Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Vastuseks kohtu 21.06.2011 määrusele, esitas hageja 29.06.2011 hagiavalduse selgitamiseks järgmised seisukohad. 23.04.2010 võlatunnistuse näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusega nõustumist on pooled kinnitanud oma allkirjadega. Võlatunnistus sõlmiti kostja palvel tema kohustuse ajatamiseks. Reaalselt nõuab hageja kostjalt viivist vaid 0,4% päevas tähtaegselt tasumata maksetelt. Kostja vastuväited Hagile esitatud vastuses leiab kostja, et vaidluse lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega OÜ CI. Igas kuus saaks kostja maksta 10 eurot. 22.10.2011 seisuga on kostja tasunud OÜ CI 35,15 eurot ja hagejale 228,03 eurot. 06.02.2010 võttis kostja laenu OÜ CI, laenusumma laekus kostja kontole. Tagasimaksmise aja saabumisel suunati kostja laenuandja veebilehe asemel hoopis hageja veebilehele. Kostja arvates viib hageja inimesi eksitusse. Eksitusse viis hageja kostja ka 23.04.2010 võlatunnistusega. Kostja arvates kehtib vaid notariaalne võlatunnistus. Hagiavaldusele ei ole lisatud dokumente laenuandja ja hageja seose kohta. Kostja soovib raha tagastada isikule, kellelt ta selle sai. Kostja arvates ei ole tal alust raha tagastamiseks hagejale. Kostja leiab, et on 228,03 eurot hagejale tasunud alusetult ning selle summa ulatuses on hageja alusetult rikastunud ning see tuleks kostjalt välja mõista. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja avaldust ja kostja vastusega, esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 22.11.2011 määrusega määras kohus asja lahendamiseks lihtmenetluse ning andis pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks. Pooled täiendavaid seisukohti ei esitanud. Tõendatud on, et pooled allkirjastasid 23.04.2010 võlatunnistuse/võla tasumise kokkuleppe nr MG-17441 (tlk 21). Kostja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Võlatunnistusega võttis kostja kohustuse tasuda hagejale võlgnevus 9 998 krooni, graafiku sõlmimise tasu 350 krooni. Võlatunnistus sisaldab võlgnevuse tasumiseks koostatud maksegraafikut, mille kohaselt oli viimase osamakse tasumise tähtaeg 10.04.2011. Seejuures graafiku sõlmimise tasu tuli kostjal maksta hiljemalt 03.05.2010 ning võlatunnistuses märgitu järgi kinnitab kostja graafiku sõlmimise tasu maksmisega graafikuga nõustumist. Kostja poolt tõendina esitatud pangakonto väljavõttest (tlk 46) nähtuvalt tasus kostja hagejale 06.05.2010 385 krooni. Kuna selleks ajaks ei olnud saabunud ühegi graafikujärgse makse tasumise tähtaeg, loeb kohus selle summaga kostja poolt tasutuks graafiku sõlmimise tasu, millega kostja nõustus graafikuga. Võlatunnistuses leppisid pooled kokku, et kokkuleppest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevus 12 998 krooni sisse ning õigus nõuda viivist 1% päevas iga viivitatud päeva eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning lg 4 järgi peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 100, millele hageja hagiavalduses viitas, sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Nimetatud paragrahvi järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Nii hagiavalduses kui kostja makseettepaneku vastuväites märgitu kohaselt tuleneb kostja kohustus poolte poolt allkirjastatud võlatunnistusest. Kostja täitis võlatunnistusega võetud kohustust vaid osaliselt. Makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistab kostja, et tasumata on 366,22 eurot ning märgib, et on nõus sõlmima avaldajaga, st hagejaga kompromissi. Ka on kostja makseettepanekule esitatud vastuväites märkinud, et tunnistab nõuet osaliselt, s o põhinõuet 366,22 euro suuruses. VÕS § 101 näeb ette, milliseid õiguskaitsevahendeid on võlausaldajal võimalik kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Käesoleval juhul valis hageja VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud vahendid: kohustuse täitmise (p 1) ja viivise nõude (p 6). Usutav ei ole kostja väide, et ta ei tea talle laenu andnud OÜ CI ja hageja seost ning alusetu on kostja soov tagastada laen OÜ CI, mitte aga hagejale. Enne hagiavalduse esitamist kohtule, toimus maksekäsu kiirmenetlus, mis lõpetati 19.05.2011 määrusega (tlk 12), kuna kostja esitas makseettepanekule 11.04.2011 vastuväite (tlk 10-11). Vastuväites on kostja märkinud, et ta sõlmis OÜ CI laenulepingu ning kuna viimane loovutas nõude hagejale, tasus ta hageja arvele 272,77 eurot. Võlatunnistuses on kostja kinnitanud, et nõustub tema poolt esialgsele kreeditorile avaldatud isikuandmete edastamisega hagejale ja lubab nende töötlemist hageja hallatavas maksehäirete registris. Seega oli kostja teadlik, et isik, kes talle laenu andis loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, mistõttu kostja peabki nõude täitma hagejale mitte laenuandjale. Nõude loovutamine on seaduse kohaselt võimalik ja lubatud (VÕS § 164 lg 1). VÕS § 164 lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi OÜ CI laenuks saadud raha. Nõude loovutamiseks ei ole kohustatud isiku (kostja) nõusolek vajalik (VÕS § 164 lg 1). Kuna OÜ CI loovutas oma nõude, mis tal laenulepingust tulenevalt kostja vastu oli, puudub kostjal õigus täita nõuet esialgsele võlausaldajale OÜ CI. Kostja teadis nõude loovutamisest ning võttis võlatunnistusega kohustuse hageja ees. Väär on kostja seisukoht, mille kohaselt peab võlatunnistus olema sõlmitud notariaalselt. VÕS § 30 lg 2 kohaselt peab kohustatud isiku (kostja) poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole põhjendanud oma seisukohta võlatunnistuse notariaalse vormi kohta ega selgitanud oma sellise seisukoha alust. Kohtu arvates on kostja seisukoht tulenevalt viidatud VÕS § 30 lõikest 2 väär. Kirjalik vorm tähendab kirjalikku dokumenti, millele on kohustatud pool (kostja) alla kirjutanud. Sellise kirjaliku dokumendi pooled vormistasidki. Võlatunnistusega loodi kostja jaoks iseseisev kohustus – lubadus tasuda laenusumma, mille kostja oli saanud lepingu alusel OÜ CI. Nagu ülal märgitud, on kostja laenusaamist ja saadud laenu osalist tagastamist hagejale tunnistanud makseettepanekule esitatud vastuväites. Viivise nõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määra leppisid pooled kokku võlatunnistuses, mille järgi kostja kohustus maksma viivist 1% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkulepitud viivise suurus on 1 049,20 eurot, hageja vähendas nõutavat viivist põhivõlgnevuse suuruseni. Viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuulub väljamõistmisele alates 11.06.2011 kuni põhivõlgnevuse (430,14 eur) tasumiseni. Hageja taotles viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest. Hageja esitas hagi 19.05.2011, kuid hagiavalduses esitas hageja 430,14 eurose viivise nõude 10.06.2011 seisuga. Juhul kui kohus mõistaks VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras viivise kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest, saaks hageja perioodi eest 19.05.2011-10.06.2011 viivist kahekordselt. Seega tuleb VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras viivis välja mõista alates 11.06.2011. Kostja vastuses märgitud 228,03 euro väljamõistmist kostjalt kohus ei käsitle. Nõuded kohtule tuleb esitada vastavalt TsMS sätestatule vormistatud hagiavalduses. Kostja ei saa hageja vastu nõuet esitada vastuses, mille ta esitab hagiavaldusele. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 on tsiviilasja hind 430,14 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Seoses asja lihtmenetluses menetlemisega kohus kohtuotsusele apellatsioonikaebuse esitamise õigust ei anna (TsMS § 637 lg 21).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.