lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-23545/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-23545/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 8ViivisTsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 179 lg 1Lepingu ülevõtmise mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-23545

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

17. jaanuar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-23545

Tsiviilasi

KL hagi RD vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende

552 eurot Hageja KL(isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

Kostja RD(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista RD`ilt põhivõlgnevus 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot ja viivis 365 (kolmsada kuuskümmend viis) eurot KL’i kasuks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täielikult (100%) RD`i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
VÕS § 325 lg 1Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemise vorm
VÕS § 7Mõistlikkuse põhimõte
VÕS § 76Kohustuse täitmine

2-11-23545 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 552 eurot (tasumata rent), viivise 365 eurot ja menetluskulud.
2.30.08.2010 sõlmisid hageja (rendileandja) ja kostja (rentnik) mitteeluruumide rendilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Tallinnas XXX asuvas kõrvalhoones paiknevad ruumid (tl 1719). Rendilepingu p 6 ja p 9.1 kohaselt kohustus kostja tasuma renti 2010. aastal 2 160 krooni kuus ja alates 01.01.2011 summas 138 eurot kuus. Punkti 5 järgi rent tuli tasuda jooksva kalendrikuu 25. kuupäevaks. Rendilepingu p 8 kohaselt oli rentnikul kohustus maksetega hilinemisel tasuda viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.
3.31.03.2011 lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt seoses rendi mittetasumisega (tl 20). 28.02.2011 ülesütlemisavalduse edastas hageja kostjale 28.02.2011 tähitud kirjaga (tl 23a) ning epostiga. Kostjal on tasumata 2010.a. detsembrikuu ning 2011.a. jaanuari-, veebruari- ning märtsikuu rent kogusummas 552 eurot. Perioodil 26.11.2010-22.05.2011 on tasumata rendimaksetelt kogunenud viivis 365,01 eurot (arvutused tl 21).
4.Vastusena kostja seisukohtadele leiab hageja järgmist. Äritegevuse väidetaval ebaõnnestumisel ei kasutanud kostja võimalust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja ei vabastanud ruume. Hageja keeldumine lepingu ümbervormistamisest ei ole ebamõistlik – esimene kostja pakutud isik seda ei soovinud, teine kostja pakutud isik oli hagejale ebausaldusväärne. Hagejale ei ole tutvustatud ühtegi isikut, kes oleks võla tasunud ja soovinud lepingut jätkata. Kostja vastuväited
5.Kostja ei võta hagi õigeks ja palub selle jätta rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
6.Kostja ei eita lepingu sõlmimist. Üldise majandussituatsiooni tõttu ei laekunud raha rendi tasumiseks. Kostja tegi hagejale korduvalt ettepaneku vormistada leping ümber teistele isikutele või kostja leiab teise rentniku, kes maksab tekkinud võla ja maksab hagejale kõrgemat renti. Ettepanekutega hageja ei nõustunud, mis on VÕS § 7 järgi ebamõistlik.
7.Kostjal puudub vara, ta on pikemat aega töötu ning puudub võimalus nõutavat summat tasuda. Kostja nõuab VÕS § 113 lg 8 alusel viivisest vabastamist. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled teatasid kohtule, et ei soovi ärakuulamist ning on oma seisukohad esitanud kirjalikult.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

2-11-23545 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11.Hageja ja kostja sõlmisid 30.08.2010. a. rendilepingu (tl 17-19). 28.02.2011. a. esitas hageja kostjale avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 31.03.2011. a. ning nõude võlgnevuse tasumiseks (tl 20). Võlgnevuse olemasolu ja suurust kostja oma vastuses ei vaidlusta, summadega nõustumine nähtub ka hagile lisatud kirjavahetusest (tl 22-23).
12.Kostja ainsaks sisuliseks vastuväiteks on, et hagejapoolne lepingu ülesütlemine oli ebamõistlik. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Nii rendilepingu punkt 12.2 kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1, § 316 lg 1, § 341 võimaldavad rendileandjal (hagejal) lepingu erakorraliselt üles öelda, kui rentnikul (kostjal) on tasumata teatud perioodi rendimaksed. Hageja on edastanud kostjale VÕS § 325 lg 1 kohase ülesütlemisavalduse (tl 20), mille on kostja kätte saanud (tl 23), hageja on järginud lepingu punktis 11 kokkulepitud tähtaega. Seega on hagejapoolne lepingu ülesütlemine õiguspärane ja kehtiv. Ülesütlemise õiguspärasust ei muuda asjaolu, et kostja pakkus hagejale võimalust lepingu ülevõtmiseks kolmanda isiku poolt – VÕS § 179 lg 1 järgi on lepingu ülevõtmiseks vajalik hageja nõusolek. Kehtivast õigusest ei tulene hageja kohustust antud juhul sellist nõusolekut anda. Isik on vaba valima, kellega ta soovib lepingulistes suhetes olla.
13.Hageja nõude täitmise kohustuse osas ei ole lepingu ülesütlemise fakt iseenesest oluline. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja kohustus tasuda hagejale rendimakseid ning viivist tuleneb lepingu punktidest 6, 8 ja 9.1 ning ei olene lepingu ülesütlemisest. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Nõude tasuda võlgnetavad summad on hageja esitanud kostjale 28.02.2011 (tl 20) ja 26.03.2011 täiendavalt e-kirja teel (tl 23).
14.Kostja on esitanud taotluse vähendada viivist. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaselt võib kohus viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on 04.05.2011 otsuses nr 3-2-1-24-11 leidnud, et eeltoodud sätete kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid peab esile tooma ja tõendama kostja, üksnes põhivõlgnevusest ületavat viiviseosa peab tõendama hageja. Käesoleval juhul ei ületa viivis hageja põhinõuet, samuti ei ole kostja esitanud oma väidete tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. Kohus arvestab ka asjaolu, et kostja on jätnud pika aja vältel hageja nõuded täielikult tasumata, ise seejuures nõustudes võlgnevuse olemasoluga. Kohus leiab, et väljamõistetav viivis ei kuulu vähendamisele.
15.Asjas esitatud tõenditega (tl 21) on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostjal on hagejale tasumata nelja kuu rendimaksed perioodil 2010.a. detsember kuni 2011.a. märts kogusummas 552 eurot. Samuti on tõendatud kostja kohustus tasuda hagejale eeltoodud maksetega viivitamise eest perioodil 26.11.2010-22.05.2011 viivist kogusummas 365,01 eurot. Kohus nõustub hageja esitatud arvutustega (tl 21), märkides seejuures, et hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist väiksemas mahus, kui maksimaalselt võimalik. Hageja on oma arvutustes lugenud 2 160 krooni võrdseks 138 euroga, kehtiva kursi alusel võrdub 2 160 krooni aga 138,05 euroga. Kohus peab põhjendatuks mõista eeltoodud summad täies ulatuses välja kostjalt hageja kasuks.

Menetluskulud

2-11-23545

16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja