13. jaanuar 2012.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-09-37492
Tsiviilasi
SGEAS-i hagi REOÜ ja TKOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
24570,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SGEAS (XXX XXX, esindajad vandeadvokaat Carri Ginter, advokaat Andrus Kattel Kostjad: REOÜ (endine ärinimi TBOÜ, XXX, XXX, faktiline asukoht teadmata) TKOÜ (XXX, XXX), esindaja MJ
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
12.12.2011, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, Hageja esindajad vandeadvokaat Carri Ginter, advokaat Andrus Kattel Kostja TKOÜ esindaja MJ
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista REOÜ-lt ja TKOÜ-lt solidaarselt SGEAS-i kasuks põhivõlga 24570,98 € ja 31.07.2009 seisuga viivist 12480,60 € ja alates 01.08.2009 viivist põhivõlalt 24570,98 € 0,22% päevas kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta SGEAS-i menetluskulud solidaarselt REOÜ ja TKOÜ kanda.
4.Välja mõista REOÜ-lt menetluskuluna riigilõivu 6,39 € riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr. XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank; XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS, 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber kõigil 2900078444) ning välja mõista REOÜ-lt 6,39 eurolt selle tasumisega viivitamise korralt välja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses määras alates lahendi jõustumisest kuni selle kulu tasumiseni.
5.Toimetada otsus REOÜ-le kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nõue, põhjendused
1.Hageja ja TBOÜ (hiljem REOÜ) vahel oli 07.05.2001 müügileping, mille alusel müüs ostjale
katusehituseks vajaminevat kaupa kuni novembrini 2008.a. Kuna kostja jäi kauba eest võlgu, siis andis TBOÜ hagejale 08.05.2009 võlatunnistuse 484452,36 krooni kohta ja kohustus selle lisaks oleva graafiku järgi tasuma iganädalaselt selliselt, et kogu võlg oleks tasutud 28.08.2009. Viivis on kokku lepitud võlatunnistuses 0,22% päevas võlalt. Kostja TB tasus 08.05.2009-05.06.2009 hagejale 100000 krooni ja jäi võlgu 384 452,36 krooni. 20.07.2009 teatas A. A hageja esindaja küsimusele võla tasumisest, et TBOÜ on müüdud ning palus pöörduda firma uue juhatuse poole.
2.TBOÜ ettevõte üle läinud TKOÜ-le. A. A ostis 100 % osaluse C , mis nimetati ümber TKOÜ-ks. Kogu TBOÜ tegevus on üle viidud TKOÜ-sse, sh on võlatunnistus allkirjastatud 4 päeva pärast osaluse osutamist. 20.05.2009 nimetati C ümber TKOÜ-ks. Viimane võttis üle TB kuulunud katusetöödega tegeleva ehitusettevõtte. Viimast kinnitab ka TKOÜ koduleheküljel olev info (XXX), kuna selles märgitakse, et TKOÜ meeskond on pikaajalise kogumusega katusetöödega tegev ehitusettevõte ja sellelt näha, et veel varem kajastas lehekülg TBOÜ poolt pakutavaid teenuseid. Ettevõtte ülemineku tahtevaldusi kinnitavad: vana ettevõtte nimes „Trook“ ei kajastu, kuid uues ettevõttes kajastub, pakutakse sama teenust, uuel ettevõttel on veebis viide nendele ehitistele mida tegi TB(AS TT, XXX), tegutseb samal aadressil, sidevahendid ühtivad, kodulehekülje aadressi, juhatuse liikme A. A ajaline kattumine (kõik näha registriandmest), tegevusala sama, võtmetöötajad A. A , G. K , K. P kattuvad, TB partnerit meelitamine koostööle TK, töötajad kattusid. TK ei olnud 2008.a. majandustegevust, kuna 1025 kr kasum/kahjum, mistõttu oli vajalik näida kogemustega ettevõtjana. REOÜ osa ostnud isik on variisik, kes on osalenud sarnases skeemis, osa müügileping 40000 krooni on näilik ega vasta turutingimustele. Kostja 1 vallasvara on läinud üle kostjale 2, kostjate pangatehingud kinnitavad asjaolu, et koostöö lõppes kostjal 1 oma partneritega ja jätkus nendega kostja 2 kaudu. Kuna ettevõte on üle läinud TKOÜ-le, siis vastutavad kostjad solidaarselt TBOÜ kohustuse täitmise eest hageja ees.
3.Hageja palub kostjatelt välja mõista 384452,36 krooni ja viivis hagi esitamise seisuga 31.07.2009 195278,91 krooni ja edaspidi 0,22% päevas kuni põhivõla tasumiseni, menetluskulud palub jätta kostjate kanda.
