Muud › Muud hagiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Aleksandr Apolinsky esitas Viru Maakohtule hagi Aljona Konovalova vastu 18 555 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 18 555 krooni. Hageja on korduvalt tuletanud kostjale meelde laenu tagastamiskohustust, kuid kostja eirab laenu tagastamise kohustust. Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et hagejal puudub õiguslik alus rahasumma sissenõudmiseks, kuna poolte vahel pole kunagi olnud õiguslikke vahekordi. Kostja pangaarvele 18 555 krooni kandmine oli kostja abikaasa Valentin Konovalovi ja A. Apolinsky vaheline hankeleping. Raha üleandmiseks kasutas abikaasa kostja arveldusarvet.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus jättis 20. juuni 2008 otsusega A. Apolinsky hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud raha maksmine hageja poolt kostja arvele laenulepingu alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu sõlmimine eeldab, et raha andmises teisele isikule ajutiseks kasutamiseks ja selle tagastamiseks peavad pooled eelnevalt kokku leppima. Sellise kokkuleppe olemasolu hageja ei tõendanud. Ainuüksi asjaolu, et hageja on kostjale kaks rahaülekannet teinud ja mõne aja pärast on nõudnud raha tagasimaksmist, ei tõenda laenulepingut. Maksekorraldustele raha maksmise kohta maksete selgitust märgitud ei ole. Kohus peab veenvamaks kostja põhjendusi, et kostja puhul oli tegemist hageja ja kostja abikaasa V. Konovalovi vahelise tehingu vahendajaga, mitte lepinguosalisega. Sellele viitavad hageja e-kirjad V. Konovalovile, mis olid samuti adresseeritud kostja e-posti aadressile. 30.10.2007 kirjas nõuab hageja V. Konovalovilt raha tagastamist summas 16 800 krooni, mille hageja oli viimasele üle kandnud. Kostja poolt esitatud maksekorraldustelt 30.10.2007 ja 26.01.2008 nähtub, et kostja arvelt maksti hageja pangaarvele Hansapangas kokku 3763,45 krooni selgitustega „võlg erinevatest summadest, arveldus katkise klaasi eest“. Tunnistaja S.I. ütluste kohaselt soovis hageja V. Konovalovilt raha tagasi selle eest, et V. Konovalov rikkus hageja majas teostatud ehitustööde tähtaega ja kvaliteeti.

Seega nõuab hageja väidetavale laenulepingule viidates kostjalt raha, mis oli makstud tema poolt tegelikult mitte kostjale, vaid V. Konovalovile, mitte laenulepingu vaid hageja ja V. Konovalovi vahelise tehingu alusel või sellest tingitult. Laenuleping eeldab, et raha oli antud teisele isikule ajutiseks kasutamiseks ühes kohustusega see tagasi maksta. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et kostja sai hagejalt 18 555 krooni ajutiseks kasutamiseks ja kohustus selle summa tagastama. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS A. Apolinsky esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 20. juuni 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista A. Konovalovalt apellandi kasuks välja laenusumma 18 555 krooni ning menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on A. Konovalova väited vastuolus tema poolt esitatud tõenditega. Apellant pidas tõepoolest V. Konovaloviga läbirääkimisi töövõtulepingu sõlmimise osas, kuid läbirääkimised jätkusid ka pärast laenu andmist. Seda tõendavad elektronkirjad, mille saatmiskuupäev ei klapi pangaülekannete tegemise kuupäevadega. Seega ei ole tõendatud, et apellant kandis rahasummad üle töövõtulepingust tulenevalt. Maakohus rikkus poolte võrdõiguslikkuse põhimõtet. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastustaja ei tõendanud oma väiteid selle kohta, et laenusummade saamise momendil oli A. Apolinsky ja V. Konovalovi vahel kehtiv töövõtuleping. Samuti ei tõendanud ta, millistel tingimustel sõlmisid pooled töövõtulepingu ega apellandi selgelt väljendatud nõusolekut lepingu tingimustega. Kohus on sihilikult ümber lükanud kõik apellandi väited ja arvestanud üksnes vastustaja paljasõnaliste väidetega. Vastustaja ei tõendanud, et V. Konovalov on tasunud saadud summalt maksud. Seega ei saa summat pidada teenustasuks. Ebaõige on vastustaja väide, et tema abikaasa ei saanud kasutada isiklikku arveldusarvet. Vastustaja selgituste kohaselt maksab tema abikaasa laenu ja kasutab oma arvet arvelduseks pangaga. Maakohus rikkus tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise põhimõtet. Olukorras, kus vastustaja ei tunnista laenulepingut, oli kohtu ülesanne uurida, mis alusel sai vastustaja apellandilt rahasummad ning kontrollida vastustaja väiteid. A. Konovalova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus rikkunud TsMS §-de 436 ja 438 lg 1 sätteid. Maakohus andis hinnangu apellandi väidetele pooltevahelise laenulepingu kohta. Apellant ei tõendanud laenulepingu olemasolu poolte vahel. Maakohtule esitatud tõendid kinnitavad, et apellant kandis raha vastustaja pangaarvele viimase abikaasa jaoks, kes teostas ehitustöid hageja elumajas. Asjaolu, et elektronkirjade kuupäevad ei ühti kostja pangaarvele raha ülekandmise kuupäevadega, ei välista töövõtulepingu olemasolu apellandi ja vastustaja abikaasa vahel. Maakohus ei rikkunud TsMS §-s 230 lg 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet. Kohus hindas kõiki poolte esitatud tõendeid ja väiteid. Apellant esitas kohtule tõenditena ainult maksekorraldusi raha ülekandmise kohta. Kohus hindas neid, leides, et raha maksmise kohta selgitus puudub. Apellandi seisukoht, et vastustaja peab tõendama töövõtulepingu olemasolu tema ja V. Konovalovi vahel, on vastuolus TsMS § 230 lg 1 nõudega.

