Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 442 lg. 6 § 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

04.08.2010 laekus Areco Snowsystem AB`lt (reg.-kood 11241439) Viru Maakohtule hagi Arecosnow OÜ vastu võlgnevuse 888 409 krooni ja viivise 182 133 krooni, samuti alates 23.06.2010 lisanduva viivise nõudes (0,02% põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni).

04.08.2010 laekunud hagiavalduses esitatud asjaolud (I, lk 2-4). Hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale lumekahureid ja muid tooteid ning kostja oli kohustatud tasuma müüdud kauba eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale tasumiseks järgmised arved: arve nr 30244 – summas 529 664 Rootsi krooni (SEK), arve nr 30258 – summas 1006 SEK, arve nr 30281 – summas 685 SEK, arve nr 30339 summas 145 EUR = 1334 SEK, arve nr 30413 – summas 26 109 SEK, arve nr 30501 – summas 66 EUR – summas 620 SEK; arve nr 30296 – summas -11 017 SEK. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku summas 584 401 SEK`i. Arvesse võttes hagi esitamise seisuga keskkursi määrad 1 Rootsi kroon (SEK) = 1,62 Eesti krooni (EEK), on kostjal esineva võlgnevuse suuruseks 888 409 Eesti krooni. Kostja võlgnevust tasuma ei asunud, mistõttu hageja andis nõude sissenõudmiseks inkassoettevõttele Intrum Justitia AS, kelle esindaja poolt saadeti kostjale 06.08.2007 nõudekiri, milles teavitati kostjat esinevast võlgnevusest ning paluti see likvideerida. Mais 2009 edastas hageja kostjale saldoteatise, millele kostja vastas, et saldo on kinnitatud summas 548 401 SEK-i. Kostja poolt rahaliste kohustuste täitmisel tekkinud viivitusest tulenevalt lisandub võlaõigusseaduses sätestatu kohaselt viivis 0,02% päevas, s.o. võlasummalt 888 409 krooni (177 krooni päevas). Hagi esitamisel moodustab viivis 1029 viivitatud päeva eest kokku 182 133 krooni. Hageja on teinud endast oleneva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, kuid vaatamata kostjale antud võimalustele ning tasumise tähtaegade edasilükkamisele, ei ole kostja oma kohustust täitnud. Hageja nõuab kostjalt tema kohustuste täitmist ning tasumisele kuuluva summa 888 409 krooni maksmist, samuti hagi esitamise seisuga viivist summas 182 133 krooni ning alates 23.06.2010 lisanduvat viivist põhivõlalt 0,02% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) § 9 lg 1ja § 76 lg 1- 3 sätestatule. Hageja ja kostja on sõlminud müügilepingu VÕS § 208 tähenduses. Lisaks on kostja võlga tunnistanud VÕS § 30 tähenduses. Vastavalt VÕS § 82 lg 2 sätestatule on kohustus muutunud sissenõutavaks.

II. Kostja vastus hagiavalduse hagiavaldusele avaldusele 01.09.2010 01.09.2010 (I, lk 3939-41) Kostja palub hageja nõuete osas kohaldada aegumist ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Aegumise mittekohaldamise korral, palub kostja jätta hagi rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.

Kostja ei nõustu hageja väitega poolte vahel sõlmitud müügilepingu olemasolust. Ainuüksi arved ega nende esitamine ei loo kostjale mingit maksekohustust.

1.2

Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt võtta aluseks hageja käsitlus müügilepingu olemasolust, siis ei nähtu esitatud tõenditest, kas hageja on omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitnud: puuduvad andmed kauba valduse ja omandi kostjale üleandmise, kauba tarnimise jms kohta. Näiteks arve nr 30413 ei sisalda viidet tarne kuupäeva, tellimuse esitamise ega ka maksetähtaja kohta.

1.3

Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel on kostja kohustatud tasuma hagis nõutud hotellikulusid sisaldavaid arveid (arved nr 30339 ja 30501).

