AS ÜChagi MMOÜ vastu võla 24 666.51 euro (385 947.08 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
24 666.51 eurot (385 947.08 krooni) Hageja AS ÜC(registrikood XX), asukoha aadress XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Katrin Kõo, Advokaadibüroo Lentsius & Talts, asukohaga Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn, Harjumaa e-post: [email protected] Kostja MMOÜ (registrikood XXX) asukoha aadress XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mati Maksing, Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, asukoha aadress Pärnu mnt. 10, 10148 Tallinn, telefon 644 4900, faks 631 3909, e-post: [email protected] 10. märts 2011. a -
hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Katrin Kõo
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista MMOÜ-lt üüritasu 20 590.12 eurot (kakskümmend tuhat viissada üheksakümmend eurot ja 12 eurosenti) ja kõrvalkulud 4076.39 eurot (neli tuhat seitsekümmend kuus eurot ja 39 eurosenti), kokku 24 666.51 eurot (kakskümmend neli tuhat kuussada kuuskümmend kuus eurot ja 51 eurosenti) AS ÜCkasuks.
3.Välja mõista MMOÜ-lt üüritasu maksmisega viivitamise eest viivis 20 590.12 eurot (kakskümmend tuhat viissada üheksakümmend eurot ja 12 eurosenti) ja kõrvalkulude maksmisega viivitamise eest perioodil 15.02.2010. a. kuni 05.04.2011. a. sissenõutavaks muutunud viivis 347.68 eurot (kolmsada nelikümmend seitse eurot ja 68 eurosenti) ning edasi alates 06.04.2011. a. viivis protsendina tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui põhinõue AS ÜCkasuks.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 5. aprillil 2011. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.20.07.2010. a esitas AS ÜCHarju Maakohtule hagiavalduse MMOÜ vastu põhivõla 385 947.08 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS ÜC(varasemate ärinimedega DKAS, ASD, ASDV- ) ja MMOÜ 01.12.2003. a tähtajatu äriruumi üürilepingu nr KRL 592-03. Üürilepingus leppisid pooled kokku alljärgnevas: AS ÜC MMOÜ-le kasutada äriruumid hoones nr 66 asukohaga XXX, Tallinn. Äriruumid on kasutatavad tootmis- ja kontoriruumidena. Lisaks äriruumidele annab AS ÜCMMOÜ kasutusse üürilepingu lisas nr 3 nimetatud seadmed (üürilepingu punkt 1.1); MMOÜ on kohustatud tasuma üüri viie päeva jooksul vastava arve saamisest, kuid mitte hiljem, kui maksmise kuu 5. kuupäevaks (üürilepingu punkt 3.1); MMOÜ on kohustatud kandma kõrvalkulud ning äriruumide halduskulud (üürilepingu punkt 3.5); MMOÜ-l on õigus lõpetada üürileping ühepoolselt teatades sellest AS-le ÜC üks kuu ette (üürilepingu punkt 5.2.4); Üüri tasumisega viivitamise korral on MMOÜ kohustatud maksma viivist määras 0,5% tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest (üürilepingu punkt 6.5); Üürilepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel (üürilepingu punkt 7.1); AS ÜC andis MMOÜ-le punktis 1.1.1 nimetatud äriruumid ja seadmed üle 01.12.2003. a, mille kohta on pooled allkirjastanud üleandmis-vastuvõtuaktid. 