Korteriühistu Narva mnt 38 hagi V. D.`i vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1 169, 22 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Narva mnt 38 (RK 80003202, Narva mnt 38, 41536 Jõhvi)
Hageja lepinguline esindaja:
Margus Kiir (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ Jõhvi osakond; Sompa 3, 41533 Jõhvi)
Kostja:
V. D. (IK xxx, xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V. D.`ilt Korteriühistu Narva mnt 38 kasuks võlgnevus (põhivõlg ja seisuga 29.11.2011 sissenõutavaks muutunud viivis) 1 304 (üks tuhat kolmsada neli) eurot 77 senti.
3.Välja mõista V. D.`ilt Korteriühistu Narva mnt 38 kasuks viivis alates 30.11.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so kuni 10.01.2012 34 (kolmkümmend neli) eurot 44 senti.
4.Välja mõista V. D.`ilt Korteriühistu Narva mnt 38 kasuks viivis protsendina 0,07% põhinõudest (1169,22 eurot) päevas alates 11.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja V. D.`i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale V. D.`ile Jõhvis Narva mnt 38 asuv mitteeluruum (tähistusega M1-1) ning kostja on KÜ Narva mnt 38 liige. Mitteeluruumi omandas kostja L. I.lt 29.07.2010 sõlmitud tehinguga. Hageja tugineb oma nõudes KÜS § 51 , § 13 lg 1 ja 4 ja § 15 1 lg 1 ja KÜ Narva mnt 38 põhikirja p 4.2.1, 4.2.6 ja viivisenõudes KÜS § 7 lg 4, põhikirja p 4.2.8.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista - põhivõla seisuga 29.11.2011 1 169, 22 eurot, - seisuga 29.11.2011 sissenõutavaks muutunud viivise 135, 55 krooni ja - alates 30.11.2011 viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni ja edasi protsendina 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni (viivise päevamäär 0,82 eurot (1 169, 22 x 0,07% = 0,82) ( tl 122).
3.Hageja ei nõustu kostja vastuses märgituga, et mitteeluruumi endise omanikuga on korteriühistu esimees sõlminud teeninduslepingu, mille järgi tuleks kostjal tasuda elamu mõttelise osa kulude eest proportsionaalselt 50% ulatuses ruumi üldpinnast. Kostja esitatud teeninduslepingu juurdekirjutused on tehtud endise omaniku L. I. poolt hagejaga kooskõlastamata ja viimaselt nõusolekut küsimata. Kohtuistungil 14.11.2011 (tl 91) selgitas hageja esindaja, et lepingut sõlmitud ei ole (tl 93 jj), hagejal parandustega lepingut ei ole. Kostjale saadeti see leping allkirjastamiseks, lepingu muudatuste kooskõlastust ei ole. Hagejale ei ole teada, kas kostja lepingut aktsepteeris või mitte, kuna viimane seda tagasi ei saatnud. Hageja palub jätta otsuse tegemisel kostja esitatud teenindusleping tähelepanuta. Vastuseks kostja taotlusele kohustada korteriühistut jätma arvetest välja kuuma vee soojakao eest arvestatud summa, märgib hageja, et 29.04.2009.a üldkoosolekul kinnitati soojuskulude jagunemise metoodika ning soojuskulud on jaotatud vastavalt nimetatud metoodikale. Korteriühistu arvetel märgitud summad kaudsete kulude kohta on kajastatud täiesti õigesti ja metoodikaga vastavuses. Vastavalt KÜ põhikirja p 4.2.6.1 makstakse kaudsed kulud suvekuudel kõigi poolt vastavalt soojamõõturi andmetele ja seda tasu nõutakse ka kostjalt. Väide, et kostjal puudub soe vesi, ei ole asjakohane, kuna isik ise on teinud ümberehituse ja selle välja lülitanud, vee tarbimise võimalus on tal olemas.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja selgitab kirjalikus vastuses, et mitteeluruumi Narva mnt 38 M1-1 ostmisel teatas endine omanik, et ruumil on võlgnevus. Kostja käis hageja juhatuse liikme juures ning viimane ütles, et võlasumma koos kohtutäituri kuludega on 33 310 krooni. Võla 33 316, 70 tasus kostja 21.07.2010 sularahas kohtutäitur Andrei Kreki kassasse. Kostja vormistas kinnisvara Narva mnt 38 M1-1 ostu ilma võlakohustuseta. Kostja märgib, et kinnisvara registris on kinnisvara pindalaks märgitud 136, 9 m2, arved aga esitatakse pindalale 137, 9 m2. Kostja lisab, et hageja juhatuse esimees G. H. kirjutas alla tema poolt koostatud ja endise omaniku poolt sisseviidud ettepanekutega teeninduslepingu, mille järgi tuli tal tasuda 50% ulatuses üldpinnast. Lepingut ei täidetud, arvestati ikka 100% ulatuses. Kostja vaidlustab ka arvetel esitatud kaudseid kulusid (soojus) (tl 83). Kostja märgib, et ei temal ega endisel omanikul olnud kunagi sooja vett. Kolm püstakut, mille torusid mööda voolab kuum vesi, on iseleeritud ning kaetud cyprokiga. Kuuma vett kostja ei tarbi, mistõttu tuleks Narva mnt 38 arvetest jätta välja summa kuuma vee soojakao eest.
