust. Samuti on hagejale tekitatud kahjuks vandetõlgi poolt lepingu tõlke koostamise kulu, kuna selleks ajaks, kui kohus kohustas esitama tõestatud tõlke, langes vajadus selle esitamiseks ära. Kostjal pidi vähemalt siis olema selge, et asja edasisel menetlemisel ei ole mõtet. Samuti on hagejale tekitatud kahjuks Õigusbüroo Invictus poolt osutatud õigusabi eest tasutud summad. Kostja keeldus hagejale edasise õigusabi osutamisest, kuid menetlus tuli lõpule viia. Õigusbüroo Invictus koostas hagejale vajalikke menetlusdokumente tsiviilasjas nr 2-10-34205.
28.Hageja pidas kostja poolt lepingu ülesütlemist õigusvastaseks ning leidis, et see ei olnud põhjendatud. Kostja ei andnud ülesütlemisel hagejale täiendavat tähtaega VÕS § 114 alusel. Vandetõlgi 18.03.2011. e-kirjast nähtub, et selleks ajaks tõlge veel valmis ei olnud ja tõlke tasumise nõude esitamine 15.03.2011.a oli ennatlik.
29.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja ei tõlkinud hagiavaldusele lisatud lepingut eesti keelde. Pärast lepingu allakirjutamist teavitas kostja hagejat, et kõik dokumendid peavad olema eesti keeles. Kostja esitas kohtule hagiavalduse, tõendid ja lepingu eesti keeles. Kostja teavitas hagejat, et leping peab olema tõlgitud eesti keelde vandetõlgi või tõlkebüroo poolt. Hageja teatas seepeale, et tõlgib lepingu ise. Kohus kohustas oma määrusega hagejat esitama kohtule lepingu eesti keeles. Peale esimest istungit kohustas kohus esitama 15.03.2011.a. lisatud lepingu tõlke vandetõlgi poolt. Hageja palus kostjal selline tõlge teha ja kostja esitas hagejale vandetõlgi arve. Hageja teatas, et tema antud arvet ei maksa. Vandetõlk võttis ise mitu korda hagejaga ühendust, kuid hageja arvet ei maksnud. Kuna hageja rikkus kokkuleppeid ning pani kostja tsiviilasjas nr 210-34205 häbiväärsesse olukorda, oli kostja sunnitud lõpetama lepingu. Kostja saatis 16.03.2011.a teate koostöö lõpetamise kohta.
30.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb esmalt anda hinnang sellele, kas kostja ütles poolte vahel sõlmitud lepingu õiguspäraselt üles. Seejärel kohus analüüsib, kas hageja kahju nõuded kostja vastu tulenevalt tõlketeenuse tasust, Õigusbüroole Invictus tasutud summadest ning hagejale tasutud summast on põhjendatud või mitte. Lepingu ülesütlemine kostja poolt
31.Poolte vahel sõlmitud õigusabilepingu (toimiku lk 6-9) kohaselt on lepingu sisuks kostja poolt hagejale õigusabi osutamine, mis lepingu punkti 4.1. kohaselt seisnes täpsemalt hagiavalduse vormistamises ja kohtus esindamises. Kostja pidi töö teostama vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja hageja juhistele (lepingu p. 5.1.1). Leping oli sõlmitud tähtajatuna.
32.Kohus leiab, et sõltumata lepingus kasutatud terminoloogiast (lepingut on selle preambulas nimetatud „töövõtulepinguks“ ning selle pooli „tellijaks“ ja „töövõtjaks“) on sisult tegemist VÕS §-s 619 sätestatud tunnustele vastava käsunduslepinguga. Töövõtuleping on VÕS § 635 kohaselt suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele, kuid käsunduslepingu puhul ei ole eesmärgi saavutamata jätmine lepingu rikkumiseks ning käsundusleping ei ole suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Õigusabi osutamisel ei saa õigusabi osutaja tagada kliendile konkreetse õigusliku tulemuse saavutamist, kuid ta peab tagama, et teeb kõik endast oleneva selleks, et tulemus saavutataks. Õigusabi osutamisel nagu teiste käsunduslepingu alusel osutatavate teenuste puhul ei sõltu tulemuse saabumine mitte ainult käsundisaaja tegevusest, vaid mitmetest muudestki asjaoludest, mida käsundisaaja mõjutada ei saa.