4.Tõendid: müügileping, võlatunnistus, väljavõte TKOÜ koduleheküljelt, äriregistri väljavõte kostjate kohta, A. M 28.07.2009 e-kiri, majandusaasta aruanded, domeeni väljatrükid, E. Vilippiuse 25.08.09 e-kiri, vallasvara arestimise akt, täituri asendaja K. Tiido e-kiri 31.08.09, kodulehekülje väljavõtte, sõidukite müügilepingud, väljavõte interneti leheküljest sarnaste sõidukite pakkumiste kohta, REOÜ konto väljavõte, tunnistaja T. M ütlus, hageja tugines kostja tõenditele: kostja raamatupidamisprogrammi väljavõte, kostja pangakonto väljavõtted, TKOÜ pangakonto väljavõte. Kostja TKOÜ vastuväited
5.Kostja TKOÜ vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja ei vaidlusta järgmisi asjaolusid: 1) hageja ja kostja REOÜ vahel sõlmiti 07.05.2001 kauba ostu-müügileping nr. L-23-01; 2) hageja ja kostja REOÜ vahel sõlmiti 08.05.2009 kokkulepe võla tasumise kohta maksegraafiku alusel; 3) ajavahemikul 08.05-05.06.2009 tasus kostja REOÜ hagejale 100 000 krooni; 4) AA omandas kostja TKOÜ ettevõtte 12.05.2009; 5) AA müüs kostja TKOÜ ettevõtte 14.07.2009. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kostja juhatuse liige AA kantis ettevõtte TBOÜ uude nn juriidilisse kehasse võlgadest vabanemise eesmärgil ja viis TKOÜ-sse üle kogu TBOÜ tegevuse ning valmistas ette TBOÜ pankrotti. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et kostja REOÜ uus osanik ja juhatuse liige PIT on variisik, kelle ainsaks ülesandeks on ettevõtte likvideerimine ning et kostjal REOÜ-l puudub majandustegevus ja vara kohustuste täitmiseks. Osa ostja leidis kostja 2 kuulutuse kaudu. Hagi on esitatud ekslikult kostja TKOÜ vastu, kes ei peaks olema asjas kostja. Kostjal 1 oli piisavalt vara võla tasumiseks hagejale, seda kinnitab asjaolu, et 2 (9)
ajavahemikul 01.07-18.08.2009 laekus kostjale 1 üle 4,2 miljoni krooni ja seda kinnitab TKOÜ pangakonto väljavõte. Lisaks ei ole MT G kinnitanud, et kostjatel oleks sama tegevusvaldkond. Kostja 2 sõlmis ise lepingud oma partneritega. Osa kostja 1 töötajaist asutasid/läksid K OÜ ja A. A ei soovinud enam seetõttu jätkata TB ja võõrandas seetõttu oma osa. Kostja 1 ettevõte ei ole kostjale 2 üle läinud.
6.Tõendid: maksehäireregistri raport; Ehituskate OÜ, Katusetööd OÜ, OÜ TK registrikaart; MTR väljavõte; osaühingu osa müügileping; tõend; kodulehekülje väljavõtted, MT G vastus 078.12.2000, TKOÜ pangakonto väljavõte, lepingud kostja ja EMV AS , KÜ XXX, KÜ – XXX, OÜ R , kuulutus osa ostmiseks. Kostja REOÜ ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 1 (REOÜ) ettevõte on üle läinud kostjale 2 (TKOÜ).
8.VÕS § 180 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 (01.07.09 keht.) sätestab, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.
9.Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuleb vaadelda, milline on 1) ettevõtte tüüp; 2) kas on toimunud kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) milline on üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) milline on majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) kas on personali säilitamine; 8) milline on ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) millne on üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus.
10.Kohtule esitatud TBOÜ (kostja 1 eelmine ärinimi) registriandmetest nähtub, et AA oli selle üks osanikest (I kd lk 28) ning alates 14.07.2009 ei ole ta enam selle äriühingu osanik, kogu osa kuulub uuele ühele osanikule. Registriandmete kohaselt oli A. A TBOÜ üks juhatuse liikmeid kuni 16.07.2009. Alates 16.07.2009 on TBOÜ nimi REOÜ. Seega esineb mõlema kostja nimes sõna „trook“ ning mõlema äriühingu juhatuses on ajaliselt kattunud üks juhatuse liige AA , kes on aga samas olnud algul ühe kostja ja siis teise kostja osanik.
