lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-27557/19

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-27557/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1381
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 23 lg 2Lepingupoolte kohustusedTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-27557

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

26. jaanuar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-27557

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

A OÜ hagi FOÜ vastu võla nõudes 176,40 eurot Hageja A OÜ (registrikood xxx asukoht xxx), lepinguline esindaja Oksana S (xxx) Kostja FOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Aleksander L (xxx) Lihtmenetluses

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista FOÜ-lt põhivõlgnevus 176,40 eurot (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 40 senti) eurot ja viivis 9,06 (üheksa eurot ja 6 senti) eurot A OÜ kasuks.
3.Välja mõista FOÜ-lt viivis 0,02% põhivõlgnevuselt päevas alates 24.01.2012 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni A OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täielikult (100%) FOÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
VÕS § 2Võlasuhte mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule

2-11-27557 esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg (leppetrahv) 176,40 eurot, viivis 9,06 eurot, viivis 0,02% põhivõlgnevuselt päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning kohtukulud.
2.28.12.2009 sõlmisid hageja ja kostja lepingu nr 280 valve- ja kaitseteenuse osutamiseks. Lepingu p-de 4.2 ja 4.3 kohaselt hageja kohustuseks oli ühendada kostjale kuuluv ja lepingu sõlmimise hetkeks juba paigaldatud häiresüsteem (andurid, puldid, valve- ja muude seadete kompleks) hageja valvekeskusega raadiosaatja kaudu ning häire korral saata välja patrullekipaaž. Hageja kohustuseks ei olnud hooldada kostjale kuuluvaid häiresüsteemi seadmeid, mistõttu hageja ei ole jätnud täitmata endapoolseid lepingulisi kohustusi, nagu väidab kostja. Kuigi see ei olnud hageja lepinguline kohustus, pakkus hageja kostjale võimalust kasutada häiresüsteemi paroolide vahetamiseks hageja tasulise spetsialisti teenust. Kostja ei suutnud teatada spetsialistile häiresüsteemi lähtekoode, mistõttu oli ainsaks võimaluseks süsteemi tehaseseadete taastamine (süsteemi täisnullimine). Sellega kostja ei nõustunud ning hageja spetsialistil ei olnud võimalik häiresüsteemi seadistada ja paroole vahetada. Kostja süüdistused hagejapoolsete kohustuste täitmatajätmise kohta on alusetud, lepingu ülesütlemine ei saanud olla tingitud hagejapoolsest mittekohasest teenuse osutamisest. Lepingu kehtivuse vältel ei olnud kostjal pretensioone raadiosaatja või häiresignaali osas.
3.22.11.2010 e-kirjaga lõpetas kostja lepingu, sest soovis sõlmida lepingu uue turvafirmaga. Lepingu p 10.5 kohaselt, kui leping lõpetatakse varem, kui 29.12.2011.a. on kostjal kohustus tasuda hagejale leppetrahvi 2 760 krooni (176,40 eurot). Hageja esitas kostjale 28.12.2010 arve nr 3914 nõudega tasuda leppetrahv hiljemalt 05.01.2011. Leppetrahvi kostja tasunud ei ole. Hageja arvestas leppetrahvilt viivist määras 0,02% päevas. 19.09.2011 seisuga on kogunenud viivis 9,06 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Lepingu sõlmimisel teatas hageja, et lepingu p 10.5 on tagatiseks kostjale üleantud valveseadmete (raadiosaatja) eest ning seadmete tagastamisel seda ei rakendata. Kostja on seadmed hagejale tagastanud. Hageja kallutas pahatahtlikult kostjat lepingut sõlmima koos punktiga 10.5.
6.Kuni 01.11.2010 kostjal hageja suhtes pretensioone ei olnud. Seoses häiresüsteemi kasutusparoole vallanud töötaja vallandamisega tekkis kostjal vajadus vahetada häiresüsteemi paroole. Kostja teatas sellest hagejale alates 01.10.2010 korduvalt, kuid hageja ei võtnud midagi ette. Hageja vastas alles 24.11.2010 ja teatas et selline teenus on tasuline. 25.10.2010 selgus, et hageja tehnik ei ole võimeline vahetama turvakoode, mis takistaks kõrvalistel isikutel sisenemise kostja ruumidesse. Tellides valveteenuse hagejalt, eeldas kostja, et hageja tagab igakülgse tehnilise valve, mis ei koosne vaid valveseadmete ühendamisest. Hageja ei reageerinud pika aja vältel kliendi probleemile ning ei suutnud probleemi lõpuks lahendada. CTAS suutis probleemideta paroolid vahetada, taastades selleks esmalt süsteemi valmistajatehase seaded. Kuivõrd hageja ei taganud valvet, lõpetas kostja lepingu. Hageja ise rikkus lepingu p 4.1 ja ei taganud valveobjektil tehnilist valvet. Lähtuvalt VÕS §