1.4

Kostja selgitab, et kostja juhatuse liige Aare Tamme on hagejaga teinud tihedat koostööd hageja müügivõrgustiku ja Areco kaubamärgi esindamisel ja turustamisel Baltikumis ja Ukrainas. Kostja on teinud reklaami- ja müügiedendustööd, selle eest mingit tasu nõudmata. Hageja on andnud kostja kasutusse erineval ajal tasuta oma tootenäidiseid eesmärgiga, et toodet tutvustataks võimalikele klientidele ning et tooted oleksid tutvumiseks avalikel üritustel. Kostja ei tea, et ta oleks võtnud endale mingeid muid kohustusi talle tutvustamiseks antud toodete osas.

III. Hageja seisukoht kostja vastuse suhtes (I, lk 4848-50).

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja esitab kohtule ka poolte vahel peetud elektroonilise kirjavahetuse tekstide väljatrükid, millest nähtub, et kostja on tellinud ja saanud hagejalt hagiavalduses märgitud kaubad ning lisaks on kohustatud tasuma hotellikulude eest. Poolte vahel oli tavaks saanud suhtlus e-maili teel. Kostja on küsinud hagejalt arvet ostetud lumekahurite eest, samuti on kostja küsinud hagejalt saldokinnitust, mille hageja on kostjale kaks korda saatnud 20.05.2007 ja 30.05.2007. 2008.a. peetud kirjavahetusest selgub, et kostja raamatupidaja I K oli võlast teadlik ning lisaks saatis Aare Tamme nimel e-maile, samuti on ta viidanud tasumisele. 2009.a. kirjavahetusest selgub, et kostja seaduslik esindaja Aare Tamme on võlga tunnistanud ning lubanud tasumist. Hageja on seisukohal, et VÕS § 203 lg 1 tulenevalt on saldokinnituste puhul tegemist kostja poolt deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes. Saldo puhul on tegemist võlgnetavate nõuete ja kohustuste vahega vastavalt VÕS § 203 lg 1 sätestatule. Saldokinnitustes kinnitatakse jooksvad nõuded ja kohustused. Seega, kui võlgnik on välja andnud saldokinnituse, siis tunnustab ta sellega saldokinnituses märgitud võlausaldaja nõudeid. Järelikult on võlgniku saldokinnituses sisalduvate kohustuste näol tegemist võla tunnistamisega – deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. Poolte vahel peetud kirjavahetusest selgub, et kostja raamatupidaja oli täielikult kõigest teadlik. Samuti oli hageja poolt edastatud saldokinnitus ka kostja seaduslikule esindajale Aare Tammele. Ühtegi pretensiooni ega vastuväidet võlgnevuse osas ei esitatud. Kostja on võla olemasolu tunnistanud ning TsÜS § 158 lg 1 tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud.

Menetluse käik 01.12.2010 toimunud eelistungil määras kohus pooltele nende taotlusel tähtaja kompromissi osas läbirääkimiste pidamiseks. 01.03.2011 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse koos täiendavate dokumentaalsete tõenditega ja nende tõlgetega (I, lk 93-95; lk 97-120). 18.03.2011 jäi kostja oma vastuses (I, lk 124-126) seisukohale, et hagi rahuldamiseks alus puudub: hageja ei ole tõendanud kõigi kaupade üleandmist ja hotellikulude hüvitamise kokkulepet. Samuti on enamike nõuete osas kostja arvates hagi aegunud. Kostja lisas, et arvestades poolte senist koostööd lumekahurite turustamisel Eestis ja välismaal, oleks menetluse kokkuleppeline lahendamine mõlema poole huvides. 20.07.2011 kohtuistungil teatasid poolte esindajad, et sisulisi läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks poolte vahel ei ole toimunud. 20.09.2011 esitas hageja oma seisukoha nõude aegumise vastuväitele, samuti lisas täiendavalt tõendeid (I, lk 148-150; lk 152-186). 03.10.2011 teatas kostja kirjalikult esitatud seisukohas, et hageja esitatud tõendite tsiviilasja juurde võtmiseks kostjal vastuväited puuduvad (II, lk 1-3). Lisaks senistele vastuväidete märgib kostja, et jätkuvalt on tõendamata kostja kohustus tasuda hageja huvides ja kutsel toimunud turundusüritustest osavõtmise majutuse ja sellega kaasnenud kulude eest. Asjaolu, et kostja on tundnud huvi maksumuse osas, ei tähenda tasumise kohustust. Kostja jääb nõude aegumise vastuväite juurde. Arve nr 30244 osalise tasumisega ei ole kostja hageja nõuet aktsepteerinud. Poolte kokkuleppe kohaselt tegutses kostja müügiesindajana ning kostjale üleantud lumekahurite eest tuli hagejale tasuda sõltuvalt nende võõrandamisest tegelikule kliendile.

Kostja ei ole poolte vahel peetud kirjavahetuses hageja nõuet tunnistanud, on vaid raamatupidamise arvestuse tähenduses kinnitanud, et hageja poolt realisatsiooniks üleantud lumekahurid on vastavas rahalises väärtuses kostja valduses. 01.11.2011 toimunud kohtuistungi eel teatas kostja esindaja kohtule enda haigestumisest, pidades samas võimalikuks asja lahendamist kostja osavõtuta. Kohus kohustas hagejat TsMS § 376 lg 5 tulenevalt esitama hagiavalduse teksti tervikuna ning määras asja sisuliseks läbivaatamiseks 05.12.2011 toimuval kohtuistungil.

III. Hagiavalduse tervikuna tervikuna esitatud tekst 17.11.2011 17.11.2011 (II, lk 23).

Hageja on seisukohal, et kostja vastutus ettevõtte raamatupidaja käitumise ja tegevuse eest tuleneb TsÜS § 132 lg 1 sätestatust. Kostja seaduslik esindaja Aare Tamme on tunnistanud kostja võlgnevust korduvalt ka telefoni teel ning läbi raamatupidaja mitmetes e-kirjades. Võlgnevust summas 523 344.50 SEK on Aare Tamme isiklikult tunnistanud oma 04.12.2009 e-kirjas hageja direktorile J E . Seega on kostja rikkunud oma kohustust, jättes tasumata 548 401 SEK ehk 57 376.12 eurot. VÕS § 82 lg 7 tulenevalt on kohustus muutunud sissenõutavaks.

IV. Kostja kokkuvõtlik seisukoht Areco Snowsystem AB hagiavalduse hagiavalduse terviktekstis toodu suhtes (II, lk 2727-29)

sendina põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni kostja poolt. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja esindaja 05.12.2011 kohtuistungil ei osalenud, teatades kohtule edastatud kirjas, et jääb varasemate vastuväidete juurde ning palub kohtul hagi läbi vaadata kostja osavõtuta (II, lk 32).

