Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

põhivõlgnevuse 1166,79 eurot, 30.09.2011 seisuga viivise 1,57 eurot, alates 01.10.2011 sissenõutavaks muutuva viivise määras 0,07% põhinõudelt päevas, hageja riigilõivu 319,56 eurot ja hageja menetluskulud 646,08 eurot. Kostjale kuulub 1⁄2 kaasomandiosa korteriomandist Sõpruse pst 233-12 üldpinnaga 52,4 m2. Korteriomandi omanikud kostja ja G. Tulp ei ole esitanud hagejale KÜS § 5 lg 5 kohast kokkulepet, mistõttu hageja luges kostja KÜ Sõpruse 233 liikmeks alates 01.03.2005. Välissuhtes vastutavad korteriomanikud kohustuste eest solidaarselt. Seda kinnitavad Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-111-04 ja 3-2-1-124-10. Tasu kommunaalteenuste eest on KÜS mõttes majandamiskulu ning juhul, kui KÜ põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi pindalast. KÜ põhikirja p-de 3.2.6, 3.2.7 ja 3.2.8 kohaselt kohustub KÜ liige tähtaegselt tasuma talle osutatud kommunaalteenuste eest ja tasuma sihtotstarbelisi makseid. Arvestuse aluseks on juhatuse otsused, millega määratletakse arvestuse alused ja mis on KÜ liikmetele teatavaks tehtud. KÜ otsuseid ei ole vaidlustatud ja seega on need kehtivad. Punkt 3.2.7a kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel, külma vee ja kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteris elavate isikute arvust või mõõturi näitudest, gaasi eest tasu arvestamisel maja või korteri mõõturi näitudest. Täpsem majandamiskulude arvestus on toodud 25.04.2009 üldkoosoleku protokollis ja KÜ kodukorras. Vee- ja kanalisatsioonikulu arvestamise aluseks on veearvestid korteris, veekoguse arvestamine toimub korteriomaniku esitatud näitude ja tarnijapoolsete hindade alusel. Näitude mitteedastamisel arvestatakse tarbitud vesi kodukorra p. 8.3 alusel. Üldvesi, üldelekter ja tsirkulatsiooni soojusenergia kulu jagatakse korterite vahel võrdsetel alustel, näidates seda arvel eraldi kulureana. Küttekulud jaotatakse tarbijate vahel vastavalt küttekehadele paigaldatud küttekulujaoturite näitude ja MESA Eesti OÜ arvestusmetoodikale ning hinnakirja alusel. Täpse küttekulu jaotuse arvestuse esitab MESA Eesti OÜ igakuiselt korterile. Prügiveo arvestus toimub teenuse osutaja poolt esitatud arve summa jagamisel majaelanike arvuga (keskmine elanike arv 261). Üldkoosolek on kinnitanud tariifid, mille kohaselt kogutakse korteritelt igakuiselt haldusja hoolduskuludeks 0,24 eurot/m2 ja remondifondi 0,50 eurot/m2. Oma 16.11.2010 vastuses on hageja esitanud tõendid kogu KÜ kulude kohta, mille alusel on koostatud ja esitatud arved kostjale. Hageja ei ole takistanud kostjal tutvuda majandamiskulude arvestamisalustega, kuid kostja ei ole esitanud vastavaid sooviavaldusi ega pretensioone arvestamise osas. KÜ on esitanud kostjale aadressil Sõpruse 233-12 arveid. Kostja põhivõlgnevuseks on 1150,44 eurot. 31.10.2010 seisuga on kogunenud viivist 50,94 eurot. Hageja kontoväljavõttelt nähtub, et kostjapoolsed laekumised on olnud ebakorrapärased, regulaarseks muutusid maksed pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kohati on kostja teostanud hagejale makseid suuremas ulatuses kui hageja poolt esitatud arved. Näiteks 10.06.2010 arve nr 42/12 tasus kostja 14.06.2010, lisaks toimus 16.06.2010 täiendav makse summas 500 krooni. Kostja tunnistab oma käitumisega tekkinud kommunaalteenuste võlga. 01.11.2008-31.08.2011 on hageja osutatud teenuste ja sihtotstarbeliste maksete eest esitanud kostjale arveid kogusummas 4252,93 eurot, viivist on arvestatud 503,43 eurot. Samal ajal on kostja tasunud hagejale 3588 eurot, millest 3086,14 eurot on hageja arvestanud põhivõla katteks ja 501,86 eurot viivise võlgnevuse katteks. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlusta kohustust tasuda KÜ-le majandamiskulude eest. Kostjale kuulub 1⁄2 mõttelist osa Sõpruse pst 233-12 korteriomandist, mis välistab KÜS § 5 lg 2 rakendamise kostja suhtes. Kaasomanike kulud tuleb arvestada eraldi, mis tuleneb VÕS § 68 lg-st 1. Kaasomanikelt tuleb kulusid nõuda eraldi, vastavalt nende kaasomandiosa suurusele. Seda kinnitavad KÜS § 1 lg 2,

2(5)

§ 5 lg 5 ja Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-124-10. Viivist saab nõuda vaid solidaarvõlgnikult, kes on oma kohustust rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et arve esitamisega muutus majandamiskulude tasumiskohustus täitmisele kuuluvaks. Ainuüksi arve esitamisest kohustusi ei teki (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10, p 14). Esitatud arvetel on tarbijaks märgitud kaks isikut. Ei selgu, kumb neist peab arve tasuma. Õigusselguse põhimõttest tulenevalt peab arve olema ühemõtteline. Kahe isiku märkimise tõttu ei tea kostja, kas tal on kohustus täidetud, osaliselt täidetud või on tekkinud ettemaks. Arved on vastuolus seaduse ja heade kommetega, seega tühised ja õiguslikke tagajärgi nendega ei kaasne. Kostja põhivõla ja viivise suurus on tõendamata. Arved ei tõenda seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. KÜS § 4 lg 2 kohaselt peab põhikirjas olema sätestatud majandamiskulude tasumise alused ja kord. Seega on kulude eest tasumine reguleeritud erisättega ning tasu nõudmisel tuleb rakendada põhikirja, muid sätteid ei rakendata (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-05). Põhikirja kohaselt võib üldkoosolek anda juhatusele volituse maksmise korra kehtestamiseks, aga see jõustub registrisse kandmisega. Kuna põhikirjas maksmise korda ei ole ja ainuüksi arve esitamisega kohustusi ei teki, kohustust rikutud ei ole ja kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Kuna majandamiskulude tasumise kohustust ei ole rikutud, ei ole alust nõuda viivist. Hageja vastusest nähtub, et korteriomandi kuludeks on 4252,93 eurot ja kostja on tasunud 3130,25 eurot. Kuna kostjale kuulub pool korteriomandist, siis tema kohustuseks on tasuda pool kuludest ehk 2126,47 eurot. Järelikult on kostjal seisuga september 2011.a ettemaks 1003,78 eurot. Maakohtu otsus ja apellatsioonkaebus

3(5)

VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja põhikirja (tlk 53) p. 3.2 ap 6 kohaselt peab korteriomanik tasuma makseid üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks. Põhikirjas täpsemat kuupäeva määramise korda sätestatud ei ole. Kohtu hinnangul on lubatav, kui juhatus teatab maksekuupäeva korteriomanikule ka esitatud arvel (maksetähtaeg). Lisaks eelnevale tuleneb kohustuse igakuiselt esitatava arve alusel sissenõutavaks muutumine ka VÕS § 29 ja 82 lg 1 järgi võlasuhte olemusest ja pooltevahelisest praktikast. Kostja on ise aktsepteerinud korda, et kulude eest tasutakse arvel märgitud summast ja tähtpäevast juhindudes, seda kinnitab kostja enda esitatud kontoväljavõte (II tlk 124-125). Arved ei ole kohtu arvates ka vastuolus heade kommetega, nagu on leidnud kostja. TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Arved ei riiva ühiskondlikku moraali ning õiglustunnet olulisel määral. Vastupidi, õigusriiklikus ühiskonnas on tavaks, et kohustused täidetakse ning tarbitud teenuste eest tasutakse.

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.