lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-08-9206/61

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-9206/61
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
12.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1106
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-9206

Tsiviilasi

Aleksandr Apolinsky hagi Aljona Konovalova vastu 18 555 krooni väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ja väljamõistmine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. novembri 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Apolinsky määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja) – Aleksandr Apolinsky

(IK: XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja) – Aljona Konovalova (IK: XXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu

22.novembri 2011 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1.Aljona Konovalova esitas 01.09.2010 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-08-9206 Viru Maakohtu 05.05.2010 otsuse alusel, millega jäeti menetluskulud Aleksandr Apolinsky kanda. Kohtuotsus jõustus 26.08.2010. Avalduse kohaselt on tsiviilasjas A. Konovalova menetluskuludeks õigusabikulud summas 11 800 krooni (ehk 754,16 eurot). Lisaks on A. Konovalova tasunud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse avaliku kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu 6,39 eurot, mis lisandus esialgselt taotletud menetluskuludele. Seega on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokku 760,55 eurot. Kohtunikuabi andis 18.10.2010 määrusega hagejale A. Apolinskyle tähtaja kostja avaldusele vastamiseks 30 päeva alates materjalide kättetoimetamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes kostja avalduse alusel. Hagejale on materjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu avalikult kättetoimetatud 19.10.2011 TsMS § 317 alusel, kuna kohtul ei õnnestunud hageja elu- ja/või viibimiskohta välja selgitada. Tähtaeg vastamiseks hakkas kulgema alates 20.10.2011 ning lõppes 18.11.2011. Tähtajaks hageja vastuväiteid ega vastust ei esitanud.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus rahuldas 22. novembri 2011 määrusega A. Konovalova menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras A. Apolinskyle menetluskulud summas 421,82 eurot ja mõistis välja A. Apolinskylt 421,82 eurot A. Konovalova kasuks menetluskulude katteks. Määruse kohaselt on kõik menetluskulud tsiviilasjas jäetud hageja A. Apolinsky kanda. Kostja kantud menetluskulude sisuks on lepingulise esindaja kulud ja menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest tasutud riigilõiv. Menetluskulude sissenõudmisel tuleb lähtuda menetluskulude tekkimise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusnormist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-09 väljendanud selgelt seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Käesolevas tsiviilasjas said pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi määrus nr 306). Määruse nr 306 järgi kuulusid hagilt hinnaga kuni 20 000 krooni (hagi hind oli põhinõude järgi 18 555 krooni) lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 6500 krooni kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Kostja nõuab hagejalt 11 800 krooni väljamõistmist lepingulisele esindajale tehtud kulutuste katteks, seega ületavad kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused lubatud piirmäära. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et menetluses oleks vahetatud kostjat esindavat advokaadibürood, kohtuistungeid toimus maakohtus kokku kolm kestusega 0,5 kuni 2 tundi, tõendite maht ei olnud tavapärasest suurem, menetluse käigus ei esitatud määruskaebusi, menetluskulusid ei põhjustanud menetluse venimine ega menetlusõiguse kuritarvitamine. Seega puudub alus käesoleval juhul rakendada lepingulisele esindajale tehtud kulutuste osas kõrgendatud piirmäära tulenevalt määruse nr 306 §-st 2. Kohtunikuabi rahuldas kostja avalduse osaliselt ja määras hagejale menetluskulud summas 421,82 eurot (riigilõiv menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot + kostja lepingulise esindaja kulud 6500 krooni ehk 415,43 eurot).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.A. Apolinsky esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. novembri 2011 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagejalt kostja menetluskulude katteks väljamõistetud 421,82 eurot (6600 krooni) põhjendamatult suur summa ja ületab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära. Sellises ulatuses kulud ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-10 rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Pooled saavad arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega. Hagi esitamise ajal kehtinud määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt vastab tsiviilasja hinnale kuni 20 000 krooni lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär 6500 krooni. Nimetatud kulu peab katma õigusabi kolmes kohtuastmes. Antud tsiviilasi oli ainult esimese astme kohtu menetluses, seega ei saa selles asjas menetluskulude hüvitamise ülempiir olla suurem kui (6500 / 3) 2167 krooni. Lisaks sellele koostas kostja osa dokumente ise ilma lepingulise esindaja osavõtuta (nt vastus hagile). Kuna tsiviilasi ei olnud keeruline ei õiguslikult ega ka asjaolude poolest, palub hageja vähendada lepingulise esindaja tasu veel poole võrra. Seega kostja lepingulise esindaja kulud ei saa olla põhjendatud ja vajalikud (2167 / 2) 1084 krooni (69 eurot) ületavas osas, s.o tasu ühe lühikese taotluse ja kahe kohtuistungi eest.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4.A. Konovalova esitas määruskaebuse kohta kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ei arutatud tsiviilasja ühes kohtus, vaid kõigepealt Viru Maakohtus, siis Tartu Ringkonnakohtus ning seejärel saadeti asi maakohtusse tagasi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
6.Asjas ei ole vaidlust, et lepingulise esindaja kulude hüvitamisel on maakohus põhjendatult lähtunud määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja kulude piirmääradest. Antud asjas oli tsiviilasja hind 18 555 krooni ning määruse nr 306 § 1 järgi sai maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks olla 6500 krooni. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt määras maakohus kostja lepingulise esindaja kuluks 6500 krooni (415,43 eurot) ning ebaõige on määruskaebuses esitatud väide, et maakohtu poolt märatud kostja lepingulise esindaja kulud ületavad määruses nr 306 kehtestatud piirmäära. Määruskaebuse esitaja on jätnud ilmselt tähelepanuta, et lisaks kostja lepingulise esindaja tasule mõisteti temalt välja 100 krooni (6,39 eurot) menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise tasu. Tulenevalt TsMS § 175 lg-s 1 sätestatust mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on taotlenud lepingulise esindaja kulude väljamõistmist summas 11 800 krooni. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud taotluse osalist rahuldamist ja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist 6500 krooni ulatuses. Riigikohus on 26.10.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11 asunud seisukohale, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ülatanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ning märgib, et määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et maakohus ületas diskretsioonipiire. Asja materjalidest nähtuvalt osales kostja esindaja kokku kolmel maakohtu istungil, tegi maakohtu menetluses kaks kirjalikku taotlust ning lisaks koostas vastuse hageja apellatsioonkaebusele. Kuivõrd maakohtu otsus vaidlustati apellatsiooniastmes ning seejärel arutati tsiviilasja uuesti maakohtus, siis ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud väited, et tegemist ei olnud ei õiguslikult ega asjaolude poolest keeruka vaidlusega ning et tsiviilasja arutati üksnes esimese astme kohtus. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel on oluline hinnata esindaja töö mahtu ehk seda, kui palju pidi esindaja kostja huvide kaitsmiseks tööd tegema. Arvestades kostja esindaja töö mahu, on õigusabikulude suurus 6500 krooni põhjendatud ja vajalik.

7.Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata.

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.