Kohtulahend

2-10-35091 ilma käibemaksuta. TsMS § 337 kohaselt, kui mitut menetlusosalist esindab menetluses advokaat, saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ja teavitab sellest kohut. Sel juhul eeldatakse, et dokumendid on teistele menetlusosalistele kohtule teatatud ajal kätte toimetatud. Harju Maakohtu 03.11.2011.a e-kirjaga anti kostjale hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite esitamiseks tähtaeg 30 päeva alates nimetatud e-kirja kättesaamisest. Kostja esitas 05.12.2011.a. menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite kohtule ja hagejale. Vastuväite kohaselt, TsMS § 174 lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Hageja avaldusele käesoleval juhul sellist nimekirja lisatud ei ole, mistõttu esineb alus jätta hageja avaldus tervikuna rahuldamata. -Hageja viitab taotluses kolmele õigusabiarvele, mis kõik on sisult ebaõiged ning kajastavad kas kohtuasjaga sidumata kulutusi või pole muul põhjusel asjakohased. Kostja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. -Arve nr 201006026 spetsifikatsiooni kohaselt puudutab see hageja esindaja tegevust kohtueelses menetluses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on seega need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt Riigikohtu 22. juuni 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Järelikult on arves nr 201006026 märgitud kulu netosummas 3 600 krooni (230,08 eurot) tervenisti selline, mille hüvitamist hageja ei saa kostjalt nõuda menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses käesoleval tsiviilasjas. -Arve nr 201010026 spetsifikatsiooni kohaselt kulus hagiavalduse koostamisele kokku 4 tundi ja 40 minutit. Arvestades, et pooled olid läbinud kohtueelse menetluse ja hageja nõue tulenes ühest lepingust, siis on selline ajakulu ilmselt ebamõistlik ning piisavaks ajakuluks saab lugeda ühe tunni. -Samas arves kajastatud viivise arvestuse koostamine mahus 1 tund ja 25 minutit ei ole õiguslik toiming, selleks ei olnud hagejal vajalik kasutada advokaadist esindaja abi. -Endiselt samas arves kajastatud kostja vastuse ja hageja arvamuse koostamise mahuks on kokku märgitud 6 tundi ja 35 minutit. Võrreldes hagiavalduse koostamiseks kulunud põhjendatud ajakuluga ei saa hageja arvamuse maht olla reeglina suurem, seega on kostja hinnangul põhjendatud ajakulu 30 minutit. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, miks ta ei oleks saanud kogu oma nõuet selgelt ja arusaadavalt esitada hagiavalduses, kuigi TsMS § 363 lg 1 järgi tuleb juba hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Käesolevas asjas koosnes hageja arvamus üksnes hagi puuduste kõrvaldamisest. -Kokkuvõtvalt on arvest nr 201010026 põhjendatud kulu õigusabile 1,5 tunni ulatuses. Kostja märgib, et hageja viidatud arve kohaselt on hageja esindaja pidanud põhjendatuks nõuda hagejalt tasu 12 tunni 40 minuti (spetsifikatsioonis kajastatud maht) asemel vaid 10 tunni eest, seega ca 79% ulatuses väidetavalt osutatud teenustest. Kostjale ei ole teada sellise soodustuse tegemise põhjused, aga järelikult ei ole kostjal tekkinud tasumise kohustust vajalikest kulutustest enam kui 1 tunni ja 11 minuti eest (1,185 tundi = 79% ajakulust 1,5 tundi). -Arve nr 201103010 kohaselt on see esitatud vandeadvokaat Margus Lentsiuse osutatud õigusabi eest. Kohtuistungi protokolli ja Harju Maakohtu otsuse kohaselt esindas kostjat istungil vandeadvokaadi vanemabi Katrin Kõo. Seega ei kajasta viidatud arve kostja kulutusi seoses tsiviilasja menetlusega. Ühtlasi ei olnud vandeadvokaat Margus Lentsiuse istungiks valmistumine

