Osaühingu N hagi ST’i vastu kaubamägi „N“ üldtuntuks tunnistamiseks ja ST’i ainuõiguse kaubamärgile tühiseks tunnistamiseks või alternatiivselt ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3 190 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Osaühing N (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Maie Klemmer (OÜ Gaius Õigusbüroo, Tallinna mnt 12, Rapla 79513, elektronpost [email protected]) Kostja ST (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja
Jätta Osaühingu N hagi ST’i vastu kaubamägi „N“ üldtuntuks tunnistamiseks ja ST’i ainuõiguse kaubamärgile tühiseks tunnistamiseks või alternatiivselt ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-10-67051 avalikult teatavakstegemisest (06.01.2012). Selgitused: Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.ST esitas 30.12.2010 Harju Maakohtule hagi Osaühingu N vastu, milles palub kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 982 800 krooni, moraalse kahju hüvitamiseks 150 000 krooni ning lõpetada kostja poolt ajalehe väljaandmine pealdisega „N“. 26.05.2011 esitas Osaühing N kohtule vastuhagi kaubamägi „N“ üldtuntuks tunnistamiseks ja hageja ainuõiguse kaubamärgile tühiseks või alternatiivselt lõppenuks tunnistamiseks. Kohus võttis 30.05.2011 määrusega vastuhagi menetlusse. 28.11.2011 esitas ST kohtule avalduse hagist loobumiseks ja taotluse menetluse lõpetamiseks. 22.12.2011 määrusega lõpetas kohus menetluse ST’i hagis Osaühingu N vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning õigusrikkumise lõpetamise nõuetes seoses hageja hagist loobumisega. Kohus mõistis nimetatud hagi menetlemisega seotud Osaühingu N menetluskulud ST’ilt osaliselt välja. Seega on käesolevas tsiviilasjas menetluses hagina Osaühingu N esitatud vastuhagi ST’i vastu.
HAGIAVALDUS JA SELLES SISALDUVAD ASJAOLUD
2.Alates 1992.a antakse välja ajalehte N, mille esimene number ilmus 05.11.1992. Ajalehte annab välja hageja ja see ilmub kolm korda nädalas. Ajaleht on Rapla maakonna ajaleht, seda tellitakse ja levitatakse üle kogu Eesti. 1995.a oli vaidlus kostja ja AS-i L vahel, kuna kostja tahtis saada aktsionäriks. Samal ajal, kui kostja esitatud nõuded ja kaebused olid kohtute menetluses, esitas kostja avalduse kaubamärgi „N“ registreerimiseks Patendiametis. Kostja oli esitanud kaebuse halduskohtusse, et tema kaubamärki kasutatakse omavoliliselt. Kuna kostja nõuded jäid kohtutes rahuldamata, oli hageja heas usus arvamusel, et kostjal ei ole huvi ja vajadust kaubamärgi registreerimiseks, kuna ajalehe väljaandmine jätkus probleemideta. Hageja sai teada tema vastu esitatud hagis, et kostja nimele on kaubamärk registreeritud 26.06.1997 ning et registreeringut on pikendatud kuni 26.06.2017. Ajalehe väljaandja on nimetuse „N“ kasutusele võtnud palju varem, alates 05.11.1992 ja nimetus oli kaubamärgi registreerimise avalduse esitamise ajaks saavutanud üldtuntuse. Kaubamärgi kujutist on muudetus 01.06.2001 ja 02.12.2003. Kostja oli kaubamärgi registreerimisel teadlik, et hageja kasutab tema poolt registreeritavat kaubamärki ja et see on tuntud.
2-10-67051 Hageja leiab, et kaubamärk on üldtuntud, kuna selle nimetusega ajaleht ilmus 05.11.1992, seega enne kaubamärgi registreerimist. Hageja leiab, et kostja nimele registreeritud kaubamärk „N“ on kaubamärgiseaduse (KaMS) § 52 lg 1 ja 2 alusel tühine. Teise nõude aluseks oleva asjaoluna märgib hageja, et kostja ei ole kaubamärki kasutanud. Kostja tegelik eesmärk kaubamärki registreerides oli saada ajahele N omanikuks. Seega tuleb kostja ainuõigused kaubamärgile „N“ tunnistada lõppenuks KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel. Kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks (KaMS § 17 lg 1). Kaubamärgiregistreeringus nr 23995 on märgitud kaupade ja teenuste loetelu klassis 16 – ajalehed, ajalehelõigendite albumid, brošüürid.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vaidleb vastu hagis toodud asjaoludele, et tema eesmärgiks oli saada ajalehe N omanikuks. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hageja ei teadnud, et kostja esitas kaubamärgi registreerimiseks taotluse. 28.11.2011 esitas kostja (taotluse esitamise ajal hageja) taotluse vastuhagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna vastava nõude saab suunata üksnes kaubamärgiomaniku vastu KaMS § 52 lg 1 tulenevalt. Seega ei ole vastuhagi rahuldamine ST’i vastu õiguslikult võimalik isegi kostja faktiväidete õigsust eeldades.
MENETLUSE KÄIK
4.21.10.2011 esitas hageja taotluse kostja kaasamiseks, kuna kaubamärk on võõrandatud uuele omanikule CU’ile (t lk 169). Lisaks esitas hageja kaks alternatiivset nõuet CU’i vastu (t lk 179-180). 01.11.2011 määrusega keeldus kohus hageja nõude põhihagiga (t lk 185-186).
CU’i vastu ühisest läbivaatamisest
16.11.2011 esitas hageja (taotluse esitamise ajal vastuhagi hageja) taotluse vastuhagis kostja asendamiseks kostjaga Ants Piirsalu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 alusel ja vastuhagi eraldi menetlusse võtmiseks TsMS § 373 lg 3 alusel (t lk 190-191). 17.11.2011 määrusega jättis kohus kostja taotlused rahuldamata (t lk 196-198).
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Asjas tähtsust omavate vaidlustamata asjaolude kohaselt: • 27.06.1997 on Patendiametis registreeritud registreeringu numbriga 23995 kaubamärk „N“ klassis 16: ajalehed, ajalehelõigendite albumid, brošüürid. Kaubamärgi omanikuna on registreeritud ST (t lk 11, 13); • Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega on pikendatud kuni 26.06.2017 (t lk 12); • Hageja annab välja ajalehte N alates 05.11.1992 (t lk 28, 95-97);
2-10-67051 • Kostja on esitanud kaebuse halduskohtule TT’i haldusõiguserikkumise asjas selle kohta, et TT on alates 07.08.1995 andnud välja ajalehte N, omamata selleks kaubamärgi valdaja nõusolekut. Kohtud on jätnud kaebuse rahuldamata (t lk 112-114); • Kostja ei ole käesoleval ajal kaubamärgi omanik. Kaubamärgi omanikuks on Ants Piirsalu (t lk 194).
7.Hageja on esmase nõudena esitanud kaubamägi „N“ üldtuntuks tunnistamise nõude ja ST’i ainuõiguse kaubamärgile tühiseks tunnistamiseks või alternatiivselt ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks. KaMS § 52 lg 1 kohaselt asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. Hageja leiab, et kaubamärk „N“ oli registreerimise ajal juba üldtuntud. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et hageja on asjast huvitatud isik, kes saab sellise nõude maksma panna, kuna hageja kasutab nimetatud kaubamärki tema poolt väljaantava ajalehe nimena. KaMS § 7 lg 1 kohaselt tