13. jaanuar 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-42674
Tsiviilasi
KÜ Xxx hagi OÜ D ja F OÜ vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
7 771,57 eurot Hageja KÜ Xxx (registrikood xxx, asukoht Xxx ), seaduslik esindaja ND, lepinguline esindaja Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, Kentmanni 22, 10116 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I OÜ D (registrikood XXX, asukoht Xxx ) Kostja II F OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja FIE AO (endine P ) (XXX) Kohtuistung
06.12.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja ND Hageja lepinguline esindaja Jüri Asari Kostjate lepinguline esindaja A P (uue nimega O )
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
1.Välja mõista OÜ-lt D ja F OÜ-lt solidaarselt seisuga 14.06.2011 võlgnevus summas 7134,11 (seitse tuhat ükssada kolmkümmend neli eurot ja 11 senti) eurot ja viivis summas 515,02 (viissada viisteist eurot ja 02 senti) KÜ Xxx kasuks.
2.Välja mõista F OÜ-lt alates 14.06.2011 võlgnevus summas 637,46 (kuussada kolmkümmend seitse eurot ja 46 senti) eurot KÜ Xxx kasuks.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista menetluskulud 91,80% ulatuses OÜ-lt D ja F OÜ-lt solidaarselt ja 8,20% ulatuses F OÜ-lt KÜ Xxx kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-10-42674 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja on moodustatud elamu asukohaga Xxx korteriomanikest elamu ja selle juurde kuuluva maa ühtseks majandamiseks, ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks ja ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamiseks ja vahendamiseks (tl 25-31, 33).
2.Kostja I oli 21.06.2004-14.06.2011 korteriomandi asukohaga Xxx, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum nr XXX, Tallinn omanik (tl 21, 172, 188).
3.Kostja II on alates 25.07.2011 kuni käesoleval ajani korteriomandi asukohaga Xxx, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum nr XXX, Tallinn omanik (tl 171-173, 188). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 7 771,57 eurot ja viivise 515,02 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KOS § 8 lg 3, § 13 lg 1, KÜS § 5 lg 1, § 7 lg
4, § 151, VÕS § 76.
5.Kostjad on jätnud alates 2008 oktoobrist hagejale osaliselt või täielikult tasumata hageja poolt esitatud igakuised majandamiskulude arved (tl 23-24, 49-52, 78-90, 151-169). Seisuga 31.08.2011 võlgnevad kostjad hagejale 7 771,57 eurot ning viiviseid 515,02 eurot.
6.Hageja selgitab, et kostja I on esitanud hagejale vastuväiteid, et ei nõustu tasuma küttearveid, väites, et kostjal puudub keskküte, millele hageja on esitanud seisukohad ja palunud kostjal I esitada tõendid, mis lubavad kostjal I minna üle individuaalküttele ja tõendid, mis tõendavad, et kostjal I ei ole kohustust tasuda kütte eest. Kostja I vastavaid tõendeid hagejale esitanud ei ole (tl 76). Samuti puuduvad andmed Tallinna Ettevõtlusametis, et kostjale I oleks antud luba küttesüsteemi muutmiseks. Riigiarhiivist pärineva hoone inventeerimise toimikust nr 16399 hoone I korruse plaanist (tl 77) nähtub, et kostja ruumides asuvad seni radiaatorid. Samuti läbivad kostjate ruume keskkütte torud vertikaalis ja horisontaalis, mis on küll osaliselt isoleeritud, kuid isolatsioon on ajutine ja kergelt eemaldatav. Kostjad peavad tasuma keskkütte eest seni, kui on tõendatud, et üleminek alternatiivsele kütte süsteemile oli teostatud seaduslikult ning selle teostamisel oli kinni peetud kõikidest nõuetest. Kostja I omaksvõtuga on kinnitust leidnud keskkütte radiaatorite demonteerimise aeg, alates erastamisest, kuid puuduvad tõendid, kas kostjal I oli selleks korteriomanike luba. Kostja I ja Tallinna linna vahel 28.06.1999 sõlmitud mitteeluruumi leping nr 29 ei tõenda küttesüsteemi olemasolu või selle puudumist 2009/2010. Hagejale ei ole teada, miks ja milliseid sätteid pandi lepingusse enam, kui 10 aastat tagasi. Samuti ei tõenda kostja aastast 2004 esitatud arved nr 50 ja 55 küttesüsteemi puudumist ning nimetatud arved ei puutu antud vaidlusesse, kuna kostjate võlgnevus on tekkinud alates oktoobrist 2008. Samas hageja tunnistab, et varasemalt kostjatele arveid kütte ja valve eest ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et arvete esitamine kütte eest on seaduslik ja põhjendatud ning tuleneb ka hageja põhikirja punktidest 3.2.6 ja