04.07.2005. a sõlmisid pooled üürilepingu lisa nr 4, millega muudeti üürilepingut muuhulgas järgmise tingimustega: Lisaks äriruumide kasutusse andmisele osutab AS ÜCMMOÜ-le kommunaalteenuseid. MMOÜ on kohustatud nimetatud teenuste eest AS-ile ÜCvastavalt viimase poolt esitatud arvetele; Pooled muudavad üürilepingu punkti 3.1 selliselt, et MMOÜ on kohustatud üüri tasuma jooksva kuu eest viie päeva jooksul arvates arve saamisest, kuid mitte hiljem, kui seitsmendaks kuupäevaks. Eelmise kuu kõrvalkulud tasub MMOÜ viie päeva jooksul arvates arve saamisest, kuid mitte hiljem, kui seitsmendaks kuupäevaks. Iga kalendriaasta möödumisel alates äriruumide valduse üleminekust suureneb üür protsendi võrra kalendriaastale järgneva aasta 01. jaanuarist. 01.07.2009. a sõlmisid pooled üürilepingu lisa nr 5, millega pooled muutsid üürilepingut alljärgnevalt: Üürileping on sõlmitud määratud tähtajaks ja kehtib kuni 01.07.2010. a; MMOÜ tasub eelmise kalendrikuu kõrvalkulud jooksva kuu 14. kuupäevani ja jooksva kuu üüri hiljemalt jooksva kuu viimase kuupäevani. AS ÜC on MMOÜ-le perioodil oktoober 2009. a kuni veebruar 2010. a äriruumide ja kommunaalteenuste kasutamise eest esitanud arved nr 44263, 44493, 44713, 46603, 46843, 46844. MMOÜ ei ole käesolevani nimetatud arveid kohaselt tasunud. 21.02.2010. a edastas MMOÜ AS-e ÜC garantiikirja. Garantiikirjas tunnistas MMOÜ makseraskuseid. Samas kinnistas MMOÜ, et tasub üürisuhtes tekkinud võlgnevuse võimalikult kiiresti. Muuhulgas avaldas MMOÜ, et tekkinud võlgnevuse kustutamine on võimalik alates märtsist 2010. a. maksegraafiku alusel. 08.03.2010. a edastas AS ÜCMMOÜ-le tekkinud võlgnevuse tasumise maksegraafiku. Lisaks eelnevale teatas AS ÜCVÕS-st tuleneva üürileandja pandiõiguse kasutamisest.
16.03.2010. a teatas MMOÜ võimetusest tasuda endal lasuvaid rahalisi kohustusi ning äriruumide vabastamisest alates 31. märtsist 2010.a. Samas tunnistas MMOÜ kohustust tasuda võlgnevus kooskõlastatud maksegraafiku alusel. 08.04.2010. a edastas AS ÜCMMOÜ-le teate üürilepingu lõppemisest alates 01.07.2010. a.. Alates märtsist 2010. a kuni juulini 2010. a on AS ÜCMMOÜ-le edastanud äriruumide kasutamise ning kommunaalteenuste tarbimise eest arved nr 47073, 47074, 47343, 47344, 47573, 47574, 47813, 47814, 48064. 30.06.2010.a allkirjastasid pooled äriruumi ja seadmete vastuvõtmisakti. Äriruumide ja seadmete üleandmisel ei tasunud MMOÜ üürisuhtes tekkinud võlgnevust. Vaatamata AS ÜC korduvatele meeldetuletustele ning MMOÜ lubadustele, ei ole viimane siiani tekkinud võlgnevust ning põhivõla maksmisega viivitamise tulemina sissenõutavaks muutunud viiviseid tasunud. AS ÜC andis MMOÜ kasutusse üürilepingus märgitud äriruumid ja seadmed ning võimaldas kostjal neid üürisuhte kestel kasutada. Hageja on oma kohustused kostja ees kohaselt (VÕS § 76 lg 3) täitnud Hageja soorituse nõuetekohasust kinnitab muuhulgas fakt, et MMOÜ ei ole AS-ile ÜC üürilepingust ja VÕS-ist tulenevate üürileandja kohustustega seonduvalt esitanud mitte ühtegi pretensiooni. Vaatamata faktile, et AS ÜC on üürilepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud ning üür ja kõrvalkulud perioodi eest oktoober 2009.a kuni juuni 2010. a on summas 385 947.08 krooni sissenõutavaks muutunud, ei ole MMOÜ hagiavalduse esitamise päevaks üüri ega kõrvalkulusid kohaselt tasunud. Käesoleval juhul ei ole MMOÜ raha maksmise kohustust täitnud õigel ajal VÕS § 82 lg 1 mõttes. Pooled on üürilepingu punktis 3.1 selgelt kokku leppinud üüri ning kõrvalkulude tasumise tähtpäevades. Lepingu punkti 3.1 järgi oli kostja kohustatud eelmise kalendrikuu kõrvalkulud tasuma jooksva kuu 14. kuupäevaks ja jooksva kuu üüri hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. MMOÜ ei ole käesolevani kohaselt tasunud mitte ühtegi AS ÜC poolt perioodil oktoober 2009.a kuni juuli 2010. a esitatud arvet. Kostja ei ole üüri ega kõrvalkulude maksmise kohustust täitnud kohaselt VÕS § 76 lg 3 mõttes. Lisaks põhivõla tasumise kohustusele on kostja kohustatud hagejale maksma viiviseid, sest on rikkunud raha maksmise kohustust. Sarnaselt täitmisnõudele on kõik viiviste tasumise nõude esitamise eeldused täidetud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.27.09.2010. a. esitas kostja MMOÜ kirjaliku hagivastuse, kus leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja nõustub, et poolte vahel on sõlmitud üürileping. Üürilepingu muudatusi hageja esitanud ei ole, mistõttu on tõendamata hageja väited, et üürilepingut on muudetud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli ajavahemikul oktoober 2009. a. kuni juuni 2010. a. ka reaalne võimalus üüritud ruume kasutada, et ruumid olid kasutamiseks korras, seal oli tagatud kostja majandustegevuseks vajalik juurdepääs ja ruume varustati kommunaalteenustega. Kostja ei ole tarbinud hagiavalduse lisades märgitud summade eest kommunaalteenuseid. Hageja kõrvalkulude nõue on ebaselge, ei selgu mille alusel on arved koostatud, tõendamata on, et kostja oleks ühtegi arvetel märgitud kommunaalteenust tegelikult tarbinud, et poolte oleks kokkulepe kõrvalteenuste hinnas või muud alust, mille järgi hageja kostjalt nõutavate summade puhul hinnad määras. Kõrvakulude osas ei ole nõue muutunud sissenõutavaks, sest pooled ei leppinud kokku kõrvalkulude tasumise tähtajas ja eelduslikult kavatsesid vastava kokkuleppe sõlmida. Hageja sellise arusaamaga poolte tahtest üürilepingu sõlmimisel, tuleb lugeda kõigi kõrvalkulude kandmisel kohustatud isikuks hageja, mistõttu puudub tal õigus kõrvalkulusid nõuda. Hageja on jätnud käsitlemata üürilepingu p 3.2 kohaselt nõutud tagatise netosummas 22 554.40 krooni (koos käibemaksuga 18% summas 26 614.19). Teise võimalusena esitab kostja käesolevaga hinna alandamise ja tasaarvestuse avalduse hagejale summas 362 194.20 krooni, mis vastab üürile perioodi eest oktoober 2009. a. kuni juuni 2010. a, mil kostja ei saanud üürilepingu eset sihipäraselt kasutada.
Kostja leiab, et hageja esitatud viivisearvestus on ebaselge, sest kostjale ei ole arusaadav, millise perioodi eest hageja ühel või teisel viisil viivist arvestab ja kostjalt nõuab. Hagiavaldusest ei selgu, millisest kokkuleppest või seadusest lähtudes määrab hageja üüri ja kõrvalkulude tasumise tähtpäevad, mis on viivise arvutamise aluseks. Viivisenõue ei ole ka põhjendatud, sest põhinõue on põhjendamatu. Üürilepingus kokku lepitud viivisemäär cà 0,02% päevas ei ole mõistlik. Kostja palub kohtul vähendada viivist mõistliku suuruseni, milleks võib pidada seaduses sätestatud viivise määra.
