Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Rendileping nr XXX lõppes 01.07.2009 ning vastavalt rendilepingu p. 2.7 tekkis kostjal kohustus kasutuses olnud ruumid rendilepingu lõppemise päeval üürileandjale üle anda. Vaatamata korduvatele nõudmistele üüripinnad Mustamäe Linnaosa Valitsusele üle anda, kostja oma lepingust tulenevat kohustust ei täitnud ning jätkas üüripindade kasutamist. Kuivõrd kostja üürieset ei tagastanud jätkas Mustamäe Linnaosa Valitsus arvete esitamist üürieseme kasutamise eest. Kostja jättis esitatud arved nr XXX...., juuli 2009 - september 2009 eest, tasumata. Kostja andis üüritud ruumid Mustamäe Linnaosa Valitsusele üle 04.09.2009, viivitades üüritud asja tagastamisega üle kahe kuu. Rendilepingu nr XXX p. 2.7 kohaselt kohustus rentnik lepingu lõppemisel andma koos tema poolt oma vahenditega paigaldatud päraldistega, mida ei ole võimalik ära võtta ilma ruume kahjustamata, ruumid rendilepingu lõppemise päeval üle rendileandjale rendile saamise seisukorras, arvestades ruumide normaalset kulumit, kui rendile andmise aluseks olevas halduskatis ei ole ette nähtud ruumide üleandmist paremas seisukorras. Rendilepingu nr XXX p. 5.3 kohaselt kohustus rentnik rendilepingu p. 2.7 mittetäitmise korral tasuma lisaks rendile leppetrahvi. Kostja viivitas ruumide üle andmisega kaks kuud ja kolm päeva. Vastavalt rendilepingu p. 5.3.2 kohustus rentnik ruumide vabastamisega viivitamise korral 1 kuust kuni 3 kuuni tasuma leppetrahvi 25 % ulatuses kuu rendisummast iga viivitatud päeva eest. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda rendilepingu p. 5.3.2 alusel leppetrahvi kuni 619 145,80 krooni. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi üürieseme üleandmisega viivitamise tõttu tekitatud kahju eest summas 86 745,37 krooni. Hageja esitab leppetrahvi nõudele alternatiivse nõude, mille palub rahuldada üksnes juhul, kui kohus leppetrahvi nõuet ei rahulda. Vastavalt VÕS § 335 nõuab üürileandja kostjalt kahjuhüvitisena ajavahemikus 02.07.2009 04.09.2009 arvestatud üüri juulis 36 872,23 krooni, augustis 38 101,30 krooni ja septembris 5080,17 krooni kokku 80 053,70 krooni. Üürieseme tagastamisega viivitamisega on kostja tekitanud hagejale üürisummat ületava kahju üürieseme halduskulu tasumata jätmisega juuli kuu 2009 halduskulude eest 3 118,33 krooni, augusti kuu 2009 halduskulude eest 3 118,33 krooni ja septembri kuu 2009 halduskulude eest 415,78 krooni ning juuli 2009 elektrikäidu ja hoolduse eest tasumata jätmisega 39,23 krooni. Seetõttu nõuab hageja kostjalt üürisummat ületava kahju kokku 6 691,67 krooni hüvitamist. Hageja poolt kostjalt nõutav kahjuhüvitis on kokku 86 745,37 krooni. Lisaks üürieseme üleandmisega viivitamisele jättis kostja hagejale tasumata ka üürilepingu lõppemise päeva 01.07.2009 eest summas 1 229,07 krooni. Rendilepingu nr XXX p 2.1.1 kohaselt kohustus rentnik vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele tasuma üüri igakuiselt, maksustava kuu 15. kuupäevaks. Kostja ei ole nimetatud kohustust siiani täitnud, mistõttu nõuab hageja kostjalt 01.07.2009 üürivõlgnevuse 1 229,07 krooni tasumist. Samuti jättis OÜ N tasumata üürieseme kasutamisega seotud 2009 juunikuu kõrvalkulude - elektrinäidu ja hoolduse eest 239,15 krooni ning tarbitud vee eest 7 312,83 krooni, kokku 7 551,98 krooni. Rendilepingu nr XXX p 2.1.2 kohaselt kohustus rentnik vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele tasuma kommunaalteenuste eest. Juuni kuu kõrvalkulud kajastusid kostjale esitatud juuli kuu arvel nr XXX. Arve on kostja poolt siiani tasumata ning kohustus kostja poolt täitmata, mistõttu nõuab hageja kostjalt juuni kuu 2009 kõrvalkulude võlgnevuse 7 551,98 krooni tasumist. Hageja palus kostja tasaarvestuse nõudele kohaldada aegumist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt kehtis leping hagejaga kuni 01.07.2009.a., mitte kaasa arvatud, tegemist oli aastatega (5 aastat) arvutatava tähtajaga, seega on hageja nõue tasuda üüri 01.07.2009.a. päeva eest summas 1229.70 krooni põhjendamatu; kostja lõpetas ruumide kasutamise lepingu tähtaja lõppemisel ja oli valmis andma ruumide valduse lepingu p 2.7. kohaselt hagejale üle, kuid hageja ei ilmunud vara ülevõtmiseks kohale, alles 04.09.2009.a kutsus hageja kostja esindaja ruumide üleandmise akti vormistama; kostja esindaja käis kohal, kuid akte alla ei kirjutanud, kuna nendes olid kajastatud üleandmise kuupäev ja ruumide seisukord (täiendav remondivajadus) tegelikkusega mittevastavuses, kostja esindaja kohalviibimine ei tähenda, et