7.Hageja on 20.10.2009 üldkoosoleku otsuse punktiga 4.1 (tl 53-56) võtnud vastu otsuse palgata elamule Xxx valvurid, kes tagaksid, et elamu trepikodadesse ei pääseks võõrad inimesed, mille eest
2-10-42674 tuleb tasuda vastavalt korteriomandi reaalosa ruutmeetritele. Elamu üldpind moodustab 2 750 XXX , millest mitteeluruumina kostjale II kuulub 181,40 XXX. Korrapidajatele tasu maksmiseks kulub hagejal keskmiselt 26 131,65 krooni (tl 123-126), milline varieerub sõltuvalt päevade arvust kuus. Ühe korteriomandi ruutmeetri kohta teeb see 9,50 krooni, seega tuleb hagejal tasuda 1 723,30 krooni (2 750 XXX x 181,40 XXX). Kostja I otsust vaidlustanud ei ole. Asjaolu, et kostjatel on eraldi sissepääs, ei tähenda, et kostjatel ei tule üldkoosoleku otsuseid täita. Samuti on Harju Maakohus 19.01.2011 otsuses tsiviilasjas nr 2-10-48077 (tl 127-130), kus Tallinna linn nõudis hagejalt 29.06.2010 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist osas, mis puudutab halduskulude koosseisu tasu määramist korrapidamise teenuse eest Põhja-Tallinna Valitsuse valitsemisel olevale äriruumile M1 teenuse mitteosutamise tõttu, leidnud, et tuginedes AÕS § 75 lg 1 on korra pidamine vajalik ja tegemist on valitsemisega seotud kulutustega, mille eest tasumisel peab osalema vastavalt oma osa suurusele. Kostjate vastuväited
8.Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
9.Kostjad selgitavad, et nad tasusid ja tasuvad majandamiskulude arveid osaliselt hoolduskulude, remondifondi ja muude teenuste eest, mida reaalselt tarbitakse. Kostjad ei ole tasunud kütte ja valve eest ning kostja I on esitanud hagejale juba esimese arve saamisest vastuväited ja on põhjendanud arvete osalist tasumata jätmist. Hageja ei ole samas pidanud kunagi vajalikuks kontrollida keskkütte olemasolu ruumides.
10.Ruumides asukohaga Xxx , Tallinn puudub keskküte, mida ei ole kunagi olnud ning ruume köetakse elektriradiaatoritega, millest hageja on teadlik juba 2004 (tl 64-69). Kostjad rõhutavad, et ei ole toimunud üleminekut alternatiivsele küttele, elektriradiaatoreid saab osta vastavast kauplusest ja radiaatorite paigaldamiseks ei ole vaja vastavat luba. Hageja järeldused, et kostja I on omavoliliselt küttesüsteemi ümberehitanud on alusetud. Kostja I kasutas ruume juba varasemalt vastavalt 28.06.1999 kostja I ja Põhja-Tallinna Valitsuse vahel sõlmitud mitteeluruumi rendilepingule nr 29, mille järgi rendileandja kohustus kindlustama rentniku prügiveo ning vee- ja kanalisatsiooniga. Keskküte puudus. Kostja I erastas ruumid 09.12.2003, kus puudus keskküte ning ruumide erastamise hetkest alates kuni käesoleva ajani kasutatakse ruumide kütmiseks elektriradiaatoreid. Keskkütte puudumist tõendab ka Uusmaa Kinnisvaragrupi eksperthinnang nr 1820/083 (tl 102-109), mis toimus 18.-20.08.2003 vaatlusel. Lisaks ei esitatud varasemalt kostjale I arveid kütte ja valve eest. Korteriühistu liikmed on kohustatud tasuma korteriühistu poolt osutatud ja nende poolt tarbitud teenuste eest, antud juhul kostjad ei ole kasutanud kütteteenust. Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud hoone I korruse plaan on võltsitud, kuna plaanilt nähtub, et hoonesse on sissepääs paremalt, tegelikkuses on sissepääs keskelt. Samuti puudub käsitsi tehtud parandusel märge „koopia õige“ ning ebaselge on, kus plaan on võetud.
11.Ruumides asukohaga Xxx , Tallinn on oma iseseisev sissepääs ja oma turvameetmed (tl 117), mistõttu ei kasuta kostjad hageja valveteenust. 20.10.2009 üldkoosoleku otsusest ei nähtu, millisel alusel peaksid KÜ liikmed tasuma valveteenuse eest. Otsuse punkt 4.1 ütleb, et halduskulud (sh valvuri töötasu) arvestada vastavalt korteriomandi reaalosa (sh mitteeluruumide) üldpinnale alates oktoobrist 2009 (tl 115), kuid ei ütle, millise otsuse alusel valvurid oma kohustusi täidavad, mistõttu on nõue alusetu.