33.Tähtajatu käsunduslepingu võib kuni käsundi täitmiseni kumbki pool igal ajal üles öelda (VÕS § 630 lg 1). Käsundisaaja võib lepingu selliselt siiski üles öelda juhul, kui käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada muul viisil, vastasel korral peab ta hüvitama sellest tuleneva kahju. Kumbki pool võib erakorraliselt käsunduslepingu VÕS §-s 630 sätestatut järgimata üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole
huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni (VÕS § 631).
34.Kostja saatis hagejale 16.03.2011.a teate (toimiku lk 21), milles kostja teatas ilma täiendavat tähtaega andmata ja ilma ette teatamata lepingu lõpetamisest ehk hageja kohtus esindamise lõpetamisest. Teate sõnastusest võib kohtu hinnangul järeldada, et tegemist oli lepingu erakorralise ülesütlemise teatega, mida kostja põhjendas muuhulgas sellega, et hageja ei olnud 16.03.2011.a tasunud vandetõlgi arvet. Samuti oli teates kirjas, et kostja on hagejale „mitmekordselt vastu tulnud dokumentide hankimises mis ei kuulu mina töösse (lepingus on selgelt kirjas, et minu töö seisneb hagiavalduse esitamises ja kohtus esindamine)“ (kirjaviis muutmata).
35.Kohus leiab, et käsundi erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 631 alusel peab olema oluline ja mõjuv põhjus ning sisult dubleerib VÕS § 631 analoogilise sisuga VÕS § 196. Kohus leiab, et seesugune erakorraline ja mõjuv põhjus kostjal puudus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tasus vandetõlgi poolt esitatud arve 25.03.2011.a. Arve oli väljastatud alles 15.03.2011.a (toimiku lk 22) ja saadetud samal päeval kostjale (toimiku lk 56). Töö samaks ajaks veel valmis ei olnud, mis nähtub tõlgi e-kirjast kostjale (toimiku lk 56). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal ta tõlke arve ise hagejale saatis. Kuid isegi juhul, kui kostja oleks seda teinud 15.03.2011.a, ei saanud kostja juba järgmisel päeval pidada arve tasumata jätmist selliseks erakorraliseks põhjuseks, mis oleks andnud talle õiguse hagejaga sõlmitud leping erakorraliselt üles öelda. Kohus peab sellist kostja käitumist ebamõistlikuks ja põhjendamatuks, kuna tavapärases majandustegevuses juriidiliste isikute vahel ei eeldata mistahes arvete kohest tasumist. Kostjal oli võimalik arve tasumiseks anda hagejale täiendav tähtaeg, mida kostja ei teinud.
36.Mistahes muude oluliste põhjuste olemasolu, mis oleks tinginud vajaduse leping üles öelda, ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Kostja on oma 16.03.2011.a teates viidanud ka vajadusele koguda seoses hagiavalduse esitamise ja hageja kohtus esindamisega täiendavaid tõendeid, kuid sellisele kohustusele viitamine ei saa kohtu hinnangul ühelgi viisil kujutada endast hageja poolt mõne lepingulise kohustuse rikkumist. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.1.1. järgi pidi kostja töö tegemisel arvestama kehtivaid õigusakte. Hagiavaldusele kehtestatud vorminõuded on sätestatud TsMS § 363 lõikes 1, mille punkti 3 kohaselt tuleb hagiavaldusele lisada hageja väiteid tõendavad tõendid. Seega pidi kostja hagiavalduse koostamisel arvestama õigusaktides sätestatud vorminõuetega ning arvestama sellega, et hagiavaldusele tuleb lisada tõendid. Tõendite esitamise kohustus kuulus kostja poolt osutatava teenuse juurde. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.1.5 järgi pidi kostja ilme eraldi kokkuleppeta teostama ka selliseid toiminguid, mis ei olnud lepingus selgelt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu kohaseks täitmiseks.
