2-09-5529/45 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 28 päeva jooksul otsusest kättetoimetamisest. Otsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on AS-i DNB Liising hagi AT vastu kokku 8 424,34 euro nõudes, millest põhivõlgnevus 4 212,17 eurot ja viivis 4 212,17 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,25% päevas põhivõlgnevuselt, s.o 4 212,17 eurolt alates 10.12.2008.a. kuni vastava võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ja OÜ JS vahel sõlmiti 07.02.2007.a. garantiikiri nr. XXX, mille alusel kohustus OÜ JS tagama kõigi hageja ja OÜ JP vahel 07.02.2007.a. sõlmitud liisingulepingust nr. XXX tulenevate kohustuste hüvitamise. 07.02.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr. XXX. Kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 17 831,35 eurot. Liisinguvõtja rikkus maksete tasumise kohustust ja seetõttu ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud liisingumaksed summas 13 639,21 krooni, s.o tähtajaks tasumata osamaksed summas 10 607,14 krooni, intressimaksed 2 804,03 krooni ja viivis perioodi 01.05.2008.a.-31.07.2008.a. eest 228,04 krooni. Hageja on liisingueseme võõrandanud, kuid vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust ja seega palub hageja kostjalt välja mõista puudujääva summa 41 413,89 krooni. Hageja kandis vara müügiprotsessiga täiendavaid kulusid summas 10 853 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 10.12.2008.a.-22.10.2010.a. viivised summas 65 906,10 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.07.2011.a. (t/l 152). Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 28 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. 2 (4)

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, 142 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 8 424,33 eurot, millest tasumata osamaksed 677,92 eurot, intress 179,21 eurot, viivis perioodi 01.05.2008.a.-31.07.2008.a. eest 14,57 eurot, vara jääkmaksumus 2 646,83 eurot, müügiprotsessi kulu 693,63 eurot ja viivis perioodi 10.12.2008.a.-22.10.2010.a. eest 4 212,17 eurot ja viivis 0,25% päevas 4 018,38 eurolt alates 10.12.2008.a. kuni vastava võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista kokku 564,98 eurot, s.o riigilõiv kokku 543,25 eurot, kohtutäituri tasu 15,34 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 6,39 eurot. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või 3 (4)