lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-3097/64

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 23.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-3097/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3134
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-3097

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2012, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Tiit Kollom OÜ Livilla hagi Meelis Ojassalu ja Kaie Ojassalu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 19 179,75 eurot

Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.04.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Livilla apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12.01.2012 Hageja OÜ Livilla (rk 10431617), esindajad Joonas Toomson ja vandeadvokaat Marje Mängel; Kostja I Meelis Ojassalu (ik xxxxxx) Kostja II Kaie Ojassalu (ik xxxxxxxx), Kostjate esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius.

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 06.04.2011 otsus ja teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada.
2.Välja mõista Meelis Ojassalult ja Kaie Ojassalult solidaarselt OÜ Livilla kasuks võlgnevuse katteks 3626 eurot 87 senti.
3.OÜ Livilla apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta asjas kantud menetluskulud hageja OÜ Livilla kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud ja hageja nõue

1.15.02.2006 esitas OÜ Livilla (hageja) Harju Maakohtule hagi Meelis Ojassalu (kostja I) ja Kaie Ojassalu (kostja II) vastu elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise eest müügilepingu järgi elektrivõlgnevuse 19 179,75 eurot (300 097,85 krooni) väljamõistmiseks. 20.01.1997 paigaldati kostjatele kuuluva Kurtnas Tiigi 1 asuva kahekordse elamu suletud garaaži elektriarvesti ML 230 DF6 434T (ümberehitamise akt nr 139). 30.01.2001 sõlmisid pooled elektrienergia ostu-müügilepingu nr 89 tarbimiskohaga elamu Kurtna Tiigi 1, kus fikseeriti maja peakaitse 3x 25A ning seisuga 01.01.2001 kostjate esitatud elektrienergia arvesti näidud. Lepingu p 5 järgi kohustus hageja müüma kostjatele elektrienergiat ning kostjad kohustusid tasuma eelmisel kuul tarbitud elektrienergia eest. 12.06.2005 koostas hageja kostja I juuresolekul Tiigi 1 elektri arveldusseadmete tehnilise kontrollakti nr 14, kus fikseeriti arvesti näidud. Akti allkirjastas kostja I märkusega „ei ole lugenud viimast numbrit, kuna see on kümnendkoht“. Kostjad olid teatanud hagejale valed elektriarvesti näidud ja tasunud tegelikust tarbimisest ca kümme korda väiksema summa. 28.06.2005 esitas hageja kostjatele elektriarve ajavahemikul 01.01.2001-01.06.2005 tarbitud elektrienergia eest, millise eest kostjad olid jätnud tasumata. Kostjad esitatud arvega ei nõustunud ning 30.06.2005 esitas kostja II Energiaturu Inspektsioonile (ETI) kaebuse hageja tegevusele seoses tarbitud elektrienergia koguste korrigeerimisega väidetavalt vale arvestinäitude kohtade arvu kasutamise tõttu. 30.03.2006 tegi ETI otsuse, mille kohaselt ei ole hageja 24.08.2005 esitatud elektriarve koostatud Majandus-ja Kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ (Kord) § 4 lg-te 1 ja 2 alusel. ETI kohustas hagejat esitama kostjatele uue arve lähtuvalt Korra §-st 4 ja ETI otsuses tehtud arvestusest. Kuna kostjad tarbitud elektrienergia eest ei ole täies ulatuses tasunud, palub hageja välja mõista 19 179,75 eurot (300 097,85 krooni). Kostjate vastus
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. ETI otsusest ja kohtulahenditest ei tulene kostjatele kohustusi. Kontrollakt ei vasta Korras kehtestatud nõuetele. Hageja ei ole nõuetekohaselt tuvastanud kostjate elektrienergia omavolilist tarbimist. Kostjatel ei lasu hageja ees täitmata rahalisi kohustusi. Lepingu lahutamatuks osaks olevate tüüptingimuste p 8.2 tulenevalt oli hageja kohustatud kostjatele esitama arveid võrguettevõtja fikseeritud näitude alusel. Hagejal oli võimalus ja kohustus esitada kostjatele tasumiseks korrektseid arveid. Maakohtu otsus
3.06.04.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 12.06.2005 teostati kostjate asukohas Kurtna Tiigi 1 asuva elektriarvesti kontrolli. Kontrolli käigus koostatud kontrollaktis nr 14 on märgitud, et kostja I ei ole arvesti näitude fikseerimisel lugenud viimast numbrit, kuna on lugenud seda kümnendkohaks (I kd lk 5). Hageja soovis kostjat I veenda, et kostja I on eksinud arvestinäitude esitamisel ja koormas kostja I asukohas elektriarvestit 2 tunniks 500 W võimsusega, misjärel arvesti kuues koht näitas tarbimist 1 kWh. Hageja on seisukohal, et kostja I teatas hagejale elektrinäidud valesti ja seega on kostja elektrienergia eest tasutud summa väiksem reaalsest tarbimisest. Kostjate vastuväidete kohaselt ei vasta 12.06.2005 kontrollakt nõuetele. EITS § 68 lg 3 (01.01.2005-31.12.2006 kehtinud redaktsioon) sätestas, et omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud

elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Kostja vastuväidete kohaselt ei sisalda kontrollakt Korra § 3 lg 1 p 1 tulenevalt andmeid akti koostamise koha kohta. Kuigi aktis ei ole selgesõnaliselt kirjutatud akti koostamise kohta, on sellelt näha arveldusseadmete asukoht ja kus tõenäoliselt akti koostati, siis ei ole nimetatud rikkumine oluline. Ka ei saa pidada oluliseks rikkumiseks Korra § 3 lg 1 p 5 ja 6 nõuete rikkumist, kuna akt kajastab arvesti näitude fikseerimise tulemusi ja varasemalt maksmiseks esitatud näitusid ning plommide korrasoleku kontrolli tulemusi ja arvesti taatlemise andmeid, samuti nähtub sellest tarbija seletus kujunenud olukorra kohta. Kostja vastuväidete kohaselt puudub kontrollaktis seletus. Ka nimetatud rikkumine ei ole oluline, kuna kostja I on andnud seletuse, mis küll hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt (II tlk 183) olid tema poolt ette öeldud, kuid kostja nõustus vabatahtlikult etteöeldud seletuse akti omakäeliselt kirjutama. Eeltoodust tulenevalt kuigi elektri arveldusseadmete tehnilise kontrollaktis nr 14 esinevad mõningad puudused, ei ole need nii olulised, et nende põhjal ei oleks võimalik tuvastada kostjate poolset elektrienergia omavolilist tarbimist. Hageja on põhjendatud näitude võtmata jätmist asjaoluga, et kostja kinnistule ei olnud võimalik pääseda. Kuigi hageja ei fikseerinud kostja kasutatud elektrienergia näitusid nõuetekohaselt, ei ole tegemist olulise rikkumisega ja see ei anna kostjatele õigust kasutada elektrienergiat selle eest tasumata ja seetõttu on kostjate vastuväide põhjendamata. 12.06.2005 koostatud elektriarvesti kontrollaktist nr 14 nähtub, et arvesti öönäit on 166 996, mille eest on tasutud näiduni 16 651 ja päevatariifi näit on 213 908, mis on tasutud näiduni 21 323 (I kd lk 5). Aktis nr 14 on märgitud, et kostja ei ole arvesti näitude fikseerimisel lugenud viimast numbrit, kuna on lugenud seda kümnendkohaks. Hageja seaduslik esindaja on 24.09.2008 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et kontrollakti koostamise käigus jõudsid nad järeldusele, et tarbija ei lugenud viimast numbrit näidus. Eeltooduga on tuvastatud, et kostjad on kasutanud omavoliliselt elektrienergiat. EITS § 68 lg 1 p 1 (01.01.2005-31.12.2006 kehtinud redaktsioon) sätestas, et elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on omavoliline, kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või kui mõõteseadme toimimist mõjutatakse muul viisil. Kuna kontrollaktist nähtuvad tuvastatud arvesti näidud ja andmed eelnevalt tasutud elektrienergia koguse kohta, siis on sellega tuvastatud, et kostjad ei ole elektrienergia eest tasunud vastavalt tarbimisele. Kontrolli käigus tuvastati, et arvesti on taadeldud ja selle plommid korras. Eeltoodust ja EITS § 68 lg 1 p 1 tuleneb, et kostjad on tasunud kasutatud elektrienergia eest ca 10 korda vähem tarbitud elektrienergia kogusest, millest järeldub, et kostjad on kasutanud elektrienergiat omavoliliselt. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude. Hageja on omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumuse arvestuses leidnud, et Tiigi 1 paušaaltarbija (arvestita tarbija) tariifiks 3-faasilise ühenduse puhul on 351 krooni ampri eest. Kohtule jäi arusaamatuks, millest tulenevalt on hageja pidanud vajalikuks kohaldada tariifi 351 krooni ampri eest, mis on ette nähtud arvestita tarbijale. Hageja on 21.05.2008 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tugineb arvestuse tegemisel Eesti Energia üldisele praktikale, et tasumata jäetud elektrienergia eest nõutakse hetke hinna järgi tasu (II kd lk 125). Hageja ei ole esitanud kohtule õigusakti vms, millest tuleneb hageja õigus kehtestada omavolilise elektrienergia tarbimise korral kostjale kohaldatavaks tariifi suuruseks 351 krooni ampri eest. Nimetatud summat on arvestuses kasutanud ka ETI 30.03.2006 otsuses, kuid seda arvestuskäiku ei saa antud juhul aluseks võtta, kuna otsuse tehti 30.03.2006 ja hageja selgituse kohaselt kasutati praktikas hetkel kehtivat hinda, mitte rikkumise ajal kehtinud hinda. Samuti on hageja tuvastanud, et ETI arvutuses esinevad arvutusvead seoses käibemaksu arvestamisega, millest tulenevalt võib järeldada, et ETI arvutuskäik ei pruugi ka muus osas õige olla. Kostjatele esitatud elektriarve nr EL 27 lisast (I kd lk 10) nähtub, et akti koostamise ajal kehtinud paušaaltarbija tariif oli 117 krooni ampri eest kuus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud kostjate omavolilise elektrienergia kasutamise korral kohaldamisele kuuluva tariifi suurust.

