Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Alates jaanuarist 2010 on kostja jätnud tasumata 5 arvet. Hageja ütles liisingulepingu ning Ärilahenduse ja Kodulahenduse kasutamiseks sõlmitud lepingud üles 31.03.2010. Võlaõigusseaduse alusel palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 011,85 eurot, viivise 42,39 eurot ja menetluskulud. Kostja vastusele esitas hageja selgituse, milles märgib, et arve nr XXX näol on tegemist saldoteatis-arvega. 30.06.2010 seisuga oli saldo seis 16 722,29 krooni. Juulis tasus kostja 700 krooni. Tasumata jäi 16 022,29 krooni (1 024,01 eurot). Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1 054,24 euro saamiseks. Võlgnevusele lisandus hinnakirja järgi 30,23 eurot võla sissenõudmiskuluna. Kompromissi sõlmimiseks ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud. Kostja vastuväited Hagile esitatud vastuses ei tunnista kostja nõude suurust. Arve nr XXX, mis hageja väitel on tasumata, alusel kuulub tasumisele 1 024,01 eurot 02.08.2010 seisuga. Seejuures on hagis märgitud, et kostja täitmata kohustuste maht on 981,62 eurot. Kostja arvates tuleb nõuet täpsustada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja avalduste, kostja vastuse ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 22.11.2011 määrusega määras kohus asja lahendamiseks lihtmenetluse ning andis pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide esitamiseks. Täiendavaid dokumente pooled kohtule ei esitanud. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks kohtule järgmised tõendid: 1) 21.07.2006 sõlmitud ja poolte poolt allkirjastatud kliendilepingu nr XXX, millega kostja sai õiguse kasutada hageja poolt pakutavaid teenuseid sõlmitavate lepingute alusel (tlk 59), 2) 21.07.2006 sõlmitud ja poolte poolt allkirjastatud tootelepingu nr XXX, millega hageja võimaldas kostjal kasutada Kodulahendust ja selle lisa (tlk 60, 61), 3) seadme aktid nr XXX ja nr XXX, milles kostja kinnitas 20.05.2009 Ärilahenduse kasutamiseks seadmete (3 tk) enda kasutusse saamist (tlk 62, 63); 4) 14.05.2009 sõlmitud ja poolte poolt allkirjastatud seadme rendilepingu nr XXX ja selle lisa (tlk 64-67, 68-69); 5) 14.05.2009 allkirjastatud seadme üleandmise-vastuvõtmise akti, millega hageja andis kostjale üle seadmed (3 tk) ja kaks Philips telefoni. Kuna kostja vaidlustab vaid hageja nõude suurust, käsitleb kohus kohtuotsuses vaid nimetatut. Kostja väitel on arves nr XXX märgitud tasumisele kuuluvaks 1 024,01 eurot 02.08.2010 seisuga, kuid hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata 981,62 eurot. Hageja seisukoha kohaselt on kostja võlgnevuseks 1 054,24 eurot, sh 1 024,01 eurot esitatud arve alusel ja hinnakirja järgi 30,23 eurot võla sissenõudmiskuluna. Hageja poolt esitatud arvetest (tlk 71-72, 73, 75, 76, 78, 79) nähtub, et kostjal on olnud hageja eest võlgnevused: 02.02.2010 arve järgi 8 177,41 krooni, 03.01.2010 arve järgi 3 946,83 krooni, 02.03.2010 arve järgi 7 895,96 krooni, 02.04.2010 arve järgi 11 250,25 krooni. Kõigist nimetatud arvetest järeldub, et kostja on tasunud arvete järgi tasumisele kuuluvatest summadest vaid osa ning kõik arved kajastavad eelmiste perioodide võlga. Hageja on korduvalt kostjale saatnud võlateatisi (tlk 74, 77). 02.04.2010 teatas hageja kostjale lepingute lõpetamisest, kuna kostja 17 422,29 kroonist võlgnevust, mis tal hageja ees 31.03.2010 seisuga oli, ei tasunud. 02.02.2010 ja 02.03.2010 võlateatistega oli hageja määranud eelnevalt kostjale tähtajad võlgnevuse tasumiseks.

Kostja poolt viidatud 02.08.2010 arve nr XXX (tlk 83) kohaselt tuli kostjal tasuda 16 022,29 krooni ehk 1 024,01 eurot. Arvel märgitust järeldub, et kogu tasumisele kuuluv summa on eelmiste perioodide võlg. Arve järgi laekus hagejale juulis 700 krooni ja viidatud arve summa on 0; tasumisele kuuluv 16 022,29 krooni (1 024 eurot) on eelmiste perioodide võlg. Hageja on esitanud tõendi ka selle kohta, et vastavalt hinnakirjale (tlk 86) on kohtumenetluse sissenõudmise kuluks 30,23 eurot. Hageja üldtingimuste p 6.11 järgi on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % päevas, kui klient ei ole talle osutatud teenuste eest õigeaegselt tasunud. Viivise suuruseks, mida hageja nõuab on 42,39 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud hagetava summa 1 054,24 eurot koosseisu selgelt ja üheselt arusaadavalt. Hageja nõue koosneb võlgnevusest liisingumaksete ja teenuste eest 981,62 eurot, viivisest 42,39 eurot ning võla sissenõudmise kulust 30,23 eurot. Hageja nõue kuulub rahuldamisele nõutud suuruses juhindudes VÕS § 76 lg 1, mille järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja nõude aluseks on kostjaga sõlmitud lepingud, mida kostja nõuetekohaselt ja tähtaegselt ei täitnud. Hageja valis õiguskaitsevahenditena VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud kohustuse täitmise ja viivise nõuete esitamise. Viivise väljamõistmise aluseks on VÕS § 113 lg 1. VÕS § 128 lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda võlasissenõudmiseks kantud kulu 30,23 euro suuruses. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 on tsiviilasja hind 1 011,85 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Seoses asja lihtmenetluses menetlemisega kohus kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigust ei anna (TsMS § 637 lg 21).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.