MENETLUSE KÄIK
4.19.10.2010. a. menetlusdokumendis esitas hageja oma arvamuse kostja hagivastusele (tl 6568). 10.03.2011. a. menetlusdokumendis teatas kostja esindaja, et kostja on nõustunud asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks istungil osalemist. 10.03.2011. a. kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, sest asjas on leidnud tuvastamist, et kostja on jätnud poolte vahel sõlmitud üürilepingust tulenevad kohustused üüritasu ja kõrvalkulude maksmiseks alusetult täitmata. Kohus jätab rahuldamata hagi viivise väljamõistmiseks osas, mis ületab kostjalt nõutava põhinõude suurust. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 01.12.2003. a. sõlmisid AS DV-Kinnisvara (nüüd ärinimi AS ÜC) rendileandjana ja MMOÜ rentnikuna tähtajatu rendilepingu nr KRL 592-03 mitteeluruumi pindalaga 741 m2 aadressil XXX, Tallinn hoone nr 66 ning seadmete kasutamiseks. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 57). • 01.12.2003. a. andis AS ÜCMMOÜ-le rendilepingu esemeks olevad ruumid ja seadmed üle. Asjaolu tõendatud 30.11.2003. a. dateeringuga üleandmis-vastuvõtuaktidega (tl 1617). • 04.07.2005. a. sõlmisid AS DV-K (nüüd ärinimi AS ÜC) ja MMOÜ 01.12.2003. a. rendilepingu nr KRL 592-03 lisana kokkulepped, mille kohaselt lisaks ruumide rendileandmisele osutab rendileandja rentnikule elektrienergia müügi, maagaasi müügi, vee- ja kanalisatsiooni ning sideteenust ning muid rentniku poolt soovitud kommunaalvms. teenused, milliseid rendileandjal on võimalik rentnikule osutada. Rentnik kohustub nimetatud teenuste eest tasuma vastavalt teenuse osutamise lepingutele ja rendileandja poolt esitatavatele arvetele. Rentnik kohustub lisaks rendile tasuma kõigi rendileandja poolt osutatud ja rentniku poolt kasutatud kommunaalteenuste eest. Kohustuste täitmisel loetakse, et täitmine on toimunud alltoodud järjekorras: viivised, intressi, leppetrahvid, varasemate perioodide rent tasu varasemate perioodide kommunaalteenuste eest, jooksva kuu rent, eelmise kuu tasu kommunaalteenuste eest. Asjaolu on tõendatud 04.07.2005. a. AS DV-Kinnisvara ja MMOÜ vahel sõlmitud lisaga nr 4 rendilepingule nr KRL 592-03 (tl 18-20). • 01.07.2009. a. sõlmisid AS ÜC ja MMOÜ 01.12.2003. a. rendilepingu nr KRL 592-03 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt on leping sõlmitud määratud tähtajaga ja kehtib kuni 01.07.2010. a, renditasu suuruseks on 33 536.50 krooni kuus ning rentnik tasub eelmise kalendrikuu kõrvalkulud kuni jooksva kuu 14. kuupäevani ja jooksva kuu rendi hiljemalt jooksva kuu viimase kuupäevani. Asjaolu on tõendatud 01.07.2009. a. AS Ülemiste Metall ja MMOÜ vahel sõlmitud lisaga nr 5 rendipingule nr KRL 592-03 (tl 21). • AS ÜC on esitanud MMOÜ-le renditasu eest järgmised arved:
07.10.2009. a arve nr 44263 summas 40 243.80 krooni tasumise tähtajaga 30.10.2009. a (tl 24); 07.11.2009. a arve nr 44493 summas 40 243.80 krooni tasumise tähtajaga 30.11.2009. a (tl 25); 07.12.2009. a arve nr 44713 summas 40 243.80 krooni tasumise tähtajaga 30.12.2009. a (tl 26); 07.01.2010. a arve nr 46603 summas 40 243.80 krooni tasumise tähtajaga 30.01.2010. a (tl 27); 07.02.2010. a arve nr 46843 summas 40 243.80 krooni tasumise tähtajaga 28.02.2010. a (tl 29); 07.03.2010. a arve nr 47073 summas 40 243.80 krooni tasumise tähtajaga 30.03.2010. a (tl 33); 07.04.2010. a arve nr 47343 summas 40 243.80 krooni tasumise tähtajaga 30.04.2010. a (tl 38); 07.05.2010. a arve nr 47573 summas 40 243.80 krooni tasumise tähtajaga 30.05.2010. a (tl 40); 07.06.2010. a arve nr 47813 summas 40 243.80 krooni tasumise tähtajaga 30.06.2010. a (tl 42); • AS ÜC on esitanud MMOÜ-le kõrvalkulude eest järgmised arved: 07.03.2010. a arve nr 47074 summas 26 388.73 krooni tasumise tähtajaga 14.03.2010. a (tl 32); 07.04.2010. a arve nr 47344 summas 16 138.60 krooni tasumise tähtajaga 14.04.2010. a (tl 37); 07.05.2010. a arve nr 47574 summas 1009.27 krooni tasumise tähtajaga 14.05.2010. a (tl 41); 07.06.2010. a arve nr 47814 summas 5.93 krooni tasumise tähtajaga 14.06.2010. a (tl 43); • AS ÜC on esitanud MMOÜ-le kõrvalkulude ja viiviste eest järgmised arved: 07.07.2010. a arve nr 48064 summas 51 984.71 krooni tasumise tähtajaga 14.07.2010. a (tl 45); • 01.12.2003. a. AS DV-K (nüüd ärinimi AS ÜC) ja MMOÜ sõlmitud rendilepingus nr KRL 592-03 sisaldub kokkulepe (p 6.5), mille kohaselt maksab renditud ruumide eest renditasu mittetähtaegsel tasumisel rentnik rendileandjale viivist 0,5% tähtajaks maksmata summalt iga viivitatud päeva eest (tl 13).
