Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-60762 Tsiviilasi Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Marek Küti vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 239,67 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Intrum Justitia Debt Finance AG ( reg nr CH020.3.020.910-7, asukoht Šveitsi Konföderatsioon, Alpenstrasse 2, Zug 6300), hageja esindaja Dagne Niit, kostja Marek Kütt (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Marek Kütilt 349,25 eurot ja viivis 0,02% päevas põhinõudelt 239,67 eurot alates 14.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni Intrum Justitia Debt AG kasuks. Menetluskulud jätta Marek Küti kanda. Välja mõista Marek Kütilt 111,84 eurot riigilõivu Intrum Justitia Debt AG kasuks. Välja mõista Marek Kütilt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Intrum Justitia Debt AG kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Marek Kütt võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud 22.12.2006 sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi teel, mille alusel sai kostja laenu ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 21.01.2007. Käesolevaga on Ferratum Estonia OÜ nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude hagejale. Kuna kostja ei tasunud oma nõuet tähtajaks, edastas hageja kostjale 20.06.2007 meeldetuletuskirja. Kuna kostjavabatahtlikult oma võlgnevust hagejale tasuma ei asunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le. Antud võimalusi nõude kohtuväliseks tasumiseks kostja kasutanud ei ole. Seega on kostja käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Mainitud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingule, mille kohaselt kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 0,02% päevas. Viivise summa 85,61 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja D.Niit palub VÕS §-de 8; 76 lg 1; 396 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 349,25 eurot ja viivis 0,02% päevas põhinõudelt 239,67 eurot alates 14.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt 111,84 eurot riigilõivu hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 05.01.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja esindaja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.