11.Hageja esitatud kostja 2 ( TKOÜ) registriandmetest (I kd lk 29 jj) nähtub, et alates 12.05.2009 (so veidi varem, kui A. A kui osa omaniku kande muudatus on tehtud registris kostja 1 e. TBOÜ kohta) on A. A TKOÜ osanik ning alates 20.05.2009 on ta TKOÜ juhatuse liige ja samast päevast on tehtud muudatus ka kostja 2 ärinimes - OÜ C on nimetatud TKOÜ-ks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjate ärinimedes toimus sisuliselt samaaegselt nime vahetus selliselt, kus nimes esinev „Trook“ kadus kostja 1 nimest enam-vähem samal ajal, kui teise kostja nimesse see ilmus (TBOÜ-st sai REOÜ samal ajal kui C OÜ-st sai TKOÜ).
12.Kohtule esitatud registriandmetest nähtuvalt olid mõlema äriühingu aadressid seotud XXX (Tallinn), st kuni 20.05.2009 oli selleks kostja 1 aadress ning alates 20.05.2009 oli see kostja 2 aadressiks, kusjuures samal hetkel muutus kostja 1 aadress - XXX, Tallinn. Mõlema äriühingu elektroniposti aadress oli üks ja sama - XXX, sj on üks sidevahendi number XXXsama (I kd lk 28, 30). Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõlema äriühingu tegevuskoha aadress oli ajalises 3 (9)
järgnevuses ning seotud ühe ja sama kohaga XXX, Tallinn ning samal ajal jäi osa sidevahendeid samaks.
13.Vaidlust ei olnud selles, et kostja 1 tegevuseks oli katusehitus ning TKOÜ tegevuseks oli 14.07.2009 alates samuti katusehitus. Viidatu nähtub ka kostjate registriandmetest ning mõlema kostja kohta avaldatud interneti lehekülgedelt seisuga 28.07.2009 (I kd lk 26-52). Kostja 2 koduleheküljelt XXX nähtub (I lk 104-115), et ta reklaamib end pikaajalise kogemusega katusehitustööde tegijana ja oma meeskonna tehtud töödena nimetab näitena järgmist: 2002.a. projektina AS TT ärihoone, 2003.a. projektina MC, E tootmishoone. Samade hoonete töödena on kajastatud ka kostja 1 ehk TBOÜ projektidena vastavalt TBOÜ koduleheküljel XXX (I kd lk 116-120). Viidatud kodulehekülgi vaadeldes selgub, et mõlema kostja kodulehekülje aadress on XXX(vähemalt 31.07.2009 seisuga), kusjuures on kostja 2 viidanud oma tegevuskohaks XXX, Tallinn ehk sama tegevuskoha, mis oli kostjal 1 (I kd lk 116 ja 287). Ehkki kostja 2 väitis, et kodulehekülg oli /on loomisel, ei oma see vaidluses tähtsust, sest kostja 2 ei ole pidanud vajalikuks kodulehekülje loomisel end individualiseerida kodulehekülje muu aadressi ja selles aadressis sisalduva muu nime kui „trook“ kaudu. Viidatud mõlema äriühingu koduleheküljelt nähtub, et mõlema äriühinguga (st mõlema kostjaga) seotud isikud on AA, GK, KP, st need isikud kattuvad (I kd lk 36, 44). Kodulehekülgede väljavõttest nähtuvalt on A. A ja G. K projektijuhid (lamekatus) ja K. P müügijuht (lamekatus, fassaadid) mõlema kostja juures. Kohtus ülekuulatud hageja tunnistaja TM ütluste kohaselt töötas ta A. A juures algul TB ja siis edasi TK, kusjuures oli tema töökoht kogu aeg XXX, Tallinn ning et mingeid muudatusi ei tehtud töös siis kui ta töötas TK võrreldes tööga TB; kõik lepingupartnerid nagu XXXKÜ, XXXKÜ, XXX ja nende objektidega seonduv töö läks sujuvalt üle TKOÜ-le, tema enda töö sisu jäi samaks, kuid sõlmis ainult uue töölepingu TKOÜ . Ütluste kohaselt jäi vaid 20% inimestest Balticusse tööle, siis kui tema sõlmis TK töölepingu. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et mõlemal kostjal oli sama tegevusala ja samade tegevusaladega seotud tööd, projektid (ehitusobjektid) ehk sisuliselt ettevõtlus ning selle sama tegevusalaga seotud juhtivad töötajad ehk vastava ala tundjad (projektijuht, müügijuht). Lisaks leiab kohus, et viidatud tõenditega on tõendatud, et mõlemal kostjal oli samad teisedki töötajad (nagu tunnistaja), kes tegelesid TB pooleliolevate objektidega ning jätkasid nende samade objektidega tööd TKOÜ nime all. Ehkki kostja 2 esitas kohtule vahetult enne kohtuistungit lepingud, mis on sõlmitud (III kd lk 80-83) SEMV AS , KÜ XXX, KÜ XXX, RR OÜ perioodist 01.07.09-24.09.09 soovimaks tõendada asjaolu, et kostja 2 sõlmis iseseisvalt lepinguid nende isikutega ning et nn endised kostja 1 kliendid ei ole kostjale 2 üle läinud, leiab kohus, et need 4 lepingut ei tõenda veenvalt asjaolu, et kostja 1 poolt tehtud objektidega töid poleks jätkanud kostja 2 ja seda põhjusel, et kostja 2 on viidanud oma koduleheküljel, mis sarnaneb kostja 1 koduleheküljega, neid samu töid ja partnereid, mis olid kostjal 1. Asjaolu, kas kostja 2 pidas vajalikuks lepingupartneritega sõlmida uusi lepinguid, neid ümber vormistada, ei muuda olemuselt seda, et kostja 2 tegevuse sisuks oli sama tegevusala ning samad partnerid ja samad tööobjektid nagu kostjal 1.