Hageja nõue ei ole selge ja arusaadav. Kohus on hagejale selgitanud, et ta peab tõendama, millistele andmetele tuginevad tema arvestused (II kd lk 183 pöördel). Nimetatule vaatamata ei ole hageja tõendanud, millistele andmetele tugineb tema arvestuskäik, s.h millest tulenevalt kohaldab hageja kostjatele tariifi 351 krooni ampri eest kuus. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja ei ole tõendanud hagejate omavolilise elektrienergia kasutamise korral kohaldamisele kuuluva tariifi suurust, siis puuduvad kohtul andmed, et hageja arvestuskäiku kontrollida ja vajadusel ise omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumus välja arvutada. Kuna hageja on jätnud tõendamata kostjate omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse aluseks olevad andmed ja sellest tulenevalt pole kohtul võimalik tuvastada omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumust, siis tuleb hagi jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäid menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Põhjendatud ja asja tehioludele vastav on maakohtu järeldus, et kostjad on kasutanud elektrienergia ja võrguteenust, mille eest nad ei ole maksnud. Kohus leidis, et kostjad on omavoliliselt elektrienergiat kasutanud. Samas on ekslik kohtuotsuse järeldus sellest, et puudub õigusakt, mis annab hagejale õiguse kohaldada arvestita tarbijale ettenähtud tariifi. EITS § 68 lg 3 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud Korra § 4 lg-d 1 ja 2 kohustasid rakendama maksumuse määramisel paušaaltarbija/arvestita tarbija 1,25-kordseid tariife ning põhjendamatu on kohtu etteheide sellest, et arusaamatu on arvestita tarbijale ettenähtud tariifide kohaldamine. Samuti on hageja esitanud õigusakti, millest tulenes õigus kehtestada omavolilise elektrienergia tarbimise korral kostjatele kohaldatavaks tariifi suuruseks 351 krooni ampri eest. ETI teostab riiklikku järelevalvet EITS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle. ETI kinnitab otsuses, et kostjate tarbimiskohas müüs elektrienergiat hageja ETI-ga kooskõlastatud hinnakirja (kooskõlastus nr 018-02 E 20.05.2002) „Elektrienergia kohustuslik hinnakiri 0,38 (0,22) kV pingel“ alusel. Vastavalt hinnakirjale oli elektrienergia paušaaltarbija tariifiks 117 kr/A kuus (ühefaasilise tarbimise korral). Kuna kostjate elektrienergia tarbimiskoht on väljaehitatud 3. faasilisena, siis kasutatakse ETI otsuse kohaselt omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse arvutustes paušaaltarbija tariifi 3 x 117,00 = 351 kr/A. 30.03.2006 otsuses nr 55-TK/EITS arvestas ETI välja kostjatele esitatava elektriarve perioodiks 12.06.2003 kuni 12.06.2005, esitades selle kohta ka arvestuse. Otsuses kohustati hagejat esitama kostjatele 24.08.2005 elektriarve uus arvestus, tulenevalt ETI otsuses tehtud arvestustest. ETI tegevuse seaduslikkus on kinnitust leidnud Tallinna Halduskohtu 27.10.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-810, mille p-s 20 märgitakse, et kostja II esitatud kaebuse läbivaatamisel on ETI otsus tehtud motiveeritult ning see põhineb kehtival õigusel. Arvestuses esineva ebatäpsuse peab ETI ise ära parandama. Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust, et on toimunud elektrienergia- ja võrguteenuse omavoliline kasutamine ning p 11 kohaselt elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku poolt maksmisele kuuluva summa määramise kord on sätestatud EITS § 68 lg 3 alusel kehtestatud Korras. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 3-06-810 jäeti Tallinna Halduskohtu 27.10.2006 otsus muutmata.. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta ETI 05.01.2007 otsuse nr 1-TK/EITS aritmeetilise vea parandamiseks“ (I kd lk 126-127), mille hageja esitas lisaks ETI 30.03.2006 otsusele. Otsusega parandati arvutusviga (puuduv käibemaks). ETI 05.01.2007 otsusest nr 1TK/EITS nähtuvalt on omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse arvestus lähtuvalt Korra § 4 lg-test 1 ja 2 järgmine: 25 A x 351 kr/A kuus x 1,25 = 10 968,75 kr/kuus; 24 kuud x 10 968,75 kr/kuus = 263 250 krooni. Omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumus koos