VI. Kohtu otsustus, selle aluseks olevad asjaolud, õiguslik põhistus

väljastanud kostja tellimuste alusel kostjale pakkumused, kostja on andnud pakkumusele nõustumuse ning seejärel on hageja väljastanud kostjale soovitud kauba ja esitanud selle eest tasumiseks ka arved. Kostja esitatud tellimusele vastavalt on hageja saatnud 12.01.2007 pakkumuse 5 lumekahuri Areco Supersnow kohta hinnaga 132 000 SEK, kokku summas 660 000 SEK`i koos müügitingimustega (I, lk 119-120, tõlge – I, lk 117-118) ning kostja seaduslik esindaja Aare Tamme on tellimust kinnitanud (s.o. pakkumusega nõustunud; I, lk 118) ja palunud selle saata tema uuele firmale – Arecosnow OÜ (I, lk 116, 118). Tellitud lumekahurid seerianumbritega 12732, 12733, 12734, 12735 ja 12736 on väljastatud 26.01.2007 transpordisaatelehega kostjale tema aadressil - xxxx (I, lk 109, tõlge I, lk 154; originaaldokument – I, lk 188). Kostjale tasumiseks esitatud arvel nr 30244, 30.01.2007 on märgitud viie lumekahuri osas samad seerianumbrid, mis 27.01.2007 saatelehelgi. Sama arve uuel väljatrükil on märgitud kostjalt laekunud summad ning võlgnevus summas 529 664 SEK ́i (I, lk 12, tõlge - I, lk 100). Arvel märgitud summa katteks toimunud laekumisi tõendavad ka hageja esitatud maksekorraldused (I, lk 155-160). Kostja vastuväited kauba saamisest üksnes tootenäidistena nende tutvustamiseks võimalikele klientidele ja hagejale tasumise kohustusest alles kauba realiseerimisel, on paljasõnalised ja tõendamata. Alusetud ja tõendamata on ka kostja väited arvete väljastamisest üksnes raamatupidamislikel eesmärkidel. Asjaolu, et tegemist oli pooltevaheliste müügitehingutega, on tõendatud nii hageja poolt väljastatud arvetel märgituga kui ka kostja seadusliku esindaja poolt hageja esindajatega peetud kirjavahetusega. Hageja poolt kostjale väljastatud arvetel on märgitud arve alus - vastav kaup või kulu, selle kogus/ühik, samuti ühiku hind ning tasumisele kuuluv summa ja tasumise tähtaeg. Kostja seaduslik esindaja on hagejalt 12.01.2007 5 lumekahuri tellimusele vastavat pakkumust saades kinnitanud ühtlasi pakkumuse ka müügitingimuste kohta (tasumise tähtaeg 30 päeva). Kostja seaduslik esindaja Aare Tamme on 07.06.2007 soovinud hagejalt kinnitust arve nr 30244, 30.01.2007 alusel viie lumekahuri müümise kohta (I, lk 57, tõlge – I, lk 70). Samuti on kostja kinnitanud edasises kirjavahetuses hagejalt arvete saamist ja tasumata summas võlgnevuse olemasolu: kostja seadusliku esindaja Aare Tamme ja hageja tegevdirektori J E vahel peetud kirjavahetuses 04.12.2009 kinnitatakse arve nr 30244 järgi võlgnevust summas 529 664 SEK`i (I,, lk 52-53, tõlge – I, lk 66-67); 11-13.02.2008 on kostja raamatupidaja I K seadusliku esindaja nimel kinnitanud hageja ees võla olemasolu ja selle tasumise väljavaateid (I, lk 54, tõlge – I, lk 68). Kostjale müüdud erinevate varuosade eest on hageja esitanud tasumiseks arved nr 30258, 07.02.2007 summas 1006 SEK ((I, lk 13, tõlge I, lk 101); nr 30281, 26.02.2007 summas 685 SEK (I, 14, tõlge - I, lk 102) ja - nr 30413, 23.10.2007 summas 26 109 SEK (I, lk 17; tõlge lk 105). Kokku esitas hageja kostjale erinevate varuosade eest arveid tasumiseks summas 27 800 SEK (1006 + 685 + 26 109 SEK). Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud arvete järgi tasumata summas hageja arvestuste õigsust. Kostja vastuväited hageja nõutud summas tasumise kohustuse puudumises on põhjendamatud. Kõigi nimetatud arvete saamist ja võlgnevust on kinnitanud kostja 2007, 2009 ja 2010 väljastatud saldoteatistele lisatud arvete koondis. Ka hotellikulude hüvitamiseks esitatud arved, s.o. arve nr 30339, 31.05.2007 summas 145 EUR = 1334 SEK (I, lk 9) ja arve nr 30501, 05.12.2007 summas 66 EUR = 620 SEK (I, lk 18, tõlge- I, lk 106) kajastuvad 30.05.2009 saldokinnituse lisas märgitud arvete loetelus. Arvetel märgitud summade kostjale tasumiseks esitamisel on märgitud tasumise kuupäevad ning seega on hageja nõutud võlasummad muutunud sissenõutavaks. Enamuses arvetel on märgitud tasumise tähtpäevaks 30 päeva. Nimetatud tähtaeg nähtub ka arvelt nr 30244, 30.01.2007 viie lumekahuri müümisest summas 660 000 SEK (I, lk 12, tõlge – I, lk 100), samuti nr 30258, 07.02.2007 summas 1006 SEK (I, lk 13, tõlge I, lk 101) ja arvelt nr 30281, 26.02.2007 summas 685 SEK (I, lk 14, tõlge – I, lk 102). Hotellikulude hüvita9