12.Ruumides asukohaga Xxx , Tallinn on oma iseseisev sissepääs ning kostjad tasuvad üldelektri eest iseseisvalt oma elektrimõõtude järgi. Kostjad leiavad, et hageja üldelektri arvutamise meetod, kus arvutatakse üldelektrit ruutmeetri järgi, on seadusvastane. Igal hageja liikmel on sõlmitud eraldi elektri varustamise leping ning seetõttu tuleb kogu tarbitud üldelekter jagada kõikide liikmete vahel võrdsetes osades.
2-10-42674
13.Kostjatele jääb ebaselgeks ning ei ole arusaadav viivise arvutamise käik. Hageja ei ole näidanud, millistest arvetest ja milliselt summalt on viivist arvutatud ja milline on kohaldatav viivise määr. Samuti leiavad kostjad, et kuna nõue on alusetu, siis on alusetu ka viivis. Kohtuotsuse põhjendus
14.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on elamu asukohaga Xxx haldaja, kelle eesmärgiks on Tallinn, Xxx asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühtne majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine (tl 25-31). Kostja I oli 21.06.2004-14.06.2011 korteriomandi asukohaga Xxx, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum nr XXX, Tallinn omanik (tl 21) ning seega hageja liige. Kostja II on alates 25.07.2011 kuni käesoleval ajani korteriomandi asukohaga Xxx, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana mitteeluruum nr XXX, Tallinn omanik (tl 171-173) ja seega hageja liige. Samuti puudub vaidlus, et kostjad on tasunud hageja poolt esitatud majandamiskulude arveid alates oktoober 2009 osaliselt, jättes maksmata kütte, valveteenuse ja üldelektri eest.
17.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjad on kohustatud tasuma kütte, valveteenuse ja üldelektri eest.
18.Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt asjaõigusseadus (AÕS) § 75 lg 1 kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
19.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et kostjale II käesoleval ajal kuuluvates ruumides puuduvad radiaatorid, kuid ruume läbivad vertikaalis ja horisontaalis küttetorud (tl 212 fotod), seega ei saa väita, et ruumides puudub küttesüsteem või nagu kostjad väidavad, et nende kasutatavates ruumides ei ole kunagi keskkütet olnud (tl 61). Küttesüsteemi olemasolu kostja ruumides kinnitab riigiarhiivist pärinev hoone inventeerimise toimikust nr 16399 hoone I korruse plaan (tl 77). Kostja väide, et tegemist on võltsitud tõendiga s.o plaaniga, millele hageja on käsitsi radiaatorid juurde joonistanud, on paljasõnaline. Kohus kontrollis eeltoodud dokumendi koopia õigsust kohtuistungil. Hageja esitas plaani, mille pöördel oli originaal kinnitus arhiivi poolt. Kohus tuvastas, et arhiivi kinnitusega dokumendi koopia on toimikus lk 77. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud kostja I ja Põhja-Tallinna Valitsuse vahel 28.06.1999 sõlmitud mitteeluruumi rendileping nr 29 (64-68) ja 2004 arved nr 50 (tl 69) ja 55 (tl 100) ei tõenda, et ruumides puudub keskküte. Asjaolu, et kostja I ei
2-10-42674 pidanud tasuma kütte eest ei tõenda, et keskküte puudus. Pooltel on õigus lepingutes kokku leppida omale sobilikes tingimustes. Samuti ei tõenda keskkütte puudumist Uusmaa Kinnisvarakonsultantide eksperthinnang 1820/083 (tl 102-109), nimetatust nähtub, et ruumi köetakse elektriradiaatoritega (tl 104), kuid nimetatud ei tõenda, et ruumides ei ole keskküttesüsteemi ümber ehitatud. Samas eksperthinnangus on märge, et hoone tehnosüsteemide kohta hindajal informatsioon puudub. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et ruume läbivad küttetorud, tõendab, et ruumides on olnud keskküte ning kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostjale I on antud luba küttesüsteemi muutmiseks. Rendilepingu punkti 11 kohaselt pidi rentnik (kostja I) hooldama ja teostama renditava ruumi kommunikatsioone. Samuti ei saa Põhja-Tallinna Valitsus kinnitada kesküttesüsteemi muutmise aega ega seaduslikkust (tl 239) ning 24.05.1999 kasutusluba (tl 240) ei tõenda, et kostjale I on antud luba küttesüsteemi muutmiseks. Seega on kostjad kohustatud tasuma hagejale kütte eest üldistel alustel, kuna küttesüsteemi ümberehitused on omavolilised. Kostjad ei ole esitanud ühtegi kirjalikku tõendit varasemate kokkulepete kohta hagejaga.