III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
6.Mitteeluruumi M1-1 Jõhvis Narva mnt 38 omandas kostja L. I. 29.07.2010 sõlmitud tehinguga. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kanti V. D. 29.07.2010 kinnistamisavalduse alusel Jõhvis Narva mnt 38 asuva mitteeluruumi M1-1 (registriosa 3290908) omanikuna kinnistusraamatusse 19.08.2010. a. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜ Narva mnt 38 põhikirja (tl 7-13) p 3.1 kohaselt on ühistu liikmeteks sellekohast avaldust esitamata kõik Narva mnt 38 korteriomanikud ning korteriomanikuks on ka elamus asuva mitteeluruumi omanik. Vastavalt põhikirja p 3.2 loetakse pärast korteriomandi võõrandamist uus omanik endise omaniku asemel ühistu liikmeks sellekohast avaldust esitamata alates omandiõiguse ülemineku päevast. Samuti lähevad eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused üle uuele korteriomanikule – ühistu liikmele. Eeltoodust tulenevalt läksid mitteeluruumi M1-1 omandamisel V. D.ile üle endise omaniku ja korteriühistu liikme L. I. õigused ja kohustused.
7.Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4). KÜ Narva mnt 38 põhikirja p 4.2.1 kohustab ühistu liiget ja mitteeluruumi omanikku täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid, samuti tasuma jooksvaid majanduskulusid üldkoosoleku poolt kinnitatud suuruses ja korras (p 4.2.6) Seega lasus põhikirjast tulenevate kohustuste, ühistu juhtorganite otsuste täitmise ja majandamiskulude kandmise kohustus ka V. D.il.
8.KÜS § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel on korteriomandi omandaja kohustatud ühistule tasuma võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu
korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.(KÜS § 151 lg 1) KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
9.Hageja teatas 31.08.2010 kostjale, et viimase võlg hageja ees on 22 206, 52 krooni ja viivis 571, 48 krooni (tl 16-18). Kostja võlgnevuse ega viivise nõuet ei tunnista. Kostja väidab, et tasus 21.07.2010 mitteeluruumi endise omaniku L. I. võlgade katteks kohtutäitur Andrei Kreki kontoris sularahas 33 316, 70 krooni (tl 41) ning omandas mitteeluruumi ilma võlgadeta. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei vaidlusta, et kostja tõepoolest tasus kohtutäitur Andrei Krekile L. I. võlgade katteks 33 116, 70 krooni. Pärnu Maakohus tühistas 20.07.2010 maksekäsu (ts asi nr 2-09-44757) Kohtutäitur tagastas 02.08.2010 14 576, 58 krooni L. I. kontole. (tl 67). Korteriühistule laekus L. I. võlgnevuste katteks 14 591, 24 krooni (tl 60, 68). Seega on tõendatud, et L. I. võlg seisuga 31.07.2010 (so V. D.i omanikuna kinnisturaamatusse kandmise ajaks) oli 20 053, 35 krooni (tl 69). Hageja hinnangul on kostja võlgnevuse suurenemine on tingitud asjaolust, et kostja tasub hageja esitatud arveid ebaregulaarselt ning tasutavad summad ei kata ära kostja võlga.