6.Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus, kas kostja on rikkunud poolte vahel 01.12.2003. a. sõlmitud mitteeluruumide ja seadmete rendilepingust tulenevat renditasu maksmise kohustust ajavahemikul oktoobrist 2009. a. kuni juunini 2010. a. ja kõrvalkulude maksmise kohustust ning kas hagejal on kostja vastu täitmisnõue. Kuigi pooltevaheline 01.12.2003. a leping on pealkirjastatud rendilepinguna, leiab kohus, et poolte vahel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes üürisuhe. Pooltel ei ole iseenesest selle üle ka vaidlust. Kostja on esitanud vastuväite, et tal puudus vaidlusalusel perioodil tegelik võimalus üüritud asja sihipäraselt ja rendilepingu sõlmimisel silmas peetud viisil kasutada, mistõttu on ta oma vastuses esitanud hagejale üürilepingus kokkulepitud üürimakse alandamise avalduse, millega kostja alandab vaidlusaluse perioodi üüri 100%. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas vaidlusalusest rendilepingust tuleneva üüritasu alandamiseks on täidetud materiaalne eeldus. Vastavalt VÕS § 278 kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule. Seega on üüri alandamise eelduseks VÕS § 278 sätestatud puudus või takistus. Kostja ei ole oma vastuväites konkreetselt märkinud, milles seisnes takistus üürilepingu esemeks olevate ruumide ja seadmete kasutamisel ja kuidas antud takistus piiras ruumide ja seadmete sihtotstarbelist kasutamist (kuna kostja on teinud üüritasu alandamise avalduse VÕS § 296 lg 2 mõttes, siis järeldab kohus sellest, et üürilepingu eseme sihtotstarbeline kasutamine ei olnud välistatud).
Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille järgi tulnuks hagejal tõendada, et kostjal oli võimalus vaidlusalusel perioodil reaalselt kasutada. Kohtu arvates peab tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 kasutades üüritasu alandamist õiguskaitsevahendina, üürnik tõendama, milles seisnes takistus üürilepingu esemeks olevate ruumide kasutamiseks, et see tegelikult eksisteeris ning et antud takistus või puudus piiras võimalust ruumide ja seadmete sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 5 tuvastanud, et 01.12.2003. a. andis AS ÜCMMOÜ-le rendilepingu esemeks olevad ruumid ja seadmed kasutamiseks üle. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt hagejale esitatud 21.02.2010. a. dateeringuga garantiikirjana pealkirjastatud kirjas sisalduv (tl 30), milles kostja tunnistab hageja ees võla tekkimist, viitab sellele, et kostjal puudusid etteheited seoses hageja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Käesolevas asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kostjal üürnikuna oleks olnud üürilepingu eseme kasutamisel VÕS § 278 sätestatud puudus või takistus, mis piiras tal ruumide ja seadmete sihtotstarbelist kasutamist. Seega ei ole üüri alandamiseks VÕS § 278 sätestatud eeldus täidetud. Samuti puudub alus lugeda vaidlusalune võlasuhe lõppenuks tasaarvestusega.