14.Hageja esitas kohtule H. Kala ja A. M vahelise e-kirja 28.07.2009 (I kd lk 53), so on enamvähem ajast, mil kostja C OÜ ärinimi muudeti TKOÜ-ks ning kostja 2 omanikuks ja juhatuse liikmeks oli saanud A. A . Sellest e-kirjast nähtub, et P AS, kes oli varasemalt olnud TB(kostja 1) koostööpartner, jätkas koostööd A. A ja TKOÜ ehk kostja 2 , lisaks nähtub samast kirjast asjaolu, et koostöö jätkamise tingimuseks oli TBOÜ võlgade tasumine. TKOÜ raamatupidamisprogrammi väljavõttest (II kd lk 9), millele hageja tugines, nähtub, et viimane on hankinud kaupa RPAS-lt, ning RE pangakonto väljavõttest (III kd lk 33) nähtub, et viimane on samale firmale tasunud. Eeltoodu tõttu nõustub kohus hagejaga, et viidatud tõenditega on 4 (9)
tõendatud asjaolu, et RPAS oli kostja 1 tarnija ja ta jätkas tarneid TKOÜ pärast seda, kui A. A oli ostnud kostja 2 osa ja registris olid tehtud vastavad juhatuse liikme, kostja nime muutmise kohta kanded. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et kostja 2 jätkas samade partneritega koostööd, kellega oli eelnevalt samal alal koostööd teinud kostja 1.
15.Hageja taotlusel väljanõutud sõidukite müügilepingutest nähtub, et kostja 1 võõrandas kostjale 2 (II kd lk 218-220) sõidukid Tiki Treiler, Respo, Opel Movano 15.06.2009 so veidi vähem kui kuu ajast, mil kostja ärinimeks sai TKOÜ ja mil kostja 2 aadressiks registreeriti eelnevalt kostja 1 aadressiks olnud XXX, Tallinn. Seega on kostja 1 oma registreerimisele kuulunud vallasvara võõrandnud kostjale 2. Kohtule esitatud Kaubiku Opel Movano eest on kostja tasunud 8000 krooni (II kd lk 220), st alla turuhinna, kuna sarnaste sõidukite turuhind oli ca 118-149000 krooni, mida kinnitab hageja poolt kohtule esitatud sarnaste sõidukite müügipakkumiste väljavõte auto24.ee interneti leheküljelt (I kd lk 174) ja viitab soovile soodustada uut ettevõtjat ehk kostja 2 kostja 1 abil. Ehkki kostja 2 väitis, et pank nõudis sõidukite müüki, sest liisinglepingud olid lõppenud, ei tee see olematuks fakti, et sõidukid võõrandatigi kostja 1 poolt A. A seotud TKOÜle ning asjaolu, et liisinglepingud võisid lõppeda/lõppesid, ei oma üldse ettevõtte ülemineku seisukohalt tähendust. Kohus peab vajalikuks märkida, et müügilepingud on sõlmitud kostjate vahel mitte panga/liisingandja ja kostja 1 või panga (liisingandja) ja kostja 2 vahel. Kohtule hageja poolt esitatud E. P koostatud 05.08.2009 kostja 2 kohta vallasvara arestimise aktist (I kd lk 169) nähtuvalt on arestitud see asukohas XXX, Tallinn (kus mõni kuu tagasi asus veel ka kostja 1), kontori tarbed (arvutid, monitorid), tööriistad ning ka sõidukid, mille kostja 1 võõrandas kostjale 2 (vt otsus eelpool, müügilepingud). Viidatud arestitud vara näol on tegemist majandustegevuseks tavaliselt kasutatavate asjadega (arvutid, tööriistad, sõidukid jms). Hageja taotluse alusel on välja nõutud kostja konto väljavõtted, millest ei nähtu, et kostja oleks märgitud arestitud varade eest näiteks tasunud hagejale. Kohtus ülekuulatud hageja tunnistaja TM ütlustest nähtub, et kui ta TKOÜ lepingu sõlmis, ei olnud tööriistade ja muu varade osas mingeid kasutamise kokkuleppeid ja töötas samade tööriistadega TK, millega töötas Balticus. Hageja poolt kohtule esitatud kohtutäitur Elin Vilippus’e 25.08.2009 e-kirjast (I kd lk 187) nähtub, et kostja 1 ei asunud tema registrijärgsel aadressil XXX, Tallinn, st seal ei