Toimik nr 2-10-21212
Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 16.12.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, Resolutsioonotsus 01.12.2011.a Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: KÜ XXXhagi KL vastu võla nõudes Hagihind: 1 166,79 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 01.11.2011.a Hageja: KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: JP(aadress XX) Kostja: KL (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: VL (aadress XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule kostjale esitatud arved, KÜ XXX põhikirja, KÜ XXX 25.04.2009 üldkoosoleku protokolli, KÜ XXX kodukorra, KÜ XXX kontoväljavõtte, KÜ-le XXX esitatud teenuste arved, tõendid menetluskulude kohta.
heade kommetega ning tühised, kuivõrd kulude arvestamise korda ei ole märgitud hageja põhikirjas, on see õigusliku aluseta. Kohus nõustub kostjaga selles, et üksnes arve esitamisest ühelt isikult teisele ei teki tõepoolest võlaõiguslikku kohustust tasuda arvel märgitud summa (eeltoodule viitab muuhulgas Riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-1-53-10, p 14). Kostja leiab aga ekslikult, et seetõttu puudub tal kohustus hageja ees. Hageja nõue ei tulene tehingulisest alusest, vaid korteriühistuseaduse (KÜS) §-dest 13 lg 4 ja 151. Nimetatud sätete kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Puudub vaidlus, et hageja nõue koosneb eelnimetatud kuludest. Eelneva tõttu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks kostja vastuväide arvestusaluste puudumise kohta põhikirjas. Olgugi, et eelduslikult ja õiguslikult korrektselt peaks kulude arvestamise korda olema sätestatud põhikirjas (vt. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-11, p 11). Arvestuskorra põhikirjas märkimata jätmine ei too aga kaasa majandamiskulude kohta tehtud KÜ otsuste tühisust. Asjas pole leidnud tuvastamist, et hageja arvestuse aluseks olevad otsused oleks vaidlustatud, mistõttu need on KÜS § 13 lg 4 kehtivad ka kostja suhtes ning hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväidetega, et kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja põhikirja (toimiku lk 53) punkt 3.2 alapunkt 6 kohaselt peab korteriomanik tasuma makseid üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks. Põhikirjas täpsemat kuupäeva määramise korda sätestatud ei ole. Kohtu hinnangul on lubatav, kui juhatus teatab maksekuupäeva korteriomanikule ka esitatud arvel (maksetähtaeg). Lisaks eelnevale tuleneb kohustuse igakuiselt esitatava arve alusel sissenõutavaks muutumine ka VÕS § 29 ja 82 lg 1 järgi võlasuhte olemusest ja pooltevahelisest praktikast. Kostja on ise aktsepteerinud korda, et kulude eest tasutakse arvel märgitud summast ja tähtpäevast juhindudes, seda kinnitab kostja enda esitatud kontoväljavõte (toimik II lk 124-125). Arved ei ole kohtu arvates ka vastuolus heade kommetega, nagu on leidnud kostja. TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Arved ei riiva ühiskondlikku moraali ning õiglustunnet olulisel määral. Vastupidi, õigusriiklikus ühiskonnas on tavaks, et kohustused täidetakse ning tarbitud teenuste eest tasutakse. Ebaõige on kostja seisukoht, et ta peab tasuma üksnes poole korteriomandi kuludest. Kostja on teinud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-124-10 ekslikud järeldused. Riigikohus on leidnud, et KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks on reguleerida kaasomanikest korteriomanike sisesuhet hääleõiguse üle üldkoosolekutel. KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude jaotamine vastavalt kaasomandi osa suurusele kehtib vaid kaasomanike omavahelistes suhetes (vt. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-04, p 24). Seega on korteriomandi kaasomanikud solidaarvõlgnikud KÜ ees VÕS § 65 mõttes. Lähtudes eeltoodust ning VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning sissenõutav ja kostjal on kohustus nimetatud summad hagejale tasuda. Kohus nõustub hageja esitatud arvestusega nõude suuruse ja kujunemise kohta. Nõusolekut hageja esitatud arvestusega on väljendanud ka kostja oma 18.11.2011 vastuses, nõustudes, et korteriomandi kulutused on 4 252,93 eurot. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi täies ulatuses ning mõistab KL’alt KÜ XXX kasuks välja põhivõlgnevuse 1 166,79 eurot, viivise 30.09.2011 seisuga 1,57 eurot ning alates 01.11.2011 sissenõutavaks muutuva viivise määras 0,07% põhinõudelt päevas. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestab, et lihtmenetluses võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 319,56 eurot ja õigusabikulud 646,08 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 519,56 eurot. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 200 eurot. Hoolimata mitmete järjestikuste seisukohtade
esitamisest on poolte vastuväited püsinud menetluse kestel samadena, järgnevate seisukohtade esitamine ei ole nõudnud täiendavat suuremahulist õiguslikku analüüsi.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.