2-10-35091 ka vajalik, sest ta istungil ei osalenud. Õigusabiarvel peab olema märgitud tegelikult õigusteenust osutav advokaat (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 17). -Kõigi arvete kohta märgib kostja, et neil kajastatud ajakulu erineb arvetele lisatud spetsifikatsioonide ajakulust, mis tekitab kahtluse, et tegelikult ei ole arved ja spetsifikatsioonid omavahel vastavuses. -Eespool p-des 3, 8 ja 9 on kostja näidanud, et hageja avaldus sisaldab teadvalt eksitavaid andmeid hageja menetluskulude kohta. Seega on sisuliselt üksnes näiline hageja esindaja kaudu väljendatud kinnitus nagu oleks kostjalt nõutavad kulud kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega (TsMS § 174 lg 3 viimane lause). Kostja hinnangul tegelikku hageja kinnitust kulude kandmise kohta esitatud ei ole, sest sellise saaks esitada üksnes õigete ja tegelikult asjaga seotud kulude kohta. Ka sel alusel tuleb jätta avaldus tervikuna rahuldamata. -Kostja ei nõustu sellega, et hageja esindaja tunnitasu peaks olema 1 800 krooni või 115 eurot. Kostjale on käesolevas asjas osutatud õigusabi hinnaga 1 500 krooni ja 100 eurot, mida kostja peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks advokaadi õigusabi eest. -Tulenevalt eelnevast ei ole hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks põhjendatud suuremas summas kui 118,50 eurot (1,185 × 100). Kohus edastas 05.12.2011.a. hagejale vastuväite ning andis e-kirjaga hagejale kostja vastuväite osas seisukoha esitamiseks tähtaja 20 päeva e-kirja kättesaamisest. Hageja esitas 22.12.2011.a. seisukoha kohtule ja kostjale. Vastuse kohaselt, MÜvaidleb MMMvastuväitele kogu ulatuses vastu ja palub jätta selle arvestamata. MMMon esitanud vastuväiteid üksnes MÜkantud kohtuväliste kulude suhtes. Kohtukulu summas 2 556.47 euro kandmisega seoses MMMvastuväiteid esitanud ei ole. MÜ rõhutab kordavalt, et MAS M taotluses esitatud kohtuväliste kulude summas 1 725,49 eurot välja mõistmine on täies ulatuses põhjendatud, vajalik ning summaarselt mõistlik. MÜpõhjendab esitatud seisukohta alljärgnevalt: -Vastuväite punktis 1 leiab MAS M , et MÜei ole taotlusele lisanud menetluskulude nimekirja. MÜjuhib tähelepanu, et TsMS § 174 lg 3 II lause sätestab menetluskulude nimekirja sisuna kulude koosseisu detailse kirjelduse. Selle nõude on MÜtäitnud, viidates taotluse punktis 2.6, et kantud kohtuväliste kulude tõendamiseks on menetlusdokumendile lisatud arved koos spetsifikatsioonidega. Nimetatud spetsifikatsioonidelt nähtub selgelt ja arusaadavalt kantud kulude detailne kirjeldus, sealhulgas osutatud õigusteenuse kuupäev, sisu ja ajakulu. Seega on põhjendamatu ja pahatahtlik MAS M väide, et taotlusele ei ole lisatud kulude detailset koosseisu. -Vastuväite punktis 3 leiab MAS M , et arve nr 201006026 spetsifikatsiooni kohaselt ei ole tegemist kohtuväliste kuludega TsMS § 144 lg 1 mõttes. MÜsellega ei nõustu, kuivõrd kohtumenetlus ja hagiavalduse koostamine eeldavad alati materjalidega tutvumist ning õigusliku olukorra analüüsi, mis võib ühtlasi hõlmata vastaspoolele oma seisukohtade avaldamist ning vastaspoole väärseisukohtadele tähelepanu juhtimist. MÜoli vahetult enne 08.06.2010.a teatanud MAS M , et pöördub oma õiguste kaitseks Harju Maakohtu poole, kuna MAS M oli MÜ ees võlgnevus juba alates oktoobrist 2009.a ning MAS M ei olnud võimalik kompromissile jõuda. 