37.Eeltoodust lähtuvalt ei olnud kostja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine 16.03.2011.a õiguspärane. Samas ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks soovinud lepingulise suhte jätkumist ning oleks nõudnud kostjalt jätkuvalt lepinguliste kohustuste täitmist. Hageja poolt kostjale esitatud pretensioonist 15.08.2011.a (toimiku lk 26-28) nähtub, et hageja ei esitanud kostjale lepingu täitmise nõuet, vaid sisuliselt nõustus sellega, et pooltevaheline lepinguline suhe 16.03.2011.a lõppes. Hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu
38.Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas hageja erinevatest alustest tulenevad kahju hüvitamise nõuded kostja vastu on põhjendatud.
39.Hageja esitas kostja vastu kahju nõudena tõlkimise eest OÜ RK Vandetõlk tasutud 74,35
euro hüvitamise nõude. Hageja leidis, et selleks ajaks, kui kohus kohustas esitama tõestatud tõlke, langes vajadus selle esitamiseks ära. Kostjale pidi vähemalt siis olema selge, et asja edasisel menetlemisel ei ole mõtet. Hageja kandis tarbetuid kulusid.
40.Kohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja heitis kostjale ette seda, et kostja ei kontrollinud hagiavalduse koostamisel kohtualluvust ega kontrollinud hageja enda poolt koostatud lepingu tõlke õigsust. Kohus leiab, et vaatamata nendele väidetele tuli kohtumenetluses hagejal esitada kõik tõendid eestikeelsetena, kuna selline kohustus tuleneb TsMS § 33 lõikest 1. Kohus kohustas hagejat Harju Maakohtu 09.03.2011.a istungil (tsiviilasja nr 2-10-34205 toimik, lk 87) esitama vandetõlgi poolt tõlgitud lepingu. Selline kohtu menetluslik korraldus on pooltele täitmiseks kohustuslik sõltumata sellest, kas hagejal on jätkuv huvi oma hagi menetlemise vastu või mitte. Alles pärast vandetõlgi poolt koostatud tõlke esitamist pöördus kostja kohtu poole 16.03.2011.a taotlusega hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks (tsiviilasja nr 2-10-34205 toimik, lk 108-109). Seega ei saanud enne tõlke esitamist hagejale ega kostjale kuidagi olla üheselt teada, et hagiavalduse edasine menetlemine kohtus on perspektiivitu. TsMS § 105 kohaselt võib kohus sõltumata kohtualluvuse kokkuleppele tsiviilasja lahendada, kui kostja ei vaidlusta kohtualluvust. Kostja ei olnud varasemalt nimetatud tsiviilasjas kohtualluvust vaidlustanud. Juhul, kui kostja ei oleks esitanud taotlust hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks, oleks menetlus täies ulatuses jätkunud. Sõltumata kostja taotlusest tuli aga hagejal esitada kohtu määratud tähtajaks vandetõlgi poolt tõlgitud leping.
41.Kohus leiab eeltoodu tõttu, et hageja nõue kostja vastu tulenevalt tõlkekulude tasumisest summas 74,35 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millist lepingulist kohustust on kostja tõendi tõlkimise nõude esitamisel rikkunud ning milles seisneb põhjuslik seos kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisel ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kohus selgitas hagejale oma 21.11.2011.a pöördumises (toimiku lk 70-71), et hagejal tuleb oma nõude osas põhistada põhjusliku seose olemasolu ning seda tõendada. Hageja on jätnud kohtu selgitused sisulise tähelepanuta.
42.Lisaks tõendi tõlkimisega seotud kuludele nõudis hageja kostjalt Õigusbüroole Invictus tasutud 534,15 euro hüvitamist arvete nr 074 (toimiku lk 31) ja nr 030 alusel (toimiku lk 32). Nimetatud summad kujutasid endast hagejale tekitatud kahju, kuna kostja keeldus hagejale õigusabi osutamast. Õigusbüroo Invictus tutvus toimikuga, koostas 25.03.2011.a vastuse kostja taotlusele hagi läbivaatamata jätmiseks, 09.05.2011.a taotluse riigilõivu tagastamiseks ja hagist loobumiseks ning 26.05.2011.a vastuse kostja menetluskulude hüvitamise avaldusele.