2-11-27557 23 lg 2, § 160 ja Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-69-08 leiab kostja, et hagejapoolse rikkumise tõttu ei ole hagejal õigust nõuda leppetrahvi. Kohtu põhjendused

7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled teatasid kohtule, et ei soovi ärakuulamist ning on oma seisukohad esitanud kirjalikult.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Pooled sõlmisid 28.12.2009 lepingu nr 180 (tl 29-36). Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus Täitja (hageja) tagama Tellija (kostja) Valveobjektile tehnilise valve alates 29.12.2009, p 4.2 kohaselt kohustus hageja lepingu kehtima hakkamise hetkeks ühendama häiresüsteemi valvekeskusega ja kontrollima häiresüsteemi toimivust. Punkt 10.5 sätestab, et juhul, kui leping lõpetatakse punktide 10.2 ja 10.4 alusel varem, kui 29.12.2011 maksab Tellija Täitjale leppetrahvi 2 760 krooni ulatuses. Pooltel puudub vaidlus, et kostja ütles lepingu p 10.2 alusel 22.11.2010 e-kirjaga (tl 38).
11.Kostja peamine vastuväide rajaneb sellel, kas hageja väidetav koostöökohustuse rikkumine (häiresüsteemi paroolide mittevahetamine) oli kostjapoolse ülesütlemise põhjuseks, mis tõi omakorda kaasa p-s 10.5 sätestatud tingimuste saabumise. Kohus nõustub hagejaga, et lepingust ei nähtu hageja kohustust hooldada kostja häiresüsteemi, s.h. korraldada paroolide vahetamist. Antud vaidluse puhul ei ole hageja hooldus- ja teeninduskohustuste täpne sisustamine ka oluline. Poolte seisukohtadest nähtub, et hageja saatis oma tehniku kostja paroole vahetama, kuid kostja ei andnud tehnikule vastavaid lähteparoole ja ei nõustunud süsteemi nullimisega. Sellises olukorras puudus hagejal igasugune võimalus kostja soovi täita. Kostja sattus vastuollu VÕS § 23 lg-s 2 sätestatud koostöökohustusega, sest temast tulenevatel põhjustel osutus paroolide vahetus võimatuks. Kostja enda esitatud CTAS (tl 95) kirjast nähtub, et ainuvõimalik lahendus paroolide vahetamiseks oli süsteemi tehaseseadete taastamine (nullimine). Paroolide mittevahetamine ei olnud tingitud hagejast tulenevatest põhjustest, mistõttu ei ole kostjal võimalik VÕS § 23 lg-le 2, §-le 160 ja Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-2-1-69-08 viidates keelduda leppetrahvi tasumise kohustuse täitmisest. Kostja vastuväide, et p 10.5 sisu oli tegelikkuses teistsugune, ei leidnud tuvastamist. Kostja ei ole eeltoodut tõendanud.
12.VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltel puudub vaidlus selles, et öeldes lepingu üles 22.11.2010, täitis kostja lepingu nr 280 p-s 10.5 sätestatud leppetrahvi tasumise kohustuse eeldused. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (VÕS § 76 lg 1). Lähtudes eeltoodud põhjendustest, leiab kohus, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Asjas esitatud tõenditest tulenevalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 176,40 eurot, kuni 19.09.2011 kogunenud viivise 9,06 eurot ning TsMS § 367 järgi viivise 0,02% tasumata leppetrahvisummast päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni leppetrahvi tasumiseni.

2-11-27557 Menetluskulud

16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja