Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-61971 Tsiviilasi ASi Swedbank Liising hagi Ivo Rumm-Treimanni vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 23 349,81 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank Liising ( reg.nr 10434248, Tallinn Liivalaia 8), hageja esindaja Olavi Järve, kostja Ivo RummTreimann ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxx x) Resolutsioon Välja mõista Ivo Rumm-Treimannilt 23 724,11 eurot ja viivis protsendina (0,02% päevas) põhinõudelt ( 23 349,81 eurot), alates 16.12.2011 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud jätta Ivo Rumm-Treimanni kanda. Välja mõista Ivo Rumm-Treimannilt 2556,46 eurot riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Ivo Rumm-Treimann võib kohtuotsuse peale esitada 14 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse. Kohtuotsuse peale võib AS Swedbank Liising esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 26.03.2007 sõlmisid pooled liisingulepingu nr xxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz E500, ehitusaasta 2003. Vastavalt lepingu p-le 21 on lepingu osadeks leping, maksegraafik, lepingu üldtingimused ja kõik muud lepingu lisad. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1 kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja kahjud. Kui vastavad kulud ja kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 26.03.2007 sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped. Kindlustuslepete kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank P&C Insurance AS, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p 2.5 kohaselt kohustus liisinguvõtja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. Liisinguvõtja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata vabatahtliku kindlustuse maksed. Hagejal on nõue äsjanimetatud hageja poolt tasutud kindlustusmaksete ulatuses tulenevalt üldtingimuste p-st 6.3.2 ja seadusest. Kostja poolt on hagejale tasumata mitmed osamaksed, intressimaksed ja vabatahtliku kindlustuse maksed, mistõttu on kostja debitoorne võlg hageja ees seisuga 09.12.2011 summas 4224,76 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas. Viivisevõlgnevus moodustab 09.12.2011 seisuga 14,30 eurot. 26.03.2007 sõlmisid pooled liikluskindlustusleppe, mille p 1.1 kohaselt sõlmib kindlustuslepingu kostja eest ja tema esindajana hageja. Kindlustusleping sõlmitakse kostja nimel ja kulul. Vastavalt liikluskindlustusleppe p-le 1.2 omab kostja kõik8i kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kindlustusleppe p 2.1 kohaselt on kindlustusandjaks Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS. Tulenevalt kindlustusleppe p-st 2.3 on kindlustuslepingu sõlmijaks ja kindlustusmaksete tasuja kostja. Kostja jättis hagejale tasumata ka liikluskindlustuse võlgnevuse summas 338,62 eurot, mistõttu hüvitas nimetatud summa kostja eest Seesam Rahvusvaheline kindlustuse ASle hageja. Hagejal on kostja vastu nõue hageja poolt tasutud liikluskindlustuse maksete ulatuses tulenevalt üldtingimuste p-st 6.3.2 ja seadusest. Kostja hagejale vara tagastanud ei ole, seega ei ole hageja saanud võlgnevust realiseerimisega vähendada. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu hagi koostamise seisuga on kokku summas 23 724,11 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hagejate esindaja O.Järve palub kostjalt välja mõista 23 724,11 eurot ja viivis protsendina (0,02% päevas) põhinõudelt (23 349,81 eurot), alates hagi esitamisest