asunud tema vara ega äriühingu töötajaid ja sellel aadressil olevad isikud ei teadnud midagi REOÜ asukohast. Kohtutäituri abi Katrin Tiido 31.08.2009 e-kirjast (I kd lk 188) nähtub, et viidatud aja seisuga puudusid REOÜ-l rahalised vahendid, laekumised ja väljaminekud. Kirja kohaselt oli AS SEB Pank kontol vaid 1466,20 krooni. Hinnates sõidukite müügilepinguid, sj ühe sõiduki müüki kostjale 2 alla turuhinna, tunnistaja ütlusi samade varade kasutamise kohta nii TB kui TK samade tööde tegemiseks ning täituri poolt koostatud akte, kirju, leiab kohus, et nii sõidukid ning kui ka tööriistad ja vahendid, mis täituri poolt XXX, Tallinn arestiti, on sellised asjad, mis jäid kostjale 2 viimase tegevuse tarvis. Kuivõrd kostjal 1 puudusid 2009.a augustis sisuliselt rahalised vahendid, teda ei asunud ka tema uues asukohas XXX, Tallinn, et viidatud arstitud vara asus XXX, Tallinn, siis leiab kohus mainitud arestitud vallasajad on jäänud/läinud üle kostjalt 1 kostjale 2 viimase tegevuse jätkamiseks samal tegevusealal. Mingeid tõendeid ei ole kohtule esitatud, milline vara jäi kostjale 1 alles tema tegevuse tarvis ega tõendeid selle kohta, et kostja 1 majandustegevus oleks pärast mai/juunit/juuli 2009 (kui A. A müüs talle kuuluva OÜ TB osa, sai kostja 2 osanikuks ja juhatuse liikmeks) jätkunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt 1 on kostjale 2 üle läinud vallasasjad viimase majandustegevuseks ehk ettevõtluseks, mis oli samane kostja 1 majandustegevusele (katuseehitus) ehk ettevõtluse sisule.
5 (9)
Hinnates täituri koostatud ülalpool viidatud dokumentaalseid tõendeid, leiab kohus, et hageja tõendanud, et kostjal 1 puudusid ka finantsvahendid seisuga 31.08.09, mis on aga reaalselt jätkuva ja suure ettevõtte majandustegevusega kaasnev üldteadaolev asjaolu ja kinnitavad hageja väidet sellest, et kostja 1 majandustegevus oli vara arestimise ajaks sisuliselt lõppenud. Reaalselt tegutseva äriühingu tegevuseks on vajalikud ka töötajad, selle kelle kaudu saab äriühing ka reaalselt tegutseda. Kuna täituri andmete kohaselt ei asunud XXX, Tallinn kostja 1 töötajaid ja kuna ka kohtumenetluses ei ole õnnestunud kindlaks teha kostja 1 faktilist tegevus -, asukohta, leiab kohus, et kostja 1 asu -ja tegevuskoha ja töötajate puudumine 2009.a. augustis kinnitavad seda, et kostjal 1 puudus 2009.a. augustis reaalne majandustegevus. Veelgi enam müüs kostja 1 talle kuuluva kinnistu TK OÜ-le (I lk 134, müügileping). Seega ei jäänud kostjale 1 ka lisaks muule varale ka kinnistut.
16.Arvestades seda, et pärast A. A poolt kostja 1 osamüüki ei olnud kostjal 1 augustis 2009 (kui arestiti tema kontod) rahalisi vahendeid enam kui ca 1400 krooni, et kogu vallasvara (kontori sisustus, tööriistad, vahendid, sõidukid), mis olid vajalikud majandustegevuseks läks üle kostjale 2, et kinnistu müüdi kolmandale isikule ja et puuduvad andmed selle kohta, et kostjal 1 oleksid töötajad, reaalne asu -ja tegevuskoht ja majandustegevus, vara majandustegevuseks, siis leiab kohus, et kostja 1 majandustegevus on pärast A. A poolt osa võõrandamist faktiliselt lõppenud. Kostja 2 ei ole seda ümber lükanud ja väide ja tõendid (maksehäire raport), et kostja 1 suhtes pole pankrotimenetlust algatatud, et tal pole maksuvõlga, et ta on käibemaksu kohustuslane, ei tõenda, et kostjal 1 oleks reaalne majandustegevus ja et ettevõte pole kostjale 2 üle läinud.