20.Kohus on seisukohal, et alusetud on kostja väited, et kostjal ei tule tasuda valveteenuse eest. Hageja 20.10.2009 otsus tõendab, et vastu võetud otsus, mille kohaselt halduskulud (sh valvuri töötasu) arvestatakse vastavalt korteriomandi reaalosa (sh mitteeluruumide) üldpinnale alates oktoobrist 2009 (tl 53-56). Kostja I ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Asjaolu, et kostjal I on sõlmitud endal valve leping vallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks (tl 117) ei tähenda, et kostjatel ei tule täita üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, millised on vastavalt KÜS § 13 lg 4 täitmiseks kohustuslikud. Samuti on valveteenuse puhul tegemist asja valitsemisega seotud kulutustega, mille eest tasumisel tuleb vastutada vastavalt oma osa suurusele. Kohus soovib märkida, et kostja tegevus tema omandis olevate ruumide kasutamisel kaupluse ja baarina tingib vajaduse elamu valve tõhustamist. Maja üldvalve ja selle eest tasumine ei ole samastatav korteriomandite sh mitteeluruumi valveteenuse saamise ja tasustamisega. Iga omanik korraldab oma vara valve ise (tl 117), mis ei vabasta elamu terviku valveteenuse eest tasumisest vastavalt osa suurusele. Samuti nähtub Põhja Prefektuuri 02.12.2011 järelpärimisest hagejale (tl 243), et hageja paigaldatud videokaamerad on suunatud ka kostja kauplusele. Seega tuleb kostjatel tasuda valveteenuse eest vastavalt oma osa suurusele, milline tuleneb hageja 20.10.2009 üldkoosoleku otsusest ja põhikirjast.
21.Vastavalt põhikirja punktile 3.2.6 (tl 26) ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed vee-j kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbelise maksete suuruse kindlaksmääramisel lahutatakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega vastab üldelektri arvestamine seadusele ja põhikirjale ning alusetud on kostjate väited, et kostjad ei pea üldelektri eest tasuma, kuna hageja arvestab üldelektrit ruutmeetri järgi. Kulutuste hüvitamine vastavalt omandi suurusele on kooskõlas kehtiva seadusega. Ainetud on kostjate väited, et nad ei kasuta üldelektrit, kuna nende ruumidesse on eraldi sissepääs. Seega on üldelektri nõue põhjendatud.
22.Riigikohus on märkinud oma 15.06.2011 lahendi punktis 12 kohtuasjas nr 3-2-1-48-11, et KÜS § 51 sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. Sama seaduse § 7 lg 3 järgi on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt
2-10-42674 kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Seega saab KÜ nõuda viidatud sättest tulenevalt korteri võõrandajalt võlga, mis on tekkinud tema korteriomandi omanikuks oleku ajal Sellel ajavahemikul tekkinud võlga saab KÜ nõuda aga ka KÜS § 7 lg-st 3 tulenevalt kostjalt kui korteriomandi omandajalt. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Seega saab hageja nõuda võlgnevust KÜS § 7 lg 3 alusel kostjalt II kui korteriomandi omandajalt ja kostjalt I võlgnevust, mis on tekkinud kuni korteriomandi võõrandamiseni. Kostjad on jätnud tasumata kütte, valveteenuste ja üldelektri eest alates oktoober 2008 – 31.08.2011 (tl 23-24, 49-52, 78-90, 151-169). Seisuga 31.08.2011 on võlgnevus 7 771,57 eurot. Seega on osa võlgnevust on tekkinud ajal, mil kostja I oli korteriomandi omanik ja osa võlgnevust, millal kostja II oli korteriomanik. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad solidaarselt tekkinud võlgnevuse eest kuni 14.06.2011 summas 7134,11 eurot ning edasi 1⁄2 juuni 2011 (tl 152), juuli 2011(tl 151) vastutab võlgnevuse summas 637,46 euro eest kostja II üksinda.
23.KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vastavalt põhikirja punkt 3.2.9 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (tl 27). Kohtuistungil hageja selgituse kohaselt on tasumata kütte eest viivis summas 828,72 eurot, üldelektri eest viivis summas 73,94 eurot ja halduskulude eest viivis summas 532,17 eurot. Hageja pärast viiviste vähendamist palub viiviseid välja mõista kokku 515,02 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna kostad on maksmisega olnud viivituses alates 2008 aastast. Kohus leiab, et viivis tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt. Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu ja õigusabikulud täielikult kostjate kanda järgmiselt: kostja I ja kostja II kanda solidaarselt 91,80% ulatuses ja 8,20% ulatuses ainult kostja II kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.