Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 16.12.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, Resolutsioonotsus 01.12.2011.a Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: KÜ XXXhagi KL vastu võla nõudes Hagihind: 1 166,79 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 01.11.2011.a Hageja: KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: JP(aadress XX) Kostja: KL (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: VL (aadress XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.KÜ XXXhagis KL vastu: 1.1 Rahuldada hagi täies ulatuses. 1.2 Välja mõista KL’alt KÜ XXX kasuks 1 168,36 eurot. 1.3 Välja mõista KL’alt KÜ XXX kasuks viivis 0,07% põhinõudelt päevas alates 01.10.2011 kuni põhinõude 1 166,79 eurot täitmiseni. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulude osas: 2.1 Menetluskulud jätta täies ulatuses KL kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
1.1.Hageja nõue 06.05.2010 esitas KÜ XXX maksekäsu kiirmenetluse avalduse GT ja KL vastu. 18.08.2010 määrusega anti nõue üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 13.09.2010 esitas KÜ XXX Harju Maakohtule hagiavalduse KL vastu. Vastavalt 16.11.2010, 31.01.2011 ja 21.10.2011 täpsustustele palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 166,79 eurot, 30.09.2011 seisuga viivis 1,57 eurot, alates 01.10.2011 sissenõutavaks muutuvad viivised määras 0,07% põhinõudelt päevas, hageja riigilõiv summas 319,56 eurot ja hageja menetluskulud summas 646,08 eurot.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse, 16.11.2010 vastuse, 31.01.2011 vastuse ja 21.10.2011 täienduse kohaselt kuulub kostjale 1⁄2 kaasomandiosa korteriomandist Sõpruse pst 233-12 üldpinnaga 52,4 m2. Korteriomandi omanikud KL ja GT ei ole esitanud hagejale KÜS § 5 lg 5 kohast kokkulepet, mistõttu hageja luges kostja KÜ XXX liikmeks alates 01.03.2005. Välissuhtes vastutavad korteriomanikud kohustuste eest solidaarselt. Seda kinnitavad Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-111-04 ja 3-2-1-124-10. Tasu kommunaalteenuste eest on KÜS mõttes majandamiskulu ning juhul, kui KÜ põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi pindalast. KÜ põhikirja punktide 3.2.6, 3.2.7 ja 3.2.8 kohaselt kohustub KÜ liige tähtaegselt tasuma talle osutatud kommunaalteenuste eest ja tasuma sihtotstarbelisi makseid. Arvestuse aluseks on juhatuse otsused, millega määratletakse arvestuse alused ja mis on KÜ liikmetele teatavaks tehtud. KÜ otsuseid ei ole vaidlustatud ja seega on need kehtivad. Punkt 3.2.7a kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel, külma vee ja kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteris elavate isikute arvust või mõõturi näitudest, gaasi eest tasu arvestamisel maja või korteri mõõturi näitudest. Täpsem majandamiskulude arvestus on toodud 25.04.2009 üldkoosoleku protokollis ja KÜ kodukorras. Vee- ja kanalisatsioonikulu arvestamise aluseks on veearvestid korteris, veekoguse arvestamine toimub korteriomaniku esitatud näitude ja tarnijapoolsete hindade alusel. Näitude mitteedastamisel arvestatakse tarbitud vesi kodukorra punkt 8.3 alusel. Üldvesi, üldelekter ja tsirkulatsiooni soojusenergia kulu jagatakse korterite vahel võrdsetel alustel, näidates seda arvel eraldi kulureana. Küttekulud jaotatakse tarbijate vahel vastavalt küttekehadele paigaldatud küttekulujaoturite näitude ja MEOÜ arvestusmetoodikale ning hinnakirja alusel. Täpse küttekulu jaotuse arvestuse esitab MEOÜ igakuiselt korterile. Prügiveo arvestus toimub teenuse osutaja poolt esitatud arve summa jagamisel majaelanike arvuga (keskmine elanike arv 261). Üldkoosolek on kinnitanud tariifid, mille kohaselt kogutakse korteritelt igakuiselt haldus- ja hoolduskuludeks 0,24 eurot/m2 ja remondifondi 0,50 eurot/m2. Oma 16.11.2010 vastuses on hageja esitanud tõendid kogu KÜ kulude kohta, mille alusel on koostatud ja esitatud arved kostjale. Hageja ei ole takistanud kostjal tutvuda majandamiskulude arvestamisalustega, kuid kostja ei ole esitanud vastavaid sooviavaldusi ega pretensioone arvestamise osas. KÜ on esitanud kostjale aadressil Sõpruse 233-12 arveid. Kostja põhivõlgnevuseks on 1 150,44 eurot (18 000,49 krooni). 31.10.2010 seisuga on kogunenud viivist 50,94 eurot (797,04 krooni). Hageja kontoväljavõttelt nähtub, et kostjapoolsed laekumised on olnud ebakorrapärased, regulaarseks muutusid maksed pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kohati on kostja teostanud hagejale makseid suuremas ulatuses kui hageja poolt esitatud arved. Näiteks 10.06.2010 arve nr 42/12 tasus kostja 14.06.2010, lisaks toimus 16.06.2010 täiendav makse summas 500 krooni. Hageja leiab, et kostja tunnistab oma käitumisega tekkinud kommunaalteenuste võlga. 01.11.2008-31.08.2011 on hageja osutatud teenuste ja sihtotstarbeliste maksete eest esitanud kostjale arveid kogusummas 4 252,93 eurot, viivist on arvestatud 503,43 eurot. Samal ajal on kostja tasunud hagejale 3 588 eurot, millest 3 086,14 eurot on hageja arvestanud põhivõla katteks ja 501,86 eurot viivisevõlgnevuse katteks,
Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule kostjale esitatud arved, KÜ XXX põhikirja, KÜ XXX 25.04.2009 üldkoosoleku protokolli, KÜ XXX kodukorra, KÜ XXX kontoväljavõtte, KÜ-le XXX esitatud teenuste arved, tõendid menetluskulude kohta.
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja ei vaidlusta kohustust tasuda KÜ-le majandamiskulude eest. Kostjale kuulub 1⁄2 mõttelist osa Sõpruse pst 233-12 korteriomandist, mis välistab KÜS § 5 lg 2 rakendamise kostja suhtes. Kaasomanike kulud tuleb arvestada eraldi, mis tuleneb VÕS § 68 lg-st 1. Kostja on seisukohal, et kaasomanikelt tuleb kulusid nõuda eraldi, vastavalt nende kaasomandiosa suurusele. Seda kinnitavad KÜS § 1 lg 2, § 5 lg 5 ja Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-124-10. Viivist saab nõuda vaid solidaarvõlgnikult, kes on oma kohustust rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et arve esitamisega muutus majandamiskulude tasumiskohustus täitmisele kuuluvaks. Ainuüksi arve esitamisest kohustusi ei teki (Riigikohus nr 3-2-1-53-10, p 14). Esitatud arvetel on tarbijaks märgitud kaks isikut. Ei selgu, kumb neist peab arve tasuma. Õigusselguse põhimõttest tulenevalt peab arve olema ühemõtteline. Kahe isiku märkimise tõttu ei tea kostja, kas tal on kohustus täidetud, osaliselt täidetud või on tekkinud ettemaks. Arved on vastuolus seaduse ja heade kommetega, seega tühised ja õiguslikke tagajärgi nendega ei kaasne. Kostja põhivõla ja viivise suurus on tõendamata. Arved ei tõenda seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. KÜS § 4 lg 2 kohaselt peab põhikirjas olema sätestatud majandamiskulude tasumise alused ja kord. Seega on kulude eest tasumine reguleeritud erisättega ning tasu nõudmisel tuleb rakendada põhikirja, muid sätteid ei rakendata (Riigikohus nr 3-2-1-38-05). Põhikirja kohaselt üldkoosolek võib anda juhatusele volituse maksmise korra kehtestamiseks, aga see jõustub registrisse kandmisega. Kuna põhikirjas maksmise korda ei ole ja ainuüksi arve esitamisega kohustusi ei teki, kohustust rikutud ei ole ja kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Kuna majandamiskulude tasumise kohustust ei ole rikutud, ei ole alust nõuda viivist. Hageja vastusest nähtub, et korteriomandi kuludeks on 4 252,93 eurot ja kostja on tasunud 3 130,25 eurot. Kuna kostjale kuulub pool korteriomandist, siis tema kohustuseks on tasuda pool kuludest ehk 2 126,47 eurot. Järelikult on kostjal seisuga september 2011 ettemaks 1 003,78 eurot. Kostja tõendid: kinnistusraamatu väljavõte, pangatehingute väljavõte 30.12.200810.10.2010 ja 15.10.2010-14.11.2011, võlasumma arvutus.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung, pooled on oma seisukohad esitanud kirjalikult. Eelneva tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 01.12.2011 resolutsioonotsusega rahuldas kohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võis asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p-le 9 jättis kohus otsusest välja kirjeldava ning põhjendava osa. 06.12.2011 teatas kostja kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Lähtudes TsMS § 448 lg-st 41 täiendab kohus käesolevaga Harju Maakohtu 01.12.2011 otsust kirjeldava ning põhjendava osaga. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine KL’a suhtes ja KL’alt KÜ XXX kasuks põhivõlgnevuse 1 166,79 eurot, viivise 1,57 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Kostja ei ole eitanud KÜ liikmeks olemist ega kulude eest tasumise kohustust, kuid on leidnud, et ta peab tasuma vaid poole korteriomandi kuludest, arve esitamisega kohustust hageja ees ei teki ning see ei muutu sissenõutavaks, arved ei tõenda kulude suurust, arved on vastuolus
heade kommetega ning tühised, kuivõrd kulude arvestamise korda ei ole märgitud hageja põhikirjas, on see õigusliku aluseta. Kohus nõustub kostjaga selles, et üksnes arve esitamisest ühelt isikult teisele ei teki tõepoolest võlaõiguslikku kohustust tasuda arvel märgitud summa (eeltoodule viitab muuhulgas Riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-1-53-10, p 14). Kostja leiab aga ekslikult, et seetõttu puudub tal kohustus hageja ees. Hageja nõue ei tulene tehingulisest alusest, vaid korteriühistuseaduse (KÜS) §-dest 13 lg 4 ja 151. Nimetatud sätete kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Puudub vaidlus, et hageja nõue koosneb eelnimetatud kuludest. Eelneva tõttu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks kostja vastuväide arvestusaluste puudumise kohta põhikirjas. Olgugi, et eelduslikult ja õiguslikult korrektselt peaks kulude arvestamise korda olema sätestatud põhikirjas (vt. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-11, p 11). Arvestuskorra põhikirjas märkimata jätmine ei too aga kaasa majandamiskulude kohta tehtud KÜ otsuste tühisust. Asjas pole leidnud tuvastamist, et hageja arvestuse aluseks olevad otsused oleks vaidlustatud, mistõttu need on KÜS § 13 lg 4 kehtivad ka kostja suhtes ning hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväidetega, et kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja põhikirja (toimiku lk 53) punkt 3.2 alapunkt 6 kohaselt peab korteriomanik tasuma makseid üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks. Põhikirjas täpsemat kuupäeva määramise korda sätestatud ei ole. Kohtu hinnangul on lubatav, kui juhatus teatab maksekuupäeva korteriomanikule ka esitatud arvel (maksetähtaeg). Lisaks eelnevale tuleneb kohustuse igakuiselt esitatava arve alusel sissenõutavaks muutumine ka VÕS § 29 ja 82 lg 1 järgi võlasuhte olemusest ja pooltevahelisest praktikast. Kostja on ise aktsepteerinud korda, et kulude eest tasutakse arvel märgitud summast ja tähtpäevast juhindudes, seda kinnitab kostja enda esitatud kontoväljavõte (toimik II lk 124-125). Arved ei ole kohtu arvates ka vastuolus heade kommetega, nagu on leidnud kostja. TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Arved ei riiva ühiskondlikku moraali ning õiglustunnet olulisel määral. Vastupidi, õigusriiklikus ühiskonnas on tavaks, et kohustused täidetakse ning tarbitud teenuste eest tasutakse. Ebaõige on kostja seisukoht, et ta peab tasuma üksnes poole korteriomandi kuludest. Kostja on teinud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-124-10 ekslikud järeldused. Riigikohus on leidnud, et KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks on reguleerida kaasomanikest korteriomanike sisesuhet hääleõiguse üle üldkoosolekutel. KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude jaotamine vastavalt kaasomandi osa suurusele kehtib vaid kaasomanike omavahelistes suhetes (vt. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-04, p 24). Seega on korteriomandi kaasomanikud solidaarvõlgnikud KÜ ees VÕS § 65 mõttes. Lähtudes eeltoodust ning VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning sissenõutav ja kostjal on kohustus nimetatud summad hagejale tasuda. Kohus nõustub hageja esitatud arvestusega nõude suuruse ja kujunemise kohta. Nõusolekut hageja esitatud arvestusega on väljendanud ka kostja oma 18.11.2011 vastuses, nõustudes, et korteriomandi kulutused on 4 252,93 eurot. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi täies ulatuses ning mõistab KL’alt KÜ XXX kasuks välja põhivõlgnevuse 1 166,79 eurot, viivise 30.09.2011 seisuga 1,57 eurot ning alates 01.11.2011 sissenõutavaks muutuva viivise määras 0,07% põhinõudelt päevas. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestab, et lihtmenetluses võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 319,56 eurot ja õigusabikulud 646,08 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 519,56 eurot. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 200 eurot. Hoolimata mitmete järjestikuste seisukohtade
esitamisest on poolte vastuväited püsinud menetluse kestel samadena, järgnevate seisukohtade esitamine ei ole nõudnud täiendavat suuremahulist õiguslikku analüüsi.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.