Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2012.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-16017
Tsiviilasi
IK hagi MR vastu viivise, alternatiivselt kasutuseeliste nõudes
Hagihind
897,48 eurot Hageja: IK(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Ants Kuningas (A.Kuningas ja Partnerid OÜ, Lossi 9, 93816 Kuressaare; Liivalaia 11/4, 10118 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: MR(isikukood XXX, elukoht XXX). Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista MR(R ) IK(Kübarsepp) kasuks viiviseid 691,43€. Jätta rahuldamata IK(K ) hagi MR vastu kasutuseeliste 897,48 € väljamõistmiseks. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord, tähtaeg. Kohus annab loa esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue, põhjendused Hageja jättis täitmata poolte vahelises võlaõiguslikust lepingust tuleneva kohustuse, mistõttu esitas hageja nõude kohtusse ja kohus mõistis kostjalt 2-07-51130, mis jõustus 12.06.2008, välja hageja
kasuks summa 70 858 krooni. Kostja tasus kohtuotsusega välja mõistetud põhivõla summas 70 878 kohtutäituri kontole alles 13.07.2010, kui kohtutäitur algatas kostjale kuuluva vara enampakkumise. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 12.06.2008, kuid kostja täitis nõude 13.07.2010. Seega oli kostja hageja ees makseviivituses ajavahemikul 12.06.2008 kuni 13.07.2010.a. ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses suuruses (mis moodustab 0,02% kalendripäevas) 761 päeva viivituse eest summas 689,27 eurot. Kostja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitanud vastuväite, toetudes võlasuhtele, mis oli tsiviilasja 2-07-51130 aluseks, kusjuures on esitanud aegumise vastuväite. Hageja osundab, et nõue ei ole aegunud, sest ei tulene mitte poolte vahelise tsiviilasja 2-07-51130 aluseks olnud võlasuhtest, vaid tsiviilasjas välja mõistetud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest. Alternatiivselt viivise nõudele leiab hageja, et hagejal on kasutuseeliste nõue kostja vastu, mis tuleneb kostja poolt hagejale kuuluva raha kasutamisest vaidlusalusel perioodil, so kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejal oli võimalus kostjalt nõutud rahasumma teenima panna väljalaenamise teel 14% aastaintressiga ja teenida 761 päevase perioodi eest summa 20 682,77 krooni (1 321,87 eurot), kuid kostja poolse täitmise viivituse tõttu jäi hagejal see intressitulu saamata. Hageja tõendab võimalust saada intressitulu aastas nõutavalt summalt vähemalt 14% Bigbank laenutingimustega, mille kohaselt on selle panga laenu aastaintressiks 19%. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 897,48 € eurot ja alternatiivselt kasutuseelised 897,48€ ja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Täitedokument (maksekäsk) kuulus viivitamata täitmisele. Kostja maksekäsust tulenevat kohustust ei täitnud, vaid kohustus nõuti sisse täitemenetluse korras. Hagejal on õigus viivistele hagiavalduses arvestatud suuruses. Alternatiivse nõudena on hagejal õigus kasutuseeliste nõudele, sest hagejal oli võimalus teenida välja mõistetud rahasummalt vähemalt 14% suurust intressi aastas. Hageja palub kohtul alternatiivnõude hindamisel arvesse võtta ka avalikult teadaolevat asjaolu, mille kohaselt sms- laenude andjad ja muud väikelaenutoodete pakkujad, pakuvad hagetud summa suuruses laenutooteid intressiga, mis ületab 67% laenusummalt aastas. Seega on hageja nõue laenuturu nõudlust arvestades õigustatud ja põhjendatud. Hageja osundab, et täitedokumendiga välja mõistetud rahasumma on kostja jaoks iseseisev rahaline kohustus, mis tuli kostjal välja maksta maksekäsu väljaandmisele järgmisel päeval (sissenõutavaks muutumine). Kohtuotsusega välja mõistetud rahasumma ei olene enam kohtuotsuse aluseks oleva nõude komponentidest, mistõttu ei oma tähendust kostja viited nendele asjaoludele ega ka VÕS § 113 lg 6-le. Hageja nõude aluseks olev täitedokument, kohtumäärus 11.06.2008 ts asjas 2-0751130, jõustus kolme nädala jooksul alates määruse kättetoimetamisest