Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-63952 Tsiviilasi Krediidikassa AS-i hagi Merle Veinbergi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 890,01 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Krediidikassa AS (reg.nr 11344317, Tallinn, Jõe 3), hageja esindaja Silver Eensaar, kostja Merle Veinberg ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Merle Veinbergilt 1779,97 eurot Krediidikassa AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Merle Veinbergi kanda. Välja mõista Merle Veinbergilt 191,73 eurot riigilõivu ja 287,60 eurot tasu õigusabi eest Krediidikassa AS-i kasuks. Välja mõista Merle Veinbergilt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Krediidikassa AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Merle Veinberg võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 24.09.2008 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 958,67 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja intressid tasuma lepingus ja maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel ning nende mittetasumisel tasuma leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Vastavalt laenulepingu p-le 4.1.2 ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale teatise laenulepingu ülesütlemisest. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõla 890,01 eurot, intressid 147,34 eurot. Lepingu kohaselt on viivise määr 4,00%/30, mis moodustab 0,13% päevas. Kokku on viivisevõlgnevus 742,62 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Eensaar palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 396 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: võla 890,01 eurot, viivise 742,62 eurot, intressid 147,34 eurot, riigilõivu 191,73 eurot, tasu õigusabi eest 287,60 eurot, viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 23.01.2012. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.