kasutussuhe oleks kestnud kuni 04.09.09; lepingu punkti 2.7 alusel ei saa esitada iseseisvat leppetrahvi nõuet, seda saaks esitada koos rendi nõudega; pärast 01.07.09 puudub hagejal alus nõuda kostjalt halduskulude hüvitamist; hageja on esitanud nõude rohkem kui aasta pärast väidetavat rikkumist, mistõttu see on vastuolus hea usu põhimõttega; kostja ei nõustu veetarbimise võlaga, kuna ruumides ei tegutsetud ja veetarbimist ei olnud; kostja esitas tasaarvestusavalduse poolte vaheliste vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamiseks; tasaarvestuse aluseks on hageja poolt kostjalt nõutud ja kostja poolt ekslikult tasutud üürisummad; 24.09.1999.a. sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu nr XXX p 1 kohaselt oli lepingu objektiks kaupluseruumid üldpinnaga 450 m2 ja selles suuruses on hageja poolt esitatud ja kostja poolt tasutud üüriarveid; ruumide tegelikuks suuruseks oli 410 m2, mille kohta tegi hageja paranduse 01.07.2004.a. lepingu lisas 3; nimetatud 40 m2 eest üüri nõudmine perioodil 01.10.1999.a. kuni 01.07.2004.a. on tühine tehing, mistõttu kostjal tekkis nõudeõigus tühise tehingu järgi tasutu tagastamiseks; tühise tehingu puhul ei kohaldata tehingu suhtes aegumist; hageja on kostjalt saanud tühise tehingu alusel kokku vähemalt 161424 EEK e 10316,87€, mille palub kostja hageja nõudega tasaarvestada. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et hageja sõlmis 24.09.1999 kostjaga mitteeluruumide rendilepingu nr XXX, millega andis XXX asuvad mitteeluruumid viieks aastaks kostja kasutusse ning et 01.07.2004 muutsid pooled lepingut ja pikendasid üürile andmise tähtaega kuni 01.07.2009. Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et 25.03.2009 otsustas Mustamäe linnaosa äriruumide kasutusse andmise komisjon rendilepingu nr XXX tähtaeg pikendamata jätta ning kuulutada välja rendilepingu lõppemisel 01.07.2009 konkurss uue üürniku leidmiseks. Pooled vaidlevad rendilepingu lõppemise tähtpäeva, üürivõlgnevuse suuruse, leppetrahvi kohaldamise võimalikkuse, kahju hüvitamise ja kõrvalkulude võlgnevuse sissenõudmise üle. VÕS § 339 kohaselt kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Poolte vahel sõlmitud rendilepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 341 tulenevalt üürilepingu kohta sätestatut, kui 16.peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Mitteeluruumide rendilepinguga nr XXX 24.09.99 ja lisaga 3 01.07.2004 on tõendatud, et hageja andis kostjale rendile XXX asuvad mitteeluruumid tähtajaga 01.10.1999 kuni 01.10.2004, mida muudeti 01.07.2004 lepingu lisas 3 ja sõlmiti leping tähtajaga 01.07.2004 kuni 01.07.2009. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kuna pooled määrasid tähtaja kindlaks kuupäevaliselt, mitte aastates, siis lõppeski üürileping viimasel päeval ehk 01.07.2009. Üürilepingu tähtaeg oleks saabunud ka TsÜS § 136 lg 2 alusel aastates arvutatava tähtaja puhul 01.07.2009, sest sellisel korral oleks olnud vastav päev, millal üürileping lõpeb ikkagi 01.07.2009, mitte sellele eelnev päev. Rendilepingu nr XXX p. 2.7 kohaselt kohustus rentnik lepingu lõppemisel andma koos tema poolt oma vahenditega paigaldatud päraldistega, mida ei ole võimalik ära võtta ilma ruume kahjustamata, ruumid rendilepingu lõppemise päeval üle rendileandjale rendile saamise seisukorras, arvestades ruumide normaalset kulumit, kui rendile andmise aluseks olevas halduskatis ei ole ette nähtud ruumide üleandmist paremas seisukorras. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb juhinduda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning täita kohustus õigel ajal, õigel viisil ja õigustatud isikule. Seega pidi kostja rendilepingu lõppemise päevale järgneval päeval vastavalt rendilepingu p.-le 2.7 andma tema kasutuses olnud ruumid üle hagejale. Hageja kirjadega 17.07.09 nr. XXX ja 19.08.09 nr. XXX ning vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga 04.09.2009 on tõendatud, et hageja pöördus kostja poole nõudmisega üüripinnad Mustamäe Linnaosa Valitsusele üle anda, et ta hoiatas kostjat ruumide üleandmisega viivitamisel üüri- ja kõrvalkulude arvete esitamise jätkamisega ning, et üüriruumid anti hagejale üle 04.09.2009.