Vastustaja ei väitnud, et tema abikaasa ei saanud üldse kasutada oma pangaarvet. Vastustaja väitis, et V. Konovalov ei saanud kasutada oma pangaarvet apellandilt raha saamiseks, kuna pank võis rahasummat kasutada teiste võlgnevuste kustutamiseks.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS §-s 438 sätestatuga hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 348 lg 1 kohaselt kohus juhib kohtuistungit ning selgitab välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes ja kõrvaldab asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamiseks tähtsust. TsMS § 351 lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha ning lõike 3 kohaselt kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele kohus on tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks. TsMS § 392 lg 1 p-st 4 tulenevalt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Enne asja sisulise arutamise lõpetamist peab kohus TsMS § 401 lg-te 1 ja 2 kohaselt arutama menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid ning küsima menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesoleva tsiviilasja läbivaatamisel eelnimetatud menetlusõiguse norme järginud ning see toob endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise TsMS § 656 lg 2 kohaselt. Pooltel ei ole vaidlust asjaolude osas, et maksekorraldustega 10.04.2007 ja 07.05.2007 tasus hageja kostja pangaarvele Hansapangas kokku 18 555 krooni, et hageja ja kostja abikaasa V. Konovalovi vahel oli 2007. a töövõtusuhe ning et kostja arveldusarvet Hansapangas, millele hageja eeltoodud kaks makset tegi, kasutati ka hageja ja V. Konovalovi vaheliseks arvlemiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud rahasumma maksti kostja arvele hageja laenuna kostjale (hageja väide) või muul õiguslikul alusel, s.o kostja abikaasa V. Konovalovi ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi (kostja väide). Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Eelnimetatud tõendamiskoormise jagunemise reeglist tulenevalt pidi käesolevas asjas kostja, kui hageja tõendas raha talle ülekandmise, tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada seetõttu, et see tasuti hageja poolt kostja arvele V.Konovalovi ja hageja vahelise töövõtulepingu järgi, hageja aga pidi kostja poolt vastavate tõendite esitamisel omakorda esitama tõendid selle kohta, et kõnesolevad summad kandis ta kostjale üle väljaspool V. Konovalovi ja hageja vahelist töövõtusuhet. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendid, s.o hageja e-kirjad V. Konovalovile, mis olid samuti adresseeritud kostja e-posti aadressile (tl-d 37-42), kostja esitatud maksekorraldused 30.10.2007 ja 26.01.2008 (tl 18-19 )ning tunnistaja S.I. ütlused viitavad sellele, et raha ülekandmine 10.04.2007 ja 07.05.2007 hageja poolt kostja pangaarvele võis toimuda hageja ja

V. Konovalovi vahelise töövõtulepingu täitmise raames. Samas pole maakohus, rikkudes TsMS §-de 351, 392 lg 1 p 4 ja 401 nõudeid, selgitanud pooltele tõendamiskoormise jagunemist ja seda, et hagejal on kohustus kostja poolt vastuväite ja tõendite esitamisel omakorda esitada täiendavad tõendid selle kohta, et 10.04.2007 ja 07.05.2007 toimus rahasummade ülekandmine mitte V. Konovalovi ja hageja vahelise töövõtulepingu, vaid laenulepingu järgi. Asjas seni esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, milliseid kokkuleppeid V. Konovalovi ja hageja vaheline töövõtuleping sisaldas (tl-del 37-42 olevatest meilidest nähtuvalt olid töövõtuleping ja selle täiendused sõlmitud kirjalikult), millises suuruses oli kokku lepitud tasu ning muud lepingujärgsed maksed ja kuidas V. Konovalovi ning hageja vaheline arvlemine töövõtusuhtes faktiliselt toimus. Ilma neid asjaolusid uurimata ja poolte poolt nende kohta vajalikus ulatuses tõendeid esitamata ei ole kohtul võimalik üheselt tuvastada, kas vaidlusalused summad olid hageja poolt kostjale üle kantud laenuna või V. Konovalovi ning hageja vahelise töövõtulepingu täitmise raames. Üksnes hageja viide sellele, et ühe summa – 10000 krooni - ülekandmine on toimunud kaks nädalat varem V. Konovalovi ning hageja vaheliste lepingueelsete läbirääkimiste alustamisest, ei ole piisav järeldamaks, et vaidlusalused summad ei olnud tasutud V. Konovalovi ning hageja vahelises töövõtusuhtes (kostja väidetel oli 10.04.2007 ja 07.05.2007 maksete puhul tegu hageja ettemaksuga V. Konovalovile tasuna ja materjalide muretsemiseks). Kuna maakohtu poolne menetlusnormi rikkumine on tinginud olukorra, kus on vajalik koguda ja uurida olulisel hulgal uusi tõendeid, siis ei ole võimalik antud rikkumist kõrvaldada asja läbivaatamisel apellatsioonikohtus ning seetõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel arutamisel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.