käibemaksuga on 310 635 krooni, millest lahutati perioodil 12.06.2003-12.06.2005 tasutud elektrienergia maksumus, mis teeb 300 097,85 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele

5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu osaliselt. Kostjad peavad kaebust õigeks osas, milles hageja on vaidlustanud Harju Maakohtu otsuse punkti I (alap-d 6 - 11) osas, kus kohus leidis, et kostjad on elektrienergiat kasutanud omavoliliselt. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu osas, milles hageja vaidlustas Harju Maakohtu otsust p II (alap-d 12 - 17) osas ja paluvad ringkonnakohtul jätta apellatsioonkaebus käesolevaga vaidlustatud osas rahuldamata. Seonduvalt kohtuotsuse p I vaidlustamisega leiavad kostjad, et tuleb muuta otsuse põhjendusi, kuna kohtuotsuse resolutsioonis on Harju Maakohus jõudnud õigele lõppjäreldusele. Kostjad paluvad määrata kindlaks menetluskulude jaotuse ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu, ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Vaidlust ei ole selles, et 30.01.2001 sõlmisid hageja ja kostja I elektrienergia müügilepingu nr 89, mille kohaselt hageja kohustus müüma kostjale elektrienergiat, esitama kostjale arved ja teostama elektriarvestite tehnilist teenindamist (kohapealne kontroll, taatlemine). Kostja kohustus tasuma hagejale tarbitud elektrienergia eest vastavalt talle esitatud arvetele. Leping jõustus 01.01.2001 ja sellel fikseeriti arvesti näidud seisuga 02.01.2001 öötariif 6760 ja päevatariif 10300 (I kd, lk 17). Pooled ei vaidle ka selle üle, et 12.06.2005 allkirjastasid kostja I ja hageja elektri arveldusseadmete tehnilise kontrollakti nr 14, milles kostja I tunnistas elektrinäitude ebakorrektset esitamist, so seda, et kostja I on tarbitud elektri arvestuslikud näidud fikseerinud kümnendiku võrra väiksemana. 15.02.2006 esitas hageja kostja I vastu Harju Maakohtusse hagi 340 484,40 krooni saamiseks. 15.10.2007 vähendas hageja nõuet ja palus välja mõista 300 097,85 krooni. 07.04.2008 esitas hageja täpsustatud hagi ja selgitas, et nõue on rajatud ETI 27.07.2005, 30.03.2006 ja 05.01.2007 otsustele. Hageja selgitusel on kostjad kasutanud elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt ja nad kohustuvad tasuma kasutatud elektrienergia ja arveldusperioodil tasutud elektrienergia maksumuse vahe 300 097,95 krooni. Maakohus tuvastas, et kostjad on tarbinud elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt vastavalt EITS § 68 lg 1 p-le 1 (01.01.2005-31.12 2006 redaktsioon), sest nad ei ole tasunud kogu tarbitud elektrienergia eest. Ringkonnakohus leiab, et pooltel on vaidlus eelkõige selles, kas kostjad on tarbinud elektrienergiat omavoliliselt. Hageja on vaidlustanud kogu otsuse ja kostja ei pea õigeks maakohtu otsuse I osa pdes 6-11 väljendatud seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et 30.01.2001 sõlmitud elektrienergia müügileping on olemuselt kestvusleping (vastavalt VÕS § 195 lg-s 3 toodud määratlusele). VÕSRS § 12 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse enne 1.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesoleva vaidluse puhul, kuigi leping sõlmiti 30.01.2001, kohaldada VÕS sätteid, kuivõrd hageja nõudis 12.06.2003 kuni

