Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt laenas hageja A.A. 10.04.2007 ja 07.05.2007 kostjale A.K.le kokku 18 555 krooni. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele kostja laenu tagastanud ei ole. Hageja palub 18 555 krooni kostjalt välja mõista.
2.Hageja vaidles oma arvamuses kostja vastusele vastu kostja väitele, et hageja ja kostja abikaasa vahel sõlmiti töövõtuleping. Hageja kinnitas, et ta pidas küll läbirääkimisi, kuid töövõtulepingut ei sõlmitud. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil 10.06.2008, et laenuleping sõlmiti kostjaga, sest tema pangaarvele tehti raha ülekanne. Hageja esindaja möönis, et kostja võis olla tegelikult vahendajaks hageja ja kostja abikaasa vahel ja tegelikuks laenu saajaks võis olla hoopis kostja abikaasa. V.K. on füüsilisest isikust ettevõtja, mistõttu pidi ta tõenäoliselt eraldama äritegevusest saadud ja isiklikud rahavood. Kostja andis nõusoleku raha kandmiseks tema arveldusarvele (tl 56).
II KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja A.K. vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt hageja A.A. ja kostja abikaasa V.K. sõlmisid töövõtulepingu. Raha ülekandmiseks kasutati kostja pangakontot. A.A. suhtles ainult kostja abikaasaga - pidas läbirääkimisi, suhtles telefoni ja e-maili teel (tl 17). Töövõtulepingu alusel teostas V.K. remonti hageja ruumides Toilas. Raha kanti üle ehitusmaterjalide soetamiseks ja teostatud tööde eest (tl 69). Laenulepingut ei ole hageja ja kostja vahel kunagi olnud. Hageja ja kostja ei tunne teineteist ega pole kunagi kohtunud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. KOHTUISTUNG 20.04.2010
4.Kohtuistungil 20.04.2010 jäid hageja hagiavalduses ja kostja vastuses esitatud seisukohtade juurde.
III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Hagi esemeks on kostjalt 18 555 krooni väljamõistmise nõue.
7.Hagi aluseks on hageja poolt väidetav poolte vaheline laenuleping, kus hageja on laenuandja ja kostja laenusaaja.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja kandis kostjale kuuluvale arvelduskontole 19.04.2007 üle 10 000 krooni ja 07.05.2007 8555 krooni. Kokku on hageja kandnud kostja arvelduskontole üle 18 555 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et pooled ei ole kunagi kirjalikku lepingut sõlminud.
9.Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses tuvastanud, et vaidlust ei ole ka selles, et hageja ja kostja abikaasa V.K.i vahel sõlmiti 2007 töövõtusuhe ning et kostja arveldusarvet kasutati ka hageja ja kostja abikaasa vaheliseks arveldamiseks. Hageja ei vaidlustanud selgelt kostja väidet, et kostja ei tunne hagejat, ta ei ole hagejaga kunagi kohtunud ega suhelnud (TsMS § 231 lg.4 tulenev omaksvõtu eeldus). Hageja esindaja selgituste kohaselt suhtles hageja laenulepingu teemal kostja abikaasaga. Hageja esindaja kinnitas, et kostja poolt esitatud elektroonilises kirjavahetuses suhtlesid omavahel hageja ja kostja abikaasa, kuid kostja abikaasa suhtles kostja esindajana.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud 18 555 krooni on kostja arvelduskontole kantud laenulepingu või mõne muu võlaõigussuhte alusel või kasutati kostja arvelduskontot üksnes hageja ja kostja abikaasa vahelisest võlaõigussuhtest tulenevates arveldustes.
11.TsÜS § 67 lg.1-2 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. VÕS § 3906 lg.1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Maakohus on seisukohal, et kuna laenulepingu puhul on tegemist mitmepoolse tehinguga TsÜS § 67 mõttes, kus on vajalik mõlema tehingupoole tahteavaldus, on asja lahendamiseks vajalik tuvastada, et nii hagejal kui ka kostjal oli soov sellise võlasuhte sõlmimiseks. Kostja eitab tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks hagejaga. Kostja seletuste kohaselt ta ei tunne hagejat, ei ole hagejaga kunagi kohtunud ja ei ole hagejalt raha laenamiseks tahet avaldanud.
12.Kostja esitas oma vastuväite (raha kanti tema arvele hageja ja kostja abikaasa vahel 2007 sõlmitud töövõtusuhte alusel 10 000 krooni ettemaksuna ehitusmaterjalide ostmiseks ja 8555 krooni oli 50% kokkulepitud töötasust. Ehitusmaterjale ostis kostja abikaasa 5891,55 krooni eest ja tagastas hagejale 2963,45 krooni. Kokkulepitud töödest jõudis kostja abikaasa valmis teha 60-65% .) tõendamiseks elektroonilise kirjavahetuse hageja ja kostja abikaasa vahel ning tunnistajate S. Ivanovi ja V. K. ütlused.