09.06.2010.a pöörduski MÜ lepingulise esindaja poole sooviga valmistada ette hagiavaldus. Samal ajal pidas MÜ vajalikuks vastata MAS M 08.06.2010.a kirjale, selgitamaks vastaspoolele, et üürilepingu ülesütlemine MAS M i poolt ei oleks õiguspärane ning juhtida veelkord tähelepanu, et MÜ pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse. MÜ selgitab, et järgmiste arvete spetsifikatsioonidelt ei nähtu hagiavalduse koostamiseks kliendi materjalidega tutvumist ja õigusliku positsiooni kujundamist. Ainuüksi hagiavaldusele on lisatud 36 lehekülge materjale, millega tutvumata oleks hagiavalduse koostamine lepingulise esindaja poolt olnud võimatu. MAS M i poolt viidatud Riigikohtu lahendis (tsiviilasi nr 3-2-1-63-10) jäeti kaks arvet arvesse võtmata, kuna kohtute hinnangul ei olnud tõendatud, et tegemist oli kõnealuse hagimenetlusega seotud õigusabiteenuse osutamisega. Käesoleval juhul ei saa olla kahtlust, et arve nr 201006026 on esitatud hagimenetluses vaidlusaluseks olnud võlgnevusega seonduvalt õigusabiteenuse osutamisega, kuivõrd hagiavalduse lisadest 12 ja 13 nähtub, et juba märtsis 2010.a arutasid

2-10-35091 pooled võlgnevuse tasumise üle (millist tegevust saab pidada kohtueelseks menetluseks). Muid vaidlusi poolte vahel sel ajal ei olnud ning kuivõrd läbirääkimised ei andnud tulemust, otsustas MÜ juunis 2010.a pöörduda lepingulise esindaja poole hagiavalduse koostamiseks. Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et arve nr 201010026 spetsifikatsioonilt nähtuvalt on 7-leheküljelise hagiavalduse teksti koostamiseks kulunud kõigest 4 tundi ja 40 minutit. Võttes arvesse, et tavapäraselt kulub motiveeritud juriidilise teksti 1 lehekülje kirjutamisele reeglina 1 tund, on ilmne, et arvega nr 201006026 seotud tegevusteta ei oleks olnud objektiivselt võimalik hagiavalduse teksti koostamine kõigest 4 tunni ja 40 minutiga. Seejuures on arve nr 201006026 esitatud kõigest kahe tunni õigusabiteenuse osutamise eest, mis, liites arvel nr 201010026 näidatud hagiavalduse teksti koostamiseks kulunud ajaga, ei moodusta ka kokku seitset tundi tööd. Eeltoodust tulenevalt kinnitab MÜ, et arve nr 201006026 spetsifikatsioonis näidatud tegevused on otseselt seotud hagiavalduse koostamisega, mistõttu on nimetatud kulud kantud seoses kohtumenetlusega. -Vastuväite punktis 4 avaldab MMM arvamust, et arve nr 201010026 spetsifikatsiooni kohaselt 7leheküljelise hagiavalduse koostamiseks kulunud 4 tundi ja 40 minutit on ebamõistlik ajakulu. MÜle jääb MAS M seisukoht arusaamatuks. MÜ kordab, et reeglina kulub motiveeritud juriidilise teksti 1 lehekülje kirjutamisele 1 tund. Nimetatust järelduvalt on MÜisegi arvel nr 201010026 näidatud hagiavalduse koostamise ja arvel nr 201006026 näidatud selleks vajaliku ettevalmistustööks kulunud aja kokkuliitmisel jäänud eeltoodud aja piiresse. -MÜjaoks on arusaamatu vastuväite punktis 5 väljendatud seisukoht, et viivisearvestus ei ole õiguslik toiming, milleks oleks vaja kasutada advokaadist esindaja abi. MÜjuhib tähelepanu, et viivise tasumise kohustus tuleneb VÕS § 101 lg 1 punktist 6 ja §-st 113 ning viivisemäär pooltevahelisest lepingust. Viivisearvestuse puhul tuleb järgida viivisenõude esitamise eelduste täitumist (kehtiv leping, raha maksmise kohustus, põhivõla sissenõutavaks muutmise aeg, rikkumise vabandatavus, rikkumise sõltuvus võlausaldaja tegevusest). Nimetatud viivisearvestuse eelduste mittearvestamisel on isikul lihtne arvestuse tegemisel eksida. MÜjuhib tähelepanu, et viivisearvestuse koostamine lepingulise esindaja poolt rahalise nõudega hagiavalduse koostamisel on tavapärane ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. On elementaarne, et kvaliteetset õigusabi osutava advokaadibüroo poolt koostatud hagiavaldus on lepingulise esindaja poolt koostatud korrektselt kogu ulatuses nii sisult kui vormilt. -Seonduvalt vastuväite punktis 6 toodud seisukohtadega, osundab MÜ, et arve nr 201010026 on esitatud kliendile väiksemas mahus (10h) kui selle spetsifikatsioonis näidatud tegevustele kulunud aeg (12h 40m). Nimetatu tuleneb MÜja lepingulise esindaja vahelisest kokkuleppest, mille kohaselt kohustus lepinguline esindaja osutama kokkulepitud õigusabi poolte vahel eelnevalt kindlaksmääratud summa ulatuses. Seega on arve nr 201010026 esitatud 2 tunni 40 minuti võrra väiksemas mahus, kui tegelikult selle spetsifikatsioonis näidatud tegevustele kulunud aeg. Ainuüksi eeltoodut arvestades on arusaamatu MAS M seisukoht, et MÜ kulud arvel näidatud osas on põhjendamatud. Allakirjutanu rõhutab, et MAS M tuleb kanda MÜ tegelikud kohtuvälised kulud (mida tõendab arve nr 201010026), mitte arve esitamise aluseks olev ajaarvestus olukorras, kus lepinguline esindaja on arveldanud töid väiksemas mahus. MMM on pidanud mõistlikuks ajakuluks MÜ poolt MAS M i 27.09.2010.a vastusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 30 minutit. MÜ hinnangul on selline ajakulu ilmselgelt ebarealistlik, võttes arvesse, et MAS M enda motiveeritud vastus koosnes viiest leheküljest ning MÜ19.10.2010.a vastus neljast leheküljest ning kaheksast lisast. Seejuures peab MÜvajalikuks rõhutada, et kõikide lisade esitamine 19.10.2010.a vastusega oli tingitud MAS M i pahatahtlikust soovist menetlust koormata, kuna MMMei esitanud kuni kohtumenetluseni kunagi vastuväiteid MÜpoolt esitatud arvete põhjendatuse osas. -MÜvaidleb vastu vastuväite punktis 7 toodud arvutuskäigule, mille kohaselt tuleks MAS M il kanda üksnes 79% MÜ kantud kuludest. MÜ on selgitanud arvete väiksemas mahus esitamist käesoleva menetlusdokumendi punktis 2.5 ning vastavad selgitused ei anna alust MAS M i poolt hüvitatavate kulude vähendamiseks olukorras, kus Harju Maakohus on jätnud 05.04.2011.a kohtuotsusega menetluskulud täies ulatuses MAS M kanda. -Meelevaldne on MAS M tõlgendus, et arve nr 201103010 on esitatud vandeadvokaat Margus

2-10-35091 Lentsiuse tegevuse eest. Esitatud arvel on kajastatud vandeadvokaat Margus Lentsiuse nimi, kuna arve ja selle spetsifikatsiooni on koostanud vandeadvokaat Margus Lentsius. Allakirjutanu kinnitab, et Advokaadibüroos Lentsius & Talts on klientidele arvete koostamise ja esitamise õigus üksnes vandeadvokaadist partneritel. MAS M ei saa olla kahtlust, et 10.03.2011.a kohtuistungil Harju Maakohtus esindas MÜt vandeadvokaadi vanemabi Katrin Kõo ning kliendi õiguste kaitseks tuleb advokaadil valmistuda kohtuistungiks. Kliendi esindus kohtuistungil ning kohtuistungiks ettevalmistumine on kahtlemata õigusabi osutamise toimingud. Eeltoodust tulenevalt on absoluutselt põhjendamatu MAS M i kahtlus, nagu ei oleks Advokaadibüroo Lentsius & Talts vandeadvokaadi vanemabi Katrin Kõo MÜ arvega nr 201103010 seotud õigusabi kõnealuses hagimenetluses osutanud. Õige on üksnes MAS M väide, et viidatud arve ei kajasta kostja kulutusi, kuivõrd MÜ oli tsiviilasjas nr 2-10-35091 hagejaks. Põhjust kahtluseks, et nimetatud arve ei ole esitatud tsiviilasjas nr 2-10-35091 osutatud õigusabiga seonduvalt MAS M il olla ei saa, kuna MÜ esitatud arvest nähtub tsiviilasja number ning samuti nähtub arve spetsifikatsioonist, et klienti esindati 10.03.2011.a kohtuistungil. -2.8. Vastuväite punktist 9 ei selgu, milliste asjaolude tõttu kahtleb MMM arvete ja spetsifikatsioonide omavahelises vastavuses. MÜon arvete väiksemas mahus esitamist selgitanud punktis 2.5. Õigusabi osutajal ja kliendil ei ole keelatud sõlmida kokkuleppeid tegelikult osutatud teenuste väiksemas mahus arveldamiseks. Seejuures ei ole kohustust kajastada ka spetsifikatsioonis näidatud tegevusi tegelikust väiksemas mahus. -2.9. MÜavaldab ja kinnitab kordavalt, et kõik taotluses nimetatud kulud on MÜpoolt kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kõik kantud kulud on ka põhjendatud ja vajalikud. Seejuures