miseks esitatud arvetel on tasumise tähtpäevaks märgitud 15 päeva (arve nr 30339; I, lk 16, tõlge – I, lk 104) - ja 10 päeva (arve nr 30501, 05.12.2007; I, lk 18, tõlge – I, lk 106). Arvetel nr 30413, 23.10.2007 (I, lk 17, tõlge – I, lk 105) ja kreeditarvel nr 30296 (I, lk 15, tõlge – I, lk 103) vastav tasumise kuupäev puudub.

si krooni. Hageja poolt on edastatud 30.05.2007 saldokinnitus kostja nõudmisel ka kostja seaduslikule esindajale Aare Tammele („bilansiarve”, I, lk 57-61, tõlge - I, lk 70-72). Viimane tasumine arve nr 30244 alusel toimus kostja poolt 28.07.2008 (I, lk 158) ning seega TsÜS § 158 lg 1 ja 2 tulenevalt, katkes nimetatud arve alusel hageja esitatud nõude aegumine ja algas uuesti 28.07.2008. Seega, tulenevalt hagiavalduse kohtule laekumise päevast, s.o. 04.08.2010, ei ole nimetatud arvest tulenev nõue aegunud.

VÕS § 203 lg 1 kohaselt, kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida (jooksev arve), loetakse tasaarvestus summeerimisega toimunuks. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (saldo). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on hageja teatanud kostjale arveldusperioodi lõpus saldod 2007, 2009, 2010 ( VÕS § 204 lg 1) ning tulenevalt kostja poolt talle teatatud saldode mittevaidlustamisest, on hageja põhjendatult lugenud, et saldo on õige. Vastavalt VÕS § 204 lg 2 teises lauses sätestatule loetakse sel juhul negatiivne saldo võlatunnistuseks. Kohus leiab, et kostja on seoses 30.05.2009 antud saldokinnitusega tunnistanud hageja ees võlakohustuse olemasolu ka hotellikulude hüvitamiseks vastavalt arvetel nr 30339 ja nr 30501 märgitule kokku summas (145 + 66) = 211 eurot. Kulude suurus on tõendatud vastavate hotellide poolt hagejale esitatud arvetega. Austrias toimunud üritusega seoses esitatud nõue kostja seadusliku esindaja Aare Tamme pere majutamise kulu 145 euro osas on tõendatud hotelli Cordiali arvega nr 2428, 30.04.2007 ja selle arvestuse aluseks olevate dokumentidega (I, lk 98, tõlge – I, lk 112;I lk 164 ja 168; tõlked I, lk 171-172 ). Moskva Radissoni hotelli arvel nr 195890, 31.10.2007 (I, lk 99, tõlge – I, lk 114) märgitud hotellikulude hüvitamist nõuab hageja seoses kostja seadusliku esindaja poolt hotellis kasutatud tasuliste teenustega (tasulised telekanalid, minibaarist joogid jne). Kohus leiab, et nimetatud kulude hüvitamiseks kostja vastu esitatud nõue on põhjendatud. Kostja on enne Austrias Achenkirchis toimuvat üritust pöördunud hageja poole päringuga pere kaasavõtmise võimaluste ja sellega kaasneda võivate kulutuste kohta (I, lk 97, tõlge – 111). Vaatamata asjaolule, et kostja seaduslik esindaja on viibinud nii Austrias kui Moskvas toimunud üritustel hageja ettepanekul, ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks kohustunud kostja eest kandma tema seadusliku esindaja poolt tehtud lisakulutusi, s.o kostja perega seonduvaid kulutused ja tasuliste teenuste kulu. Nimetatud kulude hüvitamiseks arvete saamist on kostja saldokinnituse andmisel 30.05.2009 kinnitanud ning arvete ja neil märgitud summade osas ei ole kostja enne kohtumenetlust pretensioone esitanud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