13.Hageja, tõendamaks oma väidet, et hagiavalduses märgitud rahasummad (kokku 18 555 krooni) kandis ta kostjale üle väljaspool hageja ja kostja abikaasa vahelist töövõtusuhet, viitas tõendina kostja arvelduskontole, millega on tõendatud, et kostja andis nõusoleku laenusumma tema arvelduskontole kandmiseks. Hageja eitas, et kostja on laenusummast midagi osaliselt tagastanud
14.Maakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud laenulepingu või muu võlasuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Kostja on kohtule esitatud tõenditega veenvalt tõendanud, et kostja arvelduskontole kantud summad (kokku summas 18 555 krooni) tulenevad hageja ja kostja abikaasa vahel sõlmitud töövõtusuhtest:
1.tl 37-38 on tõendatud, et hageja pöördus kostja abikaasa poole töö pakkumisega;
2.tl 39-40 on tõendatud, et hageja suhtleb kostja abikaasaga töövõtusuhte teemal;
3.tl. 41-42 on tõendatud, et hageja nõuab kostja abikaasalt 16 800 krooni tagastamist arvele, kust hageja kandis raha kostja abikaasale. Kirjas palub hageja kostja abikaasal võtmed üle anda S.;
4.tunnistaja S. I. ütlustega on tõendatud, et ta pakkus hagejale remonditööliseks kostja abikaasat. Ta sai hagejalt teada, et hageja ja kostja abikaasa vahel tekkis vaidlus töö teostamise tähtaja ja kvaliteedi üle ja hageja tahtis kostja abikaasalt selle eest raha tagasi saada, sai hagejale kuuluva ja Toilas Martsas asuva maja võtmed kostja abikaasalt. Hageja ei nimetanud kunagi kostja nime (tl 54);
5.tl 137-138 on tõendatud, et hageja nõuab kostja abikaasalt 18 555 krooni kandmist hageja pangaarvele nr 1105222054, milliselt need summad laekusid, sest kostja abikaasa on rikkunud hageja ja kostja abikaasa vahelise lepingu tingimusi;
6.tl 139-140 on hageja kirjutanud kostja abikaasale, et nõuab märgitud summat tagasi oma pangaarvele ning teeb kostja abikaasale etteheiteid rikutud parketi ja tööde valmimise tähtaja suhtes. Samas selgitab hageja, millest koosneb nõutav summa 16 800 krooni: rahajääk materjalide eest + esimene avanss 10000 krooni +aken.
7.hageja konto väljavõttega perioodist 01.01.2007-31.07.2007 on tõendatud, et hageja on 10.04.2007 ja 07.05.2007 kandnud kostjale üle kokku 18 555 krooni. Kostjale või tema abikaasale hageja sel perioodil mingeid teisi summasid ei ole üle kandnud;
8.tunnistaja V.K.i (kostja abikaasa) ütlustega on tõendamist leidnud, et kostja abikaasa tutvus Sergei Ivanovi kaudu hagejaga märtsis 2007. Pooled sõlmisid suulise
töövõtulepingu selle kohta, et kostja abikaasa pidi teostama töid Toila objektil. Aprillis kandis hageja esimese osa kokkulepitud summast 10 000 krooni abikaasa arvelduskontole. Nimetatud summast kulus 5891,55 krooni ehitusmaterjalidele. Kokkulepitud töötasu eest kandis hageja kostja arvelduskontole 50 %, so summa 8555 krooni. Hagejale tagastasid nad 2963,45 krooni ning ehitusmaterjalide ostmisest järele jäänud raha ja 800 krooni kostja abikaasa süül lõhutud akna eest. Hageja ja kostja ei ole omavahel kohtunud ja hageja ei ole kostjale laenu andnud. Hageja kasutas kostja arvelduskontot, et sinna raha (ehitusmaterjalide raha ja töötasu) üle kanda. Kostja abikaasa kontole ei saanud hageja raha üle kanda, sest kostja abikaasa ei ole hagejale oma konto numbrit kunagi andnud. Kokkulepitud töödest jõudis kostja abikaasa valmis teha 60-65%. Ehitusmaterjalid valis välja hageja, kuid poest ostis need välja kostja abikaasa. Peale konflikti pidas hageja kostja abikaasaga kirjavahetust kostja meiliaadressil, sest kostja abikaasal puudub oma elektronkirjade postkast.
9.Hageja esindaja möönis, et kostja abikaasa võis Toila vallas Martsa külas asuvas hageja majas mingeid töid teha, kuid hageja ja kostja abikaasa töövõtulepingut ei sõlminud.
15.Maakohus leiab, et kostja on eelpool loetletud tõenditega tõendanud, et kostja ei ole hagejaga laenulepingut ega mingit muud võlaõigussuhet sõlminud ning ta ei ole avaldanud kunagi tahet hagejale laenulepingu või muu võlaõigussuhte sõlmimiseks. Eelpool loetletud tõenditega on tõendamist leidnud, et hageja poolt kostja kontole kantud 18 555 krooni tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtusuhtest ning kostjal puudub selle töövõtusuhtega muu seos peale selle, et tema arvelduskontot kasutati hageja ja kostja abikaasa vahelisest töövõtusuhtest tulenevates arveldustes.
16.Maakohus on seisukohal, et hagi rahuldamiseks hagiavalduses esitatud asjaoludel alus puudub. Menetluskulude jaotus
17.Seoses hagi rahuldamata jätmisega, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 146 lg.1 p.3 ja 162 lg.1 - 2 alusel hageja A.A. kanda. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg.1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik Olev Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.