12.06.2005 elektrienergia ja võrguteenuse tarbimise eest vähemtasutud summa tasumist. Vaidlus puudub selles, et pooltel oli kehtiv elektrienergia müügileping, mille lahutamatuks osaks olid tüüptingimused. Hageja oli kohustatud OÜ Livilla 30.12.2000 juhatuse otsusega kinnitatud Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste p 8.2 kohaselt fikseerima iga kuu viimasel kuupäeval näidud arvete esitamiseks (I kd, lk 42). Hageja oli kohustatud kontrollima arvesti näite vähemalt iga kahe aasta tagant. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks käinud vahepealsel perioodil (lepingu sõlmimise aeg 30.01.2001 ja kontrollimine 12.06.2005) arvestit kontrollimas. Elektriarvesti näidud esitasid kostjad ja vaidlust ei ole selles, et kostjad on hagejale esitanud tarbitud elektrienergia eest ebakorrektseid näite (II kd, lk 162). Vaidlust ei ole selles, et kostjad tasusid elektrienergia eest mitte tegelikult tarbitud elektrienergia kogusele, vaid enda esitatud näitude alusel, mis osutusid väiksemaks tegelikult tarbitule. Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitanud nõude 300 097, 85 krooni saamiseks VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, et eksisteerib sellise nõude rahuldamise eelduseks olev kehtivast võlasuhtest tulenev kohustus, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohus ei pea õigeks hageja ega maakohtu seisukohta selles, et kostjad olid elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslikud kasutajad, sest tegemist on tsiviilasja asjaolusid arvestades lepingu alusel toimunud elektrienergia seadusliku tarbimisega. Kostjad ei moonutanud mõõteseade näitusid, ja ei mõjutanud mõõteseade toimimist. Kostjate tegevus, mis seisnes arvesti näidu viimase numbri teatamata jätmises on lähedane näitude teatamise kohustuse rikkumisega, mis kumbki ei muuda elektrienergia tarbimist selle ebaseaduslikuks kasutamiseks. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus hagi põhjendatusega seonduvat. Hageja nõue 340 480, 40 krooni baseerub arvel nr 27 (I kd, lk 9), mida 12.10.2007 vähendati 300 097,85 kroonini. See omakorda põhineb 12.06.2005 kontrollaktile nr 14 (I kd, lk 5), ETI 27.07.2005, 30.03.2006 ja 05.01.2007 otsustele. ETI otsuste puhul on tegemist on haldusaktidega, mille vastuvõtmise aluseks oli kostja II poolt esitatud kaebused ja ETI otsused ei saa kohustada kostjaid hagejale maksma hagiavalduses ja selle täpsustustes nõutud summasid. Samuti ei saa nõude aluseks olla halduskohtu otsused. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik eelnimetatud tõenditega nõude arvutuslikku alust tõendada. Hageja nõue tuleneb müügilepingu täitmisest. Ringkonnakohus tegi hagejale ettepaneku esitada kostjate poolt vähemtasutud summade arvestus. 