Rendilepingu nr XXX p. 5.3 kohaselt kohustus rentnik rendilepingu p. 2.7 mittetäitmise korral tasuma lisaks rendile leppetrahvi. Kostja viivitas ruumide üle andmisega kaks kuud ja kolm päeva. Vastavalt rendilepingu p. 5.3.2 kohustus rentnik ruumide vabastamisega viivitamise korral 1 kuust kuni 3 kuuni tasuma leppetrahvi 25 % ulatuses kuu rendisummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestas kostjale leppetrahvi 25 % ühe kuu rendisummast 38 101,30 krooni, kusjuures viivitati 65 päeva, kokku on leppetrahv 619 145,80 krooni. Hageja vähendas leppetrahvi nõuet ja nõuab kostjalt leppetrahvi summas, mis vastab kostja poolt üürieseme üleandmisega viivitamise tõttu tekitatud kahjule 86 745,37 krooni. Kostja vaidles leppetrahvi nõudele vastu põhjusel, et hageja esitas leppetrahvi nõude rohkem kui aasta pärast rendilepingu lõppemist. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hagejale oli kostja kohustuse rikkumine teada alates 02.07.2009, kui kostja pärast rendilepingu lõppemisele 01.07.2009 järgneval päeval ruume talle üle ei andnud. Sellest hetkest hakkas kulgema VÕS § 159 lg-s 2 märgitud mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks. Hageja ei ole kostjat leppetrahvi nõudest saadetud kirjades teavitanud. Esmakordselt esitati leppetrahvi nõue kostjale 27.07.2010 hagiavalduses, seega rohkem kui aasta pärast rikkumisest teada saamist. Kohus arvestades, et leping lõppes tähtaegselt, et hageja ei nõustunud selle pikendamisega, et hageja ei esitanud kostjale leppetrahvi nõuet kirjades, milles ta tegi ettepaneku ruumid vabastada ning et hageja esitas leppetrahvi nõude alles rohkem kui aasta pärast lepingu lõppemist, leiab, et hageja ei teatanud kostjale leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul, mistõttu tuleb leppetrahvi nõue VÕS § 159 lg 2 alusel jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 370 lg 2 võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja esitas leppetrahvi nõudele alternatiivse kahjuhüvitise nõude kokku 86 745,37 krooni ja palus see rahuldada üksnes juhul, kui kohus leppetrahvi nõuet ei rahulda. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Rendilepingu nr XXX p 2.1.2 kohaselt kohustus rentnik vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele tasuma kommunaalteenuste eest. Rendilepingu nr XXX lisa 3 punktis 2 muudeti lepingu punkti 2.1.1 ja sätestati, et lisaks igakuisele rendile, kuuluvad tasumisele äriruumiga seonduvad kõrvalkulud, maksud ja koormised proportsionaalselt üürniku poolt hoones kasutatavate äriruumide suurusega. Hageja ja KÜ XXX vahel 24.03.2008 sõlmitud lepinguga nr 3-25/93 on tõendatud, et vastavalt lepingu punktile 2.1 kohustub hageja viieteistkümne päeva jooksul arve saamisest tasuma KÜ-le arvel märgitud tähtajaks summa vastavalt p 1.5, mis koosneb kulutatud vee ja soojusenergia maksumusest, lisaks 4.35 krooni rendipinna 1 m2 (573,9) kohta haldus ja hoolduskuludeks, kokku 2496,47 krooni. Väliskoristuse eest 3,20 krooni rendipinna ruutmeetri kohta moodustab 1836,48 krooni. Kostjale 17.07.2009 esitatud arvel nr XXX kajastuv halduskulu, kokku 3118,33 krooni, on arvestatud proportsionaalselt kostja poolt kasutavale rendipinnale 410 m2 KÜ XXX arve nr 42 alusel. Arvelt nr 42 nähtub, et esitatud üldpinna 573,9 m2 kohta arvestatud haldus-, hoolduskulud ja välikoristuse kulud on kostjale tasumiseks ümber arvestatud proportsionaalselt tema poolt kasutatud äripinna suurusele 410 m2 - väliskoristuse eest 1321,68 krooni ja haldus-hoolduskulude eest 1796,65 krooni, kokku halduskuludena 3118,33 krooni.