43.Kohus nõustub hagejaga selles osas, et kuna kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles ilma seadusliku aluseta, on kostja vastutav sellest tulenevate tagajärgede eest. Samas leiab kohus, et hageja nõue ei ole antud osas tõendatud. OÜ Invictus Õigusbüroo arvetest (toimiku lk 31, 32) ei nähtu, millist õigusabi on hagejale osutatud ja milliseid toiminguid on selleks tehtud. Arvetes on üksnes märgitud, et tegemist on „õigusabiga tsiviilasjas nr 2-1034205“. 01.06.2011.a arvel (toimiku lk 31) on koguseks märgitud 3,8 tundi. 24.03.2011.a arvel puuduvad igasugused viited selle kohta, kui palju aega on õigusabi osutamiseks kulunud. Muid tõendeid hagejale õigusabi osutamise kohta hageja poolt kirjeldatud viisil ja mahus hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus selgitas hagejale oma 21.11.2011.a pöördumises (toimiku lk 7071), et hageja ei ole tõendanud, milliseid toiminguid Õigusbüroo Invictus teostas ning kohus selgitas hagejale vajadust oma nõuet täiendavalt tõendada. Vaatamata sellele ei ole hageja kohtule täiendavaid tõendeid esitanud.
44.Tsiviilasja nr 2-10-34205 toimikust ei nähtu, et Õigusbüroo Invictus või mõni selle õigusbüroo töötaja oleks menetluses osalenud hageja esindajana. Kõik menetlusdokumendid, mis
on kohtule esitatud pärast hageja ja kostja vahel lepingulise suhte lõppemist, on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja poolt. Asjaolu, et need dokumendid oleksid olnud koostatud Õigusbüroo Invictus poolt, hageja tõendanud ei ole. Toimikuga tutvumist võimaldava volikirja on Õigusbüroo Invictus esitanud kohtule alles 15.09.2011.a ehk pärast antud asjas lõpplahendi tegemist. Kohus märgib, et juhul, kui õigusteenuse osutaja nõustab menetlusosalist menetluse väliselt ning abistab teda menetlusdokumentide koostamisel, ei loeta selliseid kulusid menetlusosalise esindaja kuludeks. Sellised õigusabikulud ei ole käsitletavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes. Tsiviilkohtumenetluses tuleb õigusabikulud hüvitada ainult siis, kui tegu on mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Menetlusega seotud kuludena ei saa nõude selliste kulude hüvitamist ka eraldi hagimenetluses (RK TKm 12.10.2011 nr 3-2-1-80-11, p 22, p 23). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet kostja vastu 534,15 euro suuruses summas, mistõttu see nõue tuleb jätta rahuldamata.
45.Hageja nõudis kostjalt temale tekitanud kahjuna samuti kostjale tasutud 546,44 euro tagastamist. Hageja leidis, et kostja rikkus lepingu punkte 5.1.2., 5.1.4. ja 5.1.5 ning kostja rikkus õigusnõustaja kutsestandardi nõudeid. Kostja rikkus lepingut seetõttu, et ta ei kontrollinud hageja poolt tõlgitud lepingu vastavust originaalile ega juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja ja Maksim Pnomarenko vahel sõlmitud lepingust tulenevad vaidlused olid allutatud arbitraažikohtule. Kostja ei hinnanud õigesti kohtualluvust ja esitas kohtule hagi, tuues sellega hagejale kaasa põhjendamatuid kulutusi.
46.Kohus leiab, et ka antud osas ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud ega tõendatud. Kohus selgitas hagejale kohtu 21.11.2011.a pöördumises vajadust välja tuua, millist õiguskaitsevahendit on ta kostja vastu antud nõude esitamisel kasutanud ning kuidas on kogu lepingu alusel makstud tasu hageja kahjuks. Kohus juhtis hageja tähelepanu vajadusele põhistada ja tõendada põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Vastuseks kohtu selgitustele leidis hageja üksnes seda, et ta on õiguskaitsevahendina kasutanud kahju hüvitamise nõuet. Põhjusliku seose osas leidis hageja, et kostja ei selgitanud talle asja perspektiive ega kontrollinud tõlke õigsust. Kohus leiab, et hageja on vaatamata kohtu selgitustele jätnud põhjusliku seose olemasolu täielikult põhistamata ja tõendamata. Hageja on üksnes esitanud täiendavaid väiteid kostja poolt toime pandud lepingu rikkumise kohta.