kinnitamisest vastab ka VÕS § 204 lg 4 sätestatule saldo maksmise nõude sissenõutavaks muutumisest. Viivisnõude summa arvestuse õigsust kostja ei ole vaidlustanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 sätestatule, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja esitatud viivise arvutuses seisuga 22.06.2010 on saldoteatistes toodud arvetel märgitud võlgnetavatelt summadelt alates 2007.a. ja 2009.a. arvestatud viivist seadusjärgses määras 8% aastas, mis vastab ka VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel arvestatavale seadusjärgsele intressimäärale 2009 - 2010.a. Vastavaks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavaks intressimääraks oli nimetatud aastatel 1% ( s.o. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel 7 + 1 = 8 % aastas). Enne 2009.a. olid vastavad intressimäärad 2,5% ja 4,0 % (enne 01.07.2008). Eesti Panga teatel oli VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavaks viimaseks intressimääraks enne 1. juulit 2011 - 1,25%. VÕS § 113 lg 1 ja 94 lg 1 tulenevalt on seega alates 01.07.2011 seadusjärgseks intressimääraks 1,25 + 7 = 8,25 % aastas (0.0226% päevas). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt hageja poolt hagiavalduse terviktekstis esitatud nõudest ja hageja esindaja selgitusest kohtuistungil 05.12.2011, on hageja arvestanud kuni 22.06.2010 (hagiavalduse koostamise kuupäev) seadusjärgset viivist ümardatuna 0,02 % päevas kahel saldoteatisel märgitud arvete alusel kokku summas 13 463.39 eurot (130 034.71 SEK) ning taotleb samas määras ka TsMS § 367 alusel põhivõlalt viivise väljamõistmist alates 23.06.2010 kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks kindlas summas alates 23.06.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhivõlast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Alates 23.06.2010 kuni 12.01.2012 lisandub seisuga 22.06.2010 põhinõudelt (548 401 SEK) arvestatud viivisele (13 463.39 eurot/130 034.71 SEK) veel viivis 569 viivitatud päeva eest määraga 0,02% päevas ((0,0002 x 548 401) = 109.68 SEK-i päevas) kokku summas (569 x 109.68) = 62 407.92 SEK, mis vastab 101 100.93 Eesti kroonile (kursiga I SEK = 1,62 EEK) ehk 6 461.52 eurole. Kokku kuulub kostjalt temal hageja ees esinevate rahaliste kohustuste katteks väljamõistmisele summas 76 704.59 eurot, sellest põhivõlgnevuse katteks summas 56 779.68 eurot (888 409 Eesti krooni) ning kohtuotsuse tegemise päevaga 12.01.2012 sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse katteks summas 19 924.91 eurot (130 034.71 + 62 407.92 = 192 442.63 SEK, s.o. 311 757.06 EEK ehk 19 924.91 eurot). Vastavalt TsMS § 367 sätestatule kuulub alates 13.01.2012 kostjalt väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt hageja nõutud määras (0,02 % päevas) kuni põhinõude täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 14. veebruaril 2012.a Nooremreferent

I.Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.