17.Hageja on soovinud tugineda küll TKOÜ konto väljavõttele 01.07.2009-18.08.2009 (kostja esitatud) ja TBOÜ osa müügilepinguile 14.07.2009 (I kd lk 281) ning AS SEB Panga poolt kohtule esitatud (04.10.2010) kostja 1 (REOÜ) konto väljavõttele 01.01.2009-30.09.2010, mille kohaselt müüdi osa liiga odavalt olukorras, kus kostja 1 kontol oli müügi hetkel üle 4,4 miljoni krooni ja mille kohaselt viitab osa müügihind (840000 krooni) tehingu näilisusele, küll aga leiab kohus, et viidatud tehingu näilisusele ega sellele, kas pooled lepingu täitmist on nõudnud, on see täidetud, ei saa kohus hinnangut anda, kuna tegemist on teiste isikute vahelise tehinguga, mida pole vaidlustatud selle tehingu poolte poolt. Mis puudutab hageja väiteid sellest, et TBOÜ osa müüdi isikule, kes on osalenud mitmes sarnases skeemis, siis ei oma see vaidluses tähendust ja kohus ei pea rohkem seda väidet analüüsima ega hindama ka vastavasisulisi tõendeid (väljatrükk 24.09.2010 artiklist Kartellilepe tõi valmisfirmale müüjatele karistuse“, www.delfi.ee, REOÜ ja FFM OÜ registriväljavõte) ja kostja vastuväiteid ja osa ostja leidmiseks tehtud kuulutust.
18.Mis puutub kostja väitesse ja selle kohta esitatud tõenditele (E OÜ registriandmete väljavõte), et L. K ja K. R (kes varem olid seotud kostjaga 1) on seotud K OÜ ja et viimased ei soovinud enam jätkata TB ja sellepärast asus A. A ka oma osa TB võõrandama, siis nimetatud asjaolud ja tõendid ei välista kostja 1 ettevõtte üleminekut kostjale 2.
19.Roofeks Estonia Nordea Bank Finalnd Plc Eesti filiaali pangakonto väljavõtetest 01.01.200930.09.2010 (III kd lk 17-63) nähtub, et arveldused toimusid parneritega, sh töötajatega sisuliselt kuni 16.07.2009 (vt III kd lk 51, KÜ XXX laekumine), edaspidiselt nähtuvalt on kontolt vaid raha välja võetud kaarditehingute alusel ning vaid 31.08.2009 on laekunud maksuametilt raha. Selle perioodini maksti töötasusid ka töötajaile (III kd lk 17-62, REOÜ konto väljavõte) ning TKOÜ pangakonto väljavõttest 01.01.2009-15.09.2010 (II kd lk 154-217) nähtub, et TKOÜ pangatehingud on alanud 20.05.2009, sj on töötasusid makstud mitmele töötajaile nagu KA, R K , T M , A P , A P , A P , AS, AT, TV, IÕ. Viidatud töötajaile töötasude maksmise lõppemine juunis/juulis TBOÜ poolt ja jätkumine TKOÜ poolt pärast märgitud aega tõendab, et töötajad läksid üle TKOÜ-sse, kes jätkas samade töötajatega sama tööd, mida tegi kostja 1. Seda, et töösisu ei muutunud, kinnitas ka varemviidatud tunnistaja T. M oma ütlustega. 6 (9)
Ülalviidatud pangakontode väljavõtetest nähtuvat tehingute arvu kui ka ulatust hinnates järeldub, et kostja 2 jätkas koostööd kõikide kostja 1 tarnijatega samas mahus, sj nähtub väljavõtteist, et esimesed maksed hankijatele toimusid juba 2009 juuli lõpus-augusti alguses. Väljavõtteist nähtub, et tellijad tasusid kostjale 2 samal ajal juba tehtud tööde eest, mistõttu leiab kohus, et pärast A. A poolt Trook Balticu osa müüki 14.07.2009 teostati neile lepinguparneritele töid kostjast 1 ülevõetud ehitusmaterjalidega. Sellist asjaolu kinnitas ka hageja tunnistaja T. M, kuna ütles, et Balticu kõigi objektidega jätkas tööd TKOÜ ja sisuliselt ei muutunud midagi. Samadest panga väljavõtetest nähtub ka asjaolu, et kostjaga 2 jätkas ka suhteid TKOÜ, kes omandas kostjalt 1 XXX asuva kinnistu, kuna 2009.a kulude eest (üür ja kõrvalkulud) maksis kuni juunini (makse 02.07.2009, III kd lk 43) kostja 1 ning juba 2009. aasta juuli ja järgmiste kuude üüri ning kõrvalkulud maksis kostja 2 (II kd lk 161, 165, 166, 169, 170, 173, 178, 180). Nagu TKOÜ on teinud perioodil 14.-16.07.2009 kostjale 1 makseid (II kd lk 70, TKOÜ konto väljavõte) on ta teinud neid analoogselt ka kostjale 2 ja seda kokku ca 1 543 300 krooni ulatuses: 250 000 krooni ulatuses detsembris 2009 (II kd lk 183-184), 200000 krooni jaanuaris 2010 (II kd lk 185, 186), 105000 krooni veebruaris 2010 (II kd lk 188), ca 478301 krooni märtsis 2010 (II lk 188-191); aprillis 410 000 krooni (II kd lk 193-194), mais 2010 100000 krooni (II kd lk 198). Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud on asjaolu, et TKOÜ jätaks koostööd kostjaga 2 pärast 14.07.2009, st pärast seda kui koostöö kostjaga 1 lõppes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja 2 jätkas kostja 1 lepingutest (koostööparnterid, töötajad) tulenevate kohustuste täitmist ja õiguste teostamist (jätaks samade obkjektidega tööd, täitis lepinugid, maksis kohustuste eest ja võttis kohustuse täitmist vastu) kostja 1 lepingupartneritega.
20.Arvestades 1) et C nimi muudeti TKOÜ-ks ja et see sisaldab endas TBOÜ nime ühte osa „trook“, 2) et kostjate juhatuse liige AA kattus osaliselt ajas, 3) kostjatel on samad tegevusalad - katusetööd, sh lamekatused, 4) kostjatel olid samad koostööpartnerid, 5) et kostja 2 jätkas koostööd kostja 1 parteritega samal tegevusalal pärast 14.07.2009, 6) et kostja 2 jätkas samade kostja 1 poolelolevate objektidega tööd ja kostja 1 partneritega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist ning õiguste teostamist (näiteks võttis tasu tööde eest vastu) pärast 14.07.2009, 7) et kostja 2 nimetas koduleheküljel oma töökogemusena neid valminud objekte, mille tegelikult tegi kostja 1, 8) et kostjatel on samasuguse nimega kodulehekülg (XXX), 9) et kostjal 2 olid samad juhtivad projektitöötajad ja teised töötajaid, kellega töösuhe jätkus pärast 14.07.2009 ja kellele kostja 2 jätkas pärast 14.07.2009 palga maksmist kui kostja 1 selle lõpetas, 10) et kostja 1 vallasjad läksid üle kostjale 2, 11) et kostja 2 pangatehingud algavad sisuliselt 20.05.2009 (kui kostja 2 ärinimi muutus) so mõni aeg pärast seda kui A. A ostis kostja 2 osa (12.05.2009) ning et tema aktiivne majandustegevus algas juulis 2009, so sisuliselt samal ajal kui kostja 1 pangatehingud lõppesid 14.07.2009 (kui A. A müüs kostja 1 osa ära), 12) et kostjal 1 puudub pärast A. A poolt osa müüki majandustegevus, vara majandustegevuseks, ja et seesama vara, va kinnistu XXX, mis oli algul kostjal 1 majandustegevuseks, on kostjal 2, siis leiab kohus, et vaidlusaluse kostja 1 ettevõtte kui majandusüksuse identiteet, st sellega seotud asjad, õigused ja kohustused on VÕS § 180 lg 2 mõtte kohaselt säilinud ja see on VÕS § 182 lg 2 mõtte kohaselt läinud üle kostjale 2 perioodil 20.05.2009-14.07.2009. Kuna kohus leidis ülalpool, et kostja 1 ettevõte läks üle kostjale 2 ja kostjal 1 puudub majandustegevus juuni/juulis 2009.a. alates, siis puudub kohtul vajadus anda hinnangut hageja väitele kostja 1 varasemale 7 (9)
majandustulemusele , selle kohta esitatud majandusaasta aruandele ning hageja väitele sellest, et/kas kostja 2 soovis näidata end kogenud katuseehitusettevõtjana tulenevalt tema enda ja kostja 1 tema majandusnäitajate võrdlusest.
21.Kostja 2 poolt kohtule esitatud OÜ MT G vastusest kostja 2 järelpärimisele (II kd lk 14) nähtub, et MT G ei kinnita seda asjaolu, et TKOÜ tegevusvaldkond oleks sama mis TB OÜ tegevusvaldkond, küll aga leiab kohus, et märgitud tõendiga ei ole ümber lükatud hageja poolt ülalviidatud ja esitatud tõendid, millest kohus järeldas ettevõtte üleminekut kostjalt 1 kostjale 2.
22.VÕS § 182 lg 1 alusel vastutavad ettevõtte üleandja ja omandaja võlausaldaja ees solidaarselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuse eest, mis on ülemineku ajal muutunud sissenõutavaks või mis on muutuvad sissenõutavaks 5 aasta jooksul pärast üleminekut.
23.Vaidlus puudub selles, et hageja ja TBOÜ (kostja 1 end. ärinimi) vahel on sõlmitud 08.05.2009 võlatunnistus 484452,36 krooni kohta ja selle järgi kohustus kostja 1 tasuma võlatunnistuse lisaks oleva graafiku järgi võla iganädalaselt selliselt, et kogu võlg oleks tasutud 28.08.2009. Seega oli kostja 1 kohustus tekkinud enne ettevõtte üleminekut ja muutunud osaliselt sissenõutavaks ülemineku ajal ja selle viimane makse muutus seega sissenõutavaks 5 aasta jooksul üleminekust koosõlas VÕS § 183 lg 1. Eeltoodu tõttu vastutab kostja 2 VÕS § 183 lg 1 alusel kostja 1 täitmata kohustuse eest solidaarselt kostjaga 1 hageja ees.
24.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 65 lg 1 alusel võib võlasusaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt
25.Vaidlus puudus selles, et TBOÜ tasus hagejale 100000 krooni jäi võlgu 384 452,36 krooni e 24570,98 eurot. Seega rikub kostja 1 oma lepingust tulenevat kohustust hageja ees ning sama moodi rikub kostja 2 kui VÕS § 182 lg 1 tulenev solidaarvõlgnik oma kohustust vastutada kostja 1 kohustuse täitmata jätmise eest (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja nõuda lepingus kokkulepitud viivist. Vaidlus puudus selles, et võlatunnistuses olid hageja ja kostja 1 leppinud kokku ka viivises 0,22% päevas võlgnetavalt summalt, samuti puudus vaidlus selles, et hagi esitamise ajaks 31.07.2009 oli viivis 195278,91 krooni ehk 12480,60 eurot, kuna põhivõlga ei olnud kostjad vähendanud, olles seega viivituses. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 § 182 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt kohustuse täitmist ning viivist ning seega on hageja nõue kostjate vastu põhjendatud ja tõendatud.
26.Kostja 2 leidis, et kostjal 1 oli piisavalt vara hageja võla tasumiseks. Kohtule kostja 2 poolt esitatud panga väljavõttega 01.07.2009-18.09.2009 (I kd lk 152, sama ka I kd lk 175 ja lk II kd lk 70) on kostja tõendanud, et TB sai üle 4,2 milj krooni, ent märgitu ei tähenda seda, et ettevõte poleks kostjalt 1 kostjale 2 üle läinud ega vabasta seega kostjat 2 hageja ees kostja 1 kohustuse täitmise eest VÕS § 182 lg 1, § 65 lg 1 järgi.
27.Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlga 24570,98 eurot ja 31.07.2009 seisuga viivis 12480,60 eurot.
28.VÕS § 367 alusel võib võlausaldaja nõuda veel sissenõutavaks mittemuutunud viivist protsendina kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus viivise välja mõista alates 01.08.2009 protsendina 8 (9)
põhivõlast kuni selle tasumiseni. Seega on ka viidatud viivisenõue põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista viivis põhivõlalt 24570,98 eurolt 0,22% päevas alates 01.08.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud § 162 ja § 165 lg 3 järgi solidaarselt solidaarvõlgnikest kostjate kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
31.Kuna kostja 1 asu- ja tegevuskoha andmed puudusid, siis teatas kohus kostjale 1 otsuse avaldamise aja Ametlike Teadaannete kaudu. Sellega seotud riigilõiv 6,39 € Riigilõivuseaduse § 83 järgi jääb TsMS § 162 lg 1, § 169 lg 1 II lause, § 179 lg 1, § 139 lg 2 p 2 , § 143 p5 kostja 1 kanda ja tuleb temalt välja mõista riigituludesse (arve nr. XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank; XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS, XXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber kõigil 2900078444). TsMS § 179 lg 9 järgi mõistab kohus märgitud kulude tasumisega viivitamisel sellelt kulult (6,39€) kostjalt 1 välja viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses määras alates lahendi jõustumisest kuni selle kulu tasumiseni. Tsiviilasja hind
32.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind selle esitamise ajal põhivõla nõude hind 24570,98 eurot. Otsuse kättetoimetamine
33.Kooskõlas TsMS § 317 lg 1 tuleb toimetada otsus REOÜ-le kätte Ametlike Teadaannete kaudu, kuivõrd ei ole selge tema asu -ja tegevuskoht, kuhu talle otsus muul viisil kätte toimetada.
Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.