tuleb arvestada, et MÜ esitatud arved on esitatud niigi juba väiksemas mahus, kui arvete spetsifikatsioonidel näidatud tegevustele tegelikult aega kulus. MÜjuhib ka tähelepanu, et MÜpoolt taotletavad väljamõistmisele kuuluvad kohtuvälised kulud jäävad oluliselt alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud piirmääradest, mille kohaselt saaks tsiviilasjas hinnaga kuni 25 600 eurot nõuda teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja kulude hüvitamist maksimaalselt 8 310 eurot. Antud juhul taotleb MÜkohtuväliste kulude väljamõistmist MAS M summas, mis moodustab vaid veidi enam kui 20% kehtestatud piirmäärast. Eeltoodust tulenevalt leiab MÜ, et MAS M Taotluses esitatud menetluskuludena 4 281.96 euro väljamõistmine, millest 2 556.47 eurot on kohtukulu ja 1 725.49 eurot on kohtuvälised kulud, täies ulatuses on põhjendatud, vajalik ning igati mõistlik. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 199 lg 1 p-st 6 palub hageja jätta arvestamata MMMOÜ 05.12.2011.a vastuväide MÜAS 31.10.2011.a menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele tsiviilasjas nr 2-10-35091 ja rahuldada MÜAS 31.10.2011.a taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja MMMOÜ-lt väljamõistmise nõudes täies ulatuses. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - MÜAS taotleb tasutud riigilõivu 2 556,47 eurot hüvitamist. Hagiavalduselt on riigilõiv 40 000 krooni tasutud 27.08.2010.a. (tlk 48). TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Riigilõivu on tasutud hagilt hinnaga 385 947,08 krooni. Taotlus tuleb rahuldada ja kostjal tuleb hagejale hüvitada tasutud riigilõiv 40 000 krooni e. 2 556,47 eurot. - TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lähtudes eeltoodust

2-10-35091 ei ole menetlusosaline kohustatud esitama kulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 174 lg 5 kohaselt, kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete järgi ei ole kulude kandmist ehk tasumist tõendavate dokumentide esitamine menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt vajalik. Kohus ei ole hagejalt nõudnud menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kohtule kinnitanud, et taotletud kulud on seotud tsiviilasja 2-10-35091 kohtumenetlusega. Menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetes ja spetsifikatsioonides. Esitatud arvetes on märgitud lepingulise esindaja tunnihind ja spetsifikatsioonides õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja tehtud toimingud. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel esitatud menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja toimikust tervikuna. Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel ning teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. - TsMS §-st 174 lg 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagiavaldus on esitatud 20.07.2010.a. Harju Maakohus tegi kohtuotsuse 05.04.2011.a., kohtuotsuse kohaselt on tsiviilasja hind 24 666,51 eurot (385 947,08 krooni). Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 400 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 130000 krooni. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulude 1 725,49 eurot (26 998,05 krooni) hüvitamist. Hageja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu hüvitamine summas 1 725,49 eurot on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääraga. - Lepinguline esindaja on kohtumenetluses osutanud hagejale õigusabi arvele lisatud spetsifikatsioonide kohaselt 19 tundi 25 minutit. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist 15 tunni eest tunnihinnaga 1800 krooni/115 eurot summas 1 725,49 eurot (26 998,05 krooni). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: Arve nr 201006026 15.06.2010 2 tundi summas 3 600 krooni. 09.06.2010 kliendi poolt edastatud materjalide läbitöötamine (MMMOÜ üürisuhe), õigusliku positsiooni kujundamine 40 minutit; 14.06.2010 vastuse koostamine 08.06.2010.a. ettepanekule 2 tundi; 14.06.2010 vastuskirja täiendamine, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine MMMOÜ-le ja advokaadile M.Maksing 30 minutit. Spetsifikatsiooni kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi ja 10 minutit. Kohtunikuabi ei

2-10-35091 pea arve nr 201006026 spetsifikatsioonis märgitud õigusabi seotuks tsiviilasja 2-10-35091 kohtumenetlusega, kuna nimetatud õigusabi osutamine on suunatud üürisuhtes tekkinud probleemide lahendamisele väljaspool kohtumenetlust. Lähtudes eeltoodust ei kuulu kostja poolt hüvitamisele arvel nr 201006026 märgitud lepingulise esindaja kulu taotletud suuruses 2 tundi 3 600 krooni (230,08 eurot). Arve nr 201010026 19.10.2010 10 tundi summas 18 000 krooni. 15.07.2010 hagiavalduse koostamine põhivõla ja viiviste tasumise nõudes 2 tundi 25 minutit; 16.07.2010 hagiavalduse koostamine ja täiendamine põhivõla ja viiviste tasumise nõudes 2 tundi 15 minutit; 19.07.2010 viiviste arvestus vastavalt üürilepingu lisale 5, hagiavalduse lisade koostamine 1 tund 25 minutit; 07.10.2010 kostja 27.09.2010 vastuse analüüs ning kostja vastusele vastuse koostamine 1 tund 10 minutit; 08.10.2010 kostja 27.09.2010 vastusele vastuse koostamine 3 tundi 55 minutit; 19.10.2010 hageja vastuse täiendamine ja edastamine kohtule 1 tund 30 minutit. Spetsifikatsiooni kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 12 tundi ja 40 minutit. Kohtunikuabi peab arve nr 201010026 spetsifikatsioonis märgitud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks. Lähtudes eeltoodust kuulub kostja poolt hüvitamisele arvel nr 201010026 märgitud lepingulise esindaja kulu taotletud suuruses 10 tundi 18 000 krooni (1 150,41 eurot). Arve nr 201103010 10.03.2011 3 tundi summas 345 eurot. 09.03.2011 ettevalmistumine 10.03.2011 kohtuistungiks 2 tundi; 10.03.2011 esindamine kohtuistungil 1 tund 35 minutit. Spetsifikatsiooni kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi 35 minutit. Kohtunikuabi peab arve nr 201103010 spetsifikatsioonis märgitud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks. Lähtudes eeltoodust kuulub kostja poolt hüvitamisele arvel nr 201103010 märgitud lepingulise esindaja kulu taotletud suuruses 3 tundi 345 eurot (5 398,08 krooni). Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvete spetsifikatsioonides sisalduvas menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid kohtumenetluses esitatud. Kohtunikuabi peab õigusabi osutamise ajakulu mõistlikuks. Tsiviilasjas toimus 1 kohtuistung: 10.03.2011 kell 10:00-10:50, hageja lepingulise esindajana osales kohtuistungil advokaat K.Kõo Advokaadibüroost Lentsius & Talts. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagi hind, menetlusaeg, asja arutamine kohtuistungil, esitatud menetlusdokumendid) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks hagejale õigusabi osutamist vastavalt spetsifikatsioonidele 15 tundi 75 minutit. Vastavalt esitatud arvetele 201010026 ja 201103010 kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele taotletud suuruses 13 tundi tunnihinnaga 1 800 krooni/115 eurot summas 1 495,41 eurot (23 398,08 krooni). - Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks summas 4 051,88 eurot, millest 2 556,47 eurot on riigilõiv ja 1 495,41 eurot on lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

2-10-35091 Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.