10.Kostja juhib tähelepanu, et kinnistusraamatus on ruumi M1-1 pindalaks märgitud 136, 9 m2. Ühistu esitab aga arved 137, 9 m2 arvestusega, mida kostja peab alusetuks ja põhjendamatuks. Hageja vaidleb ülaltoodule vastu ja selgitab, et mitteeluruumi endine omanik teostas ümberplaneeringu ja lõhkus maha osad sisemised seinad, mistõttu suurenes köetav kasulik pind. Jõhvi Vallavalitsuse vastuse kohaselt L. I.l luba ümberplaneerimis- ja ehitustöödeks ei olnud. Ühistu tellis mitteeluruumi mõõtmise. Mõõtmise teostas OÜ RevPro ning pärast mõõtejoonise saamist on selgunud, et mitteeluruumi tegelik pind on 137, 9 m2 (tl 76), millest lähtub ka ühistu arvete esitamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lähtub arvete esitamisel põhjendatult ruumi tegelikust pindalast. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ruumi üldpind oleks ka pärast ümberehitust 136, 9 m2 .
11.Kostja väidab, et hageja juhatuse esimees G. H. ja endine omanik L. Ilves kirjutasid alla hageja juhatuse esimehe koostatud ja L. I. poolt sisseviidud ettepanekutega elamu mõttelise teenindamise lepingu (tl 49 ja 93), mille p 1.1 järgi.tuleb kostjal kanda elamu mõttelise osa teenindamise kulud proportsionaalselt 50% mitteeluruumi M1-1 pindalast, kuid lepingut ei täidetud ega täideta ning hageja arvestab põhjendamatult ikkagi 100%. Kostja leiab, et kuigi vormiliselt ei ole leping võibolla korrektne, see siiski kehtib. Hageja sellekohaste väidetega ei nõustu ja kinnitab, et leping allkirjastati hageja poolt ilma igasuguste juurdekirjutusteta ja saadeti allkirjastamiseks L. I.le. Lepingu eksemplaril tehtud juurdekirjutused tegi L. Ilves ise hagejaga seda kooskõlastamata ja hagejalt nõusolekut küsimata. Hageja allkirjastas lepingu kujul ja sõnastuses ilma maha- ja juurdekirjutusteta. Kostja allkirjastatud lepingut hagejale ei tagastanud. Hageja palub jätta kohtul lepingu tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus lugeda leping kehtivaks on alusetu ja põhjendamatu.
Kohus märgib, et isegi kui lugeda, et leping on allkirjastatud nii hageja seadusliku esindaja kui L. I. poolt, ei saa viidatud lepingut lugeda siduvaks kostjale V. D.ile. Lepingu p 5.2 järgi sõlmiti leping tähtajaks, kuni omanik (L. Ilves) mitteeluruumi ja mõttelist osa elamust kasutab (valdab). Uue omanikuga vastavasisulist lepingut sõlmitud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid avaldanud tahet anda üle lepingust tulenevad õigused ja kohustused teisele isikule. Kohus märgib kommentaariks lepingu juurdekirjutuste osas, et kostja ei ole mingil viisil tõendanud, et lepingul olevad juurdekirjutused oleksid poolte vahel kooskõlastatud või väljendaksid poolte kokkulepet või nõusolekut. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Kostja ei ole millegi tõendanud, et juurdekirjutused väljendasid poolte tegelikku tahet. Kohus ei pea kostja väiteid usutavaks.
12.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõla seisuga 29.11.2011 1 169, 22 eurot; seisuga 29.11.2011 sissenõutavaks muutunud viivise 135, 55 krooni; alates 30.11.2011 viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni arvestusega 0,07% päevas ja edasi protsendina 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja võla kujunemine ning viivise arvestus on esitatud toimiku lk 16, 17, 69-71, 126-127,
141.Korteriühistu Narva mnt 38 29.04.2009.a üldkoosolekul kinnitati soojuskulude jagunemise metoodika ning hageja esitatud arvetel märgitud kaudsed kulud (soojuskulud) on vastavuses nimetatud metoodikaga ning kajastatud õigesti. Kostja põhivõlg hageja ees on seisuga 29.11.2011 1 169, 22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 135, 55 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 30.11.2011 viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni ja edasi protsendina 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõue täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise päevamäär on 0,82 eurot (arvestatuna 1 169, 22 x 0,07% : 100 = 0,82). Viivis alates 30.11.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni so kuni 10.01.2012 on seega 34, 44 eurot (arvestus: 42 päeva x 0,82 = 34, 44 ). Menetluskulude jaotus
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1)
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.