47.Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasutud 546,44 euro tagastamist ning on viidanud, et kostja ei ole nõude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja vastusest tulenevalt ei ole kostja hageja nõuet tervikuna tunnistanud. Kostja omaksvõttu mistahes hageja nõude osa kohta kostja vastusest ei nähtu.
48.Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud lepingu alusel kostjale 546,44 eurot, mida peaks tõendama hagiavaldusele lisatud kassa sissetuleku order. 21.06.2010.a kassa sissetuleku orderi kohaselt (toimiku lk 30) on hageja tasunud kostjale õigusabi eest 5400 krooni, mis vastab summale 345,12 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mille järgi oleks ta kostjale tasunud 546,44 eurot ehk 8549,93 krooni. Hageja ei ole ka välja toonud, millal ta on tasunud väidetava ülejäänud osa lepingulisest tasust ehk summa, mis ületas 5400 krooni.
49.Hageja heidab kostjale ette lepingu olulist rikkumist. Kostja oleks pidanud enne hagi koostamist juhtima hageja tähelepanu sellele, et lepinguga seotud vaidlused olid allutatud arbitraažikohtule. Kostja oleks pidanud selgitama, milliseid tõendeid on vaja koguda. Kuna kostja seda ei teinud, pidi hageja kandma lisakulusid. Hageja palus kostjal kontrollida saadetud lepingu tõlke vastavust originaalile, kuid kostja seda ei teinud. Tegemist ei olnud lihtsa tähelepanematuse, vaid olulise seaduse ja lepingu rikkumisega.
50.Kohus nõustub põhimõtteliselt hageja väidetega selle kohta, et kostja ei ole oma lepingulisi
kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hagiavalduse koostamisel oleks kostja õigusnõustajana pidanud järgima tsiviilkohtumenetluse sätteid ning teavitama kostjat võimalusest, et kostja võib kohtualluvuse kokkuleppele viidata ja esitada taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Seejuures leiab kohus, et kostja poolt talle esitatud lepingu tõlke õigsuse kontrollimata jätmine ei oma lepinguliste kohustuste täitmisel sisulist tähendust, kuna nii kostja poolt õigusteenust osutav isik kui ka hageja seaduslik esindaja kõnelesid vene keelt ning järelikult oleks lepingust tulenev kohtualluvuse kokkulepe pidanud olema kostjale algusest peale mõistetav. Kohus ei pea põhjendatuteks hageja viiteid kostja poolt õigusnõustaja kutsestandardi rikkumise kohta, kuna poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt ei ole pooled nimetatud standardi kohaldamises kokku leppinud ning hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale oleks viidatud standardi alusel kutse omistatud. Vaatamata sellele leiab kohus, et kostja ei käitunud õigusnõustajana hageja suhtes hoolsalt ega lojaalselt, rikkudes seeläbi VÕS § 620 lõikest 1 ja lõikest 2 tulenevaid kohustusi. Olukorras, kus kostja pidi koostama õigusaktidele vastava hagi, pidi kostja arvestama vajadusega lisada hagiavaldusele nõuetekohases vormis ja keeles tõendeid. Kostja pidi arvestama võimalusega, et kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt võib teine menetlusosaline hagiavaldusega kohtusse pöördumist vaidlustada ning kostja oleks pidanud sellele pöörama hageja tähelepanu. Kostja on antud asjas küll väitnud, et ta selgitas koheselt hagejale vajadust esitada eestikeelsed tõendid, kuid kostja ei ole oma väidete tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi.