MR’ale, seega mitte varem kui 02.07.2008. Vaidlusalusele nõudele kohaldub TsÜS § 157 lg 1 sätestatu. Tõendid: ts.asja nr. 2-07-51130 kohtumäärus; e- kirjad; täitetoimingust teatamise akt; laenutingimused. Kostja vastuväited Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles palub kohaldada aegumist ning menetluskulud jätta hageja kanda. Makseettepanek tehti kostjale 11.02.09, mille sai kätte 17.02.08 ja võlg muutus seega sissenõutavaks 17.02.09 ning seega tegemist viivisenõudega, mis aegus 17.02.2011, kuid hageja nõudis viivist alles 08.04.2011. Kostja leidis, et viivisenõue on vastuolus VÕS § 116 kuna 70858,52 krooni, millelt viivist praegu nõutakse, sisaldab viiviseid ja laenuintresse. Hageja poolt esitatud alternatiivsel alusel esitatud nõue (hageja võimalus teenida 14% intressi aastas, 761 päeva eest 1321,87 eurot) on põhikohustusele hiljem lisandunud kõrvalkohustus. Kuna TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi lõppes põhikohustuse aegumistähtaeg hiljemalt 17.02.2011, siis TsÜS § 144 järgi lõppes kõrvalkohustuste aegumistähtaeg samuti 17.02.2011. 2 (5)
Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjalt mõisteti hageja kasuks välja määrusega 11.06.2008 nr 2-0751130, mis jõustus 12.06.2008, 70236,52 krooni ja menetluskulud 622,20 krooni, mis tuli täita viivitamatult (maksekäsu kiirmenetluse makskäsu määrus 11.06.2008 nr 2-07-51130). Kostja tasus hagejale 70878 krooni 13.07.2010 kui märgitud summa laekus täituri kontole. Hageja ei ole täpsustanud, milline osa märgitud kostja tasutud summast on põhivõlg, intressid ja viivised ega ole esitanud selle kohta tõendeid. TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel on kohus kontrollinud maksekäsu asjas nr 2-07-51130 hageja avaldust (st kogunud tõendeid) ning sellest nähtuvalt on palus hageja (kättesaadav kohtuinfosüsteemist) välja mõista maksekäsu kiirmenetluses põhivõla 59666 krooni, intressi 7780,54 krooni, viivised 1789,98 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni, seega moodustasid kõrvalnõuded 10570,52 krooni. Nõuded tulenesid pooltevahelisest lepingust 22.11.2005. Eeltoodu alusel nõustub kohus osaliselt kostja väidega, et hageja nõue on arvestatud selliselt nõudelt, mis sisaldab endas viiviseid ja intressi. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmise korral viivist. Kuna hageja on esile toonud, et kostja ei täitnud maksekäsku viivitamatult, siis hagetava võla puhul on tegemist sellesama kohustuse, mis kostjalt sundkorras kohtu poolt maksekäsu kiirmenetluses 11.06.2008 välja mõisteti, täitmisega viivitamisega mitte hageja poolt saamata jäänud kasutuseelistega TsÜS § 62 lg 1 järgi. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja viivisenõue võlalt 70858,52 krooni on põhjendatud, aegunud. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohustus muutus sissenõutavaks 17.02.2008. Viivis, mida hageja soovib käesolevas vaidluses saada, muutus sissenõutavaks ajal, mil hagejal oli õigus seda nõuda. VÕS § 113 lg 1 järgi saab võlasusaldaja viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kuna kostja ei olnud 11.06.2008 seisuga hagejale ära maksnud põhivõlga 59666 krooni, intressi 7780,54 krooni ja viivised 1789,98 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni ning menetluskulusid 622 krooni, siis oli ta kohustuse täitmisega 11.06.2008 viivituses. Seega on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 113 lg 1 alusel nõuda alates 11.06.2008 viivist ehk hageja viivisenõue muutus sellest ajast sissenõutavaks ja kuna viivisenõue on olemuselt perioodiline, siis muutus iga päeva eest viivis sissenõutavaks igal järgneval päeval. Hageja nõuab viivist järgmisest päevas, so 12.06.2011. Hageja esitas oma viivisnõude uues maksekäsu kiirmenetluse avalduses 08.04.2011 (vt makseettepanek, t lk 4). TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja § 147 lg 1 1. lause ja lg 2 järgi hakkab see kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest ehk antud juhul alates 11.06.2008. Seega saab hageja nõuda viivist alates 11.06.2008, kuna viivised muutusid sissenõutavaks igal päeval alates 11.06.2008 kuni 13.07.2010 (võla tasumiseni). Eeltoodu tõttu on kostja väited nõude aegumisest põhjendamatud ja nõue ei ole aegunud. Seega võib hageja nõuda viivist alates 12.06.2008 kuni 13.07.2010. VÕS 113 lg 6 korral ei ole õigust nõuda viivist intressiga tasumisega viivitamise korral, samuti ei ole võimalik nõuda viiviselt viivist, kuna ei tulene seadusest. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et viivis on ise õiguskaitsevahend ning seega ei ole võimalik ühelt ja samalt õiguskaitsevahendilt sellesama õiguskaitsevahendi rakendamist, vastasel korral oleks see vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 3 (5)
järgi. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõua viivist kostjalt mitte võlalt 70858,52 krooni, vaid 61288 kroonilt (70858, kr - intress 7780,54 kr - viivis 1789,98 kr, vt maksekäsu kiirmenetluse avaldus 2-07-51130). Pooled ei ole esile toonud, et hagetava viivise aluseks olev viivis ja intress oleks teistsugune (vt kohtu kiri 24.11.11 nr 2-11-16017, hageja vastus 05.12.11, 08.12.2011 nr 2-11-16017, kostja vastus 21.12.11). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda viivist 61288 kroonilt seadusjärgses määras, milleks on VÕS § 113 lg 1 II lause järgi VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas. 2008.a. oli VÕS § 94 järgne määr enne 01.07.2008 4%, seega viivis 11% aastas e. päevas 0,030% päevas ja enne 01.01.2009 oli see määr vastavalt 2,5%, viivis 9,5% aastas e. päevas 0,026%, 2009.a. ja 2010 aastal oli VÕS § 94 järgne määr 1%, seega viivis 8% aastas e. päevas 0,022%. (avaldatud Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes 02.01.2008, 01.07.2008, 31.12.2008, õiend 06.01.2009, 01.07.2009, 31.12.2009, 01.07.2010, 31.12.2010). Seega on viivis järgmine: Perioodi 12.06.2008-30.06.2008 eest on viivis 19*61288*0,030%=349,34 kr Perioodi 01.07.2008-31.12.2008 eest on viivis 184*61288*0,026%= 2932,01 kr Perioodi eest 01.01.2009-13.07.2010 eest on viivis 559*61288*0,022%=7537,19 kr Kokku on viivis 10818,54 kr e 691,43€, mitte 897,48€, mida hageja nõuab. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks ei ole aegunud, mistõttu kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb märgitud viivis VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg1 II lause järgi summas 691,43€ hageja kasuks välja mõista. Kuna kohus rahuldab hageja esmase nõude osaliselt (st viivisenõude aluseks olev põhivõlg oli teistsugune, mistõttu ka viivis väiksem), siis jääb alternatiivne nõue kasutuseeliste saamiseks rahuldamata ja kohus ei pea seda TsMS § 442 lg 8 viimase lause järgi täiendavalt põhjendama ega nendele väidetele ja tõenditele (intressi suurus laenusuhetes, kasutuseelise suurus) hinnangut andma. Mis puudutab poolte väiteid sellest, kas ja kuidas õnnestus võlg kostjalt kätte saada ning milline oli täitemenetlus, siis ei oma need käesoleval vaidluse puhul tähendust, sest viivisenõue ei olnud aegunud ja kohtul puudub vajadus analüüsida võlasuhtes poolte käitumist, mis võib kõne alla tulla tahtliku kohustuse rikkumise korral aegumise tähtaja pikkuse üle otsustamisel. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut ka täituri ja hageja vahelisele e-kirjavahetusele, täitedokumentidele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagiavalduse rahuldamata jäävad menetluskulud hageja. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldatud osale või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja viivisenõue oli osaliselt põhjendatud ja samas jäi hageja alternatiivne nõue rahuldamata, siis kuulus hagi osalisele rahuldamisel ja selle tõttu jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Tsiviilasja hind
4 (5)
Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 ja § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Kuna hageja alternatiivsed nõuded on ühesuguse suurusega, siis on hagihinnaks 897,48 eurot.
Mai Grauberg Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.