7.Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 5 tuvastanud, et 01.12.2003. a. sõlmisid AS DVKinnisvara (nüüd ärinimi AS ÜC) rendileandjana ja MMOÜ rentnikuna tähtajatu rendilepingu nr KRL 592-03 mitteeluruumi pindalaga 741 m2 aadressil Valukoja 17, Tallinn hoone nr 66 ning seadmete kasutamiseks. Samuti on kohus tuvastanud, et 01.07.2009. a. sõlmisid AS ÜCja MMOÜ 01.12.2003. a. rendilepingu nr KRL 592-03 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt on leping sõlmitud määratud tähtajaga ja kehtib kuni 01.07.2010. a, renditasu suuruseks on 33 536.50 krooni kuus ning rentnik tasub eelmise kalendrikuu kõrvalkulud kuni jooksva kuu 14. kuupäevani ja jooksva kuu rendi hiljemalt jooksva kuu viimase kuupäevani. Seega on paljasõnaline kostja väide, et poolte vahel justkui puudub kokkulepe kõrvalkulude tasumise tähtaja kohta. Kostja üldsõnalise väite kohaselt on tõendamata, et kostja oleks ühtegi arvetel märgitud teenust tegelikult tarbinud, kuid ei ole täpsustanud, millise(d) kokkulepitud teenuse(d) on hageja jätnud osutamata. Kohus loeb tõendatuks lisaga arvele nr 9851 (tl 76), 10032 (tl 78), 10294 (tl 81), 10406 (tl 84), 10680 (tl 85), 10661 (tl 86) elektrienergia müügi, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise (tl 76, 79, 82) ja maagaasi müügi AS Dvigatel Gaas arvetega (tl 77, 80, 83). Kohus on tuvastanud, et hageja on kostjale esitanud üüriarved ajavahemikul oktoober 2009. a. kuni juuni 2010. a k.a. summas 20 590.12 eurot (322 165.40 kooni) ja kõrvalkulude arved perioodi märts-juuni 2010. a. eest summas 4076.39 eurot (63 781.68 krooni), kokku 24 666.51 eurot (s.o. 385 947.08 krooni) ning üürisumma arvestusest nähtub (tl 6), et oktoobri 2009. a. eest tasumisele kuuluvast üüritasust on maha arvestatud kostja viidatud tagatisraha 26 614.19 krooni. Kostja ei ole oma võlgnevust tasunud ning seetõttu on hageja VÕS § 271 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi õigustatud nõudma kostjalt üüri- ja kõrvalkulude tasumist. Hageja on kohustuse täitmisega viitamisel õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 113 lg 1 järgi viivist, mille määras on üüritasu maksmisega viivitamise puhul pooled lepingus kokku leppinud. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 5 tuvastanud, et 01.12.2003. a. AS DV-Kinnisvara (nüüd ärinimi AS ÜC) ja MMOÜ sõlmitud rendilepingus nr KRL 592-03 sisaldub kokkulepe (p 6.5), mille kohaselt maksab renditud ruumide eest renditasu mittetähtaegsel tasumisel rentnik rendileandjale viivist 0,5% tähtajaks maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja leiab, et poolte vahel kokkulepitud viivise määr üüritasu nõudelt ei ole mõistlik. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole iseenesest esile toonud asjaolusid ega neid tõendanud, miks tuleks majandus- ja kutsetegevuses tehingu teinud poolte vahel kokkulepitud viivise määra, arvestades kohustuse täitmise ulatust kostja poolt, hageja õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit pidada ebamõistlikuks. Arvestades aga asjaolu, et hageja nõutav viivis ületab üüritasu osas põhivõla
suurust ning lähtudes kohtupraktikast, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses ning hageja ei ole tõendanud raha maksmisega viivitamise tõttu kahju tekkimist suuremas ulatuses, siis tuleb nõutavaid viiviseid vähendada põhivõla ulatuseni (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-66-05).
8.Kuna poolte vahel puudub kokkulepe kõrvalkulude tasumisega viivitamise korral kohaldatava viivise määras, siis tuleb kostjalt välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kuni kohtuotsuse tegemiseni so 01.11.2009. a. kuni 05.04.2011. a. üüritasu maksmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivis (hagi esitamiseni s.o. kuni 20.07.2010. a. üüritasu maksmisega viivitamise eest arvestatud viivis 202 909.25 krooni [12 968.26 eurot]+alates 21.07.2010. a. kuni 05.04.2011. a. arvestatud viivis 259 päeva eest summas 417 204.19 krooni [26 664.21 eurot]), kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (kuni hagi esitamiseni s.o. kuni 20.07.2010. a. kõrvalkulude maksmisega viivitamise eest arvestatud viivis 1819.28 krooni [116.27 eurot]+alates 21.07.2010. a. kuni 05.04.2011. a. arvestatud viivis 259 päeva eest summas 3620.70 krooni [231.40 eurot], kokku 5439.98 krooni [347.68 eurot] ja edasi alates 06.04.2011. a. viivis protsendina tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas), kuid mitte rohkem kui põhinõue.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi kohus on hagi rahuldanud osaliselt jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, sest hagi on jäetud rahuldamata osas, milles kohus otsustas diskretsiooniõigust kasutades kostjalt nõutavaid viiviseid vähendada. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.