51.Vaatamata kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisele ei ole hageja antud asjas tõendanud ega põhistanud, kuidas tõi see hagejale kaasa kahju summas 546,44 eurot või selles summas, mille hageja tasus lepingu sõlmimisel kostjale. Sisuliselt on hageja esitanud kostja vastu lepingulise tasu tagastamise nõude. Lepingu alusel üleantu tagastamist on võimalik nõuda VÕS § 189 alusel lepingust taganemise korral. Kohus selgitas seda hagejale oma 21.11.2011.a pöördumises (toimiku lk 70-71). Lepingu rikkumise korral saab teine pool nõuda võlgnikult VÕS § 115 alusel põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kuid VÕS § 189 tulenevad tagajärjed saavad järgneda siis, kui sellist võlausaldaja nõuet võib lugeda lepingust taganemiseks. Kuigi hageja on esitanud kostjale kahju hüvitamise nõudega pretensiooni, ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks soovinud lepingust taganeda. Hageja tahet lepingust taganeda ei nähtu ka pretensioonist endast (toimiku lk 26-28). Eeltoodu alusel jääb selgusetuks, millisel alusel nõuab hageja kostjalt kogu lepingu alusel makstud summa tagastamist.
52.Kohus ei nõustu siinkohal hageja käsitlusega, mille kohaselt ta sisuliselt teenust ei saanud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et leping sõlmiti poolte vahel eeskätt hagiavalduse koostamiseks ja hageja esindamiseks kohtus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja koostas hagiavalduse, esitas selle kohtule ning kohus võttis hagiavalduse menetlusse. Seejärel esindas kostja hagejat tsiviilasja nr 2-10-34205 menetluses kuni 16.03.2011.a. Kuidas on kogu kostjale tasutud summa sellises olukorras käsitletav hagejale tekkinud kahjuna ning milline põhjuslik seos on kostja poolt toime pandud lepingu rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel, seda ei ole hageja põhistanud ega tõendanud.
53.Tsiviilasjas nr 2-10-34205 esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja soovis esitada kostja MP vastu mitmeid nõudeid, sealhulgas selliseid, millised ei tulenenud hageja ja MP vahel sõlmitud lepingust. Vaatamata kohtualluvuse kokkuleppele kostja algselt kohtualluvuse küsimust ei tõstatanud ning oli nõus hagiavalduse tervikuna menetlemisega Harju Maakohtus. 16.03.2011.a esitas kostja MP tsiviilasjas nr 2-10-34205 kohtule taotluse hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks (tsiviilasja nr 2-10-34205 toimiku lk 108) ning kohus rahuldas selle oma 20.04.2011.a määrusega, jättes hagiavalduse osaliselt läbi vaatamata. Ülejäänud osas hageja nõude menetlemine jätkus ning hageja esitas 11.05.2011.a kohtule hagist loobumise avalduse, kuna kostja MP täitis ülejäänud osas hageja nõude. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et ta ei saanud kostjalt üldse õigusteenust või kogu kostja poolt osutatud õigusteenus oleks olnud asjakohatu, nõuetele mittevastav ning toonud hagejale kaasa üksnes põhjendamatuid kulusid.
Hageja väitis hagiavalduses, et tsiviilasjas nr 2-10-34205 juhtis kohus hageja tähelepanu tema lepingulise esindaja ebaprofessionaalsusele ning soovitas tungivalt esindaja vahetamist, kuid selliseid kohtu selgitusi tsiviilasja nr 2-10-34205 toimikust ei nähtu. Milliseid juhiseid hageja ise kostjale andis lepingu sõlmimisel, hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud ei ole. Ühestki asjas kogutud tõendist ei nähtu, et hageja oleks palunud kostjal koostada hagiavaldus ja esitada see kohtule ainult siis, kui selle positiivne perspektiiv on garanteeritud.
54.VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et hageja ei ole ühelgi viisil põhjendanud, milles seisneb põhjuslik seos kostja poolt toime pandud lepingu rikkumise ja kogu hageja poolt kostjale tasutud summa kui kahju vahel. Hageja ei ole välja toonud ega põhistanud, et kostja kohustuste rikkumise tõttu tuleks hinda alandada näiteks proportsionaalselt mittekohase täitmise väärtusega. Kuna hageja sai kostjalt õigusteenust vähemalt osalises mahus, ei ole hageja nõue kogu tasutud summa tagastamiseks põhjendatud. Eeltoodud alusel tuleb hageja nõue kostja vastu 546,44 euro tagastamiseks jätta rahuldamata.
55.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.