24.09.1999 sõlmitud mitteeluruumi rendilepingu nr XXX punkti 6.1 kohaselt, võib muuta lepingutingimusi poolte kokkuleppel, kusjuures lepingutingimuste muutmise aluseks on vara rendile andmist otsustanud organi haldusakt. Rendilepingu lisas 3 muutsid pooled lepingu punkti 2.1.1 ja kehtestasid uueks renditasuks 75.00 kr/m2, mis 410 m2 rendipinna kohta moodustab rendiks 30 750,00 krooni. Mustamäe Linnaosa vanema 21.06.2004 korraldusega nr 1-1/455 on tõendatud, et rendilepingu muutmise aluseks oli haldusakt, mille punktis 3 sätestati üüritariifi suurenemine üks kord aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Korralduse punktis 5 sätestati haldusakti vaidlustamisviide. Kostja nimetatud haldusakti vaidlustanud ei ole. Kostjat on üüri ja kõrvalkulude arvutamisel rakendatud tarbijahinna indeksi muutustest teavitatud kirjadega 12.10.2006 nr 1-12/1261, 19.10.2007 nr 1-12/1492 ja 20.10.2008 nr 1-12/1233. 20.10.2008 kirjaga nr 1-12/1233 on tõendatud kostja teavitamine tarbijahinna indeksi muutusest, kusjuures ka sellest, et järgneval 12 kuul on alates 01.10.2008 renditariifiks 92,93 kr/m2. Eelnimetatud renditariifi on rakendatud rendisumma arvutamisel (92,93 x 410 = 38 101,30 krooni). Ülaltooduga on tõendatud, et kostja on olnud rendi tarbijahinnaindeksi võrra suurenemisest teadlik ega ole seda vaidlustanud. Vaidlust ei ole, et kostja on eelnevad arved tariifiga 92,93 kr/m2 tasunud, mida tõendab 19.06.2009 esitatud arve nr XXX kostja poolt tasumine 13.07.2009. Vastavalt VÕS § 13 lg 1 võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või ka lepingus ettenähtud muul alusel. Järelikult saab rendi suurendamise kokkuleppe tarbijahinnaindeksi võrra lugeda tõendatuks. Kuna kohus eelpool tuvastas, et rendilepingu lõppemise päevaks oli 01.07.09, siis pidi kostja maksma renti ka 01.07.2009 eest, mistõttu on hageja nõue rendivõlgnevuse 1 229,07 krooni nõudes põhjendatud ja esitatud arvestusega arves nr. XXX 17.07.2009 tõendatud. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena ajavahemikus 02.07.2009 - 04.09.2009 arvestatud üüri järgmiselt: juulis 36 872,23 krooni, augustis 38 101,30 krooni ja septembris 5 080,17 krooni, kokku 80 053,70 krooni, üürieseme halduskulu juuli kuu eest 3 118,33 krooni, augusti kuu eest 3 118,33 krooni ja septembri kuu eest 415,78 krooni ning juuli kuu elektri tarbimise ja hoolduse eest 39,23 krooni. Seega on üürisummat ületav kahju kokku 6 691,67 krooni. Kahju on tõendatud üüriarvestusega arvetes XXX 17.07.09, XXX 21.08.09 ja XXX 23.09.09. Tõenditest nähtuvalt koostatakse XXXäripindade veekulu arved korteriühistu esitatud veetarbimise andmeid sisaldavate arvete alusel. KÜ XXXMustamäe Linnaosa Valitsusele esitatud juunikuu 2009 arvest nr 39 nähtub kostja maikuu 2009 veetarbimine kasiino veemõõtja veenäidu numbritega 2871-2894 ning maikuu veetarbimise kulu on kokku 1733,97 krooni. Kostja on aktsepteerinud veekulu, mida tõendab tarbitud vee eest esitatud arve nr XXX tasumine 13.07.2009. Seega oli maikuu lõpuks kostja poolt tarbitud veemõõtja näit 2894. Järelikult jätkus vee tarbimine pärast allüürniku CityClub, kes tegeles kasiinodega, lahkumist märtsis. KÜ XXXMustamäe Linnaosa Valitsusele esitatud juulikuu 2009 arvel nr 42 kajastub kostja juunikuu 2009 veetarbimine kasiino veemõõtja veenäidu numbritega 2894-2991 ning summa juunikuu veetarbimise eest on kokku 7312,83 krooni. Veetarbimise algnäit vastab eelmise kuu veetarbimise lõppnäidule. KÜ XXX esitatud veemõõtja lõppnäitu tõendab septembris koostatud üüripindade üleandmis-vastuvõtmisakt 04.09.2009, milles on fikseeritud veemõõtja lõppnäit 2998,1, mis on 7,1 m3 suurem, kui juunikuu lõpus fikseeritu. Nimetatud veenäitu on kostja aktsepteerinud ning on aktile allakirjutanud. Tähtsust ei oma, kas sellises mahus tarbis vett kostja või tema allüürnik või oli mõni muu põhjus veekulu tekkeks. Seega on tõendatud kostja veetarbimine üüripindadel näidust 2894 näiduni 2998,1. Kostja ei ole tõendanud arvete nr XXX, nr XXX ja XXX tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, siis on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Seega on hagi üüri- ja kõrvalkulude nõudes põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 95 526,44 krooni, mis kehtivas vääringus on 6105.25 eurot. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 198 lg 1 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja tasaarvestuse nõude aluseks on asjaolu, et 24.09.1999.a. sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu nr XXX p 1 kohaselt oli lepingu objektiks kaupluseruumid üldpinnaga 450 m2 ja lähtuvalt sellest suurusest hageja esitas ja kostja tasus üüriarveid. Ruumide tegelikuks suuruseks oli aga 410 m2, millise paranduse tegi hageja 01.07.2004.a. lepingu lisas 3. Nimetatud 40 m2 eest üüri nõudmine perioodil 01.10.1999.a. kuni 01.07.2004.a. on tühine tehing ja kostjal on nõudeõigus tühise tehingu järgi tasutu tagastamiseks. Hageja on viinud kostja eksitusse ja saanud temalt tühise tehingu alusel kokku vähemalt 161 424 krooni/ 10 316,87€ (40 m2 X 60 EEK X 18% X 57 kuud), mis on kostja rahaline nõue hageja vastu. TsÜS §-dest 86 ja 87 tuleneb, et tühine on heade kommete või avaliku korraga või seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing. Selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa rendilepingu tühisuse, ei ole kostja esile toonud ja kohus ei ole neid ka tuvastanud. Hageja tõi tehingu tühisuse alusena esile kostja eksimuse lepingus märgitud rendipinna suuruses. TsÜS § 90 lg 1 tuleneb, et eksimuse mõjul tehtud tehingu võib pool tühistada seaduses sätestatud korras. TsÜS § 99 lg 1 p 2 sätestab, et tehingu võib tühistada eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest. Kostja pidi eksimusest teada saama hiljemalt 01.07.2004, kui sõlmiti rendilepingu lisa 3, milles märgiti rendipinna suuruseks 450 m2 asemel 410 m2. Seega pidi kostja esitama lepingu tühistamise avalduse hagejale hiljemalt 01.01.2005. TsÜS § 99 lg 2 tuleneb, et tehingut ei või tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Käesolevaks ajaks on tehingu tegemisest ehk lepingu sõlmimisest 24.09.1999, möödunud oluliselt rohkem kui kolm aastat. Seega ei ole kostjal õigust tehingut tühistada ega nõuda tasaarvestuse tegemist ja sellekohane avaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.