23.12.2011 esitas hageja haginõude arvestuse, kuid nimetatud kahes tabelis toodud arvutusi ei saa kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks. Hageja poolt esitatud arvutused on oletuslikud järgmistel põhjustel. Hageja käsutuses olid järgmised andmed01.01.2001 algnäidud ja 12.06.2005 näidud ja sellel perioodil kostjate poolt tasutud summa. Selles ei olnud pooltel vaidlust. Nimetatud näitudest ei nähtu vaidlusalusel perioodil tarbitud elektrienergia kogus, ei selgu sellel perioodil kehtinud elektritariif ja miks kohaldati tasumata summa arvutamisel tariifi 1,05. Tasutud summa arvestuses (II kd lk 102) on arvestatud teisi tariife, millest saab eeldada, et vaidlusalusel perioodil kehtisid elektrienergia müügil erinevatel aastatel erinevad öö- ja päevatariifid. Selgus puudub püsitasu arvestuses. Samuti ei ole välja toodud vaidlusaluse tarbimisperioodi tarbimist ja võlgnevust kuude ega isegi aastate kaupa. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ega täitnud TsMS § 230 lg 1 kohustust. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei täitnud pooltevahelise lepingu juurde kuuluvate tüüptingimuste p-st 8.2 tulenevat kohustust esitada kostjatele arveid võrguettevõtja poolt fikseeritud näitude alusel ega müügilepingu p-st 7 tulenevat kohustust teostada

elektriarvesti kohapealset kontrolli. Hageja nõue tasumata elektrienergia maksumuse tuvastamisel ei ole esitatud tõendite alusel kontrollitav ja kõigi nõude aluseks olevate asjaolude täielik väljaselgitamine ei ole võimalik või on seotud ebamõistlike raskustega. Seetõttu tuleb hageja nõude suuruse hindamisel kohaldada TsMS § 233 lg 2 ja väljamõistmisele kuuluva summa suuruse otsustab kohus. Kohtul on võimalik lähtuda ka VÕS § 127 lg-s 6 sätestatut, millest tuleneb, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Sama tuleneb kehtiva VÕS § 127 lg 6 redaktsiooni esimesest lausest. Kui arvestada hageja poolt ringkonnakohtule esitatud arvestusi, siis lähtub kohus keskmise tarbimise tuvastamisel perioodist 1997-2005 ja selles toodud arvesti alg- ja lõppnäitudest ning sellel perioodil kasutatud elektrienergia maksumuse arvestusest 356 481,30 krooni. Arvestades vaidlusalusel kaheaastasel perioodil (12.06.2003 kuni 12.06.2005, so 24 kuud) tarbitud orienteeruvat energia maksumust 83 877,95 krooni, millest tuleb maha arvata tasutud elektrienergia maksumus 27 129,81 krooni (II kd lk 102), siis tuleb kostjatel vaidlusaluse perioodi eest elektrivõlgnevuse katteks tasuda 3626,87 eurot (56 748,14 krooni). Menetluskulude jaotus Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja sarnases ulatuses, nagu on menetluses kompromissina pakkunud kostjad, tuleb TsMS § 163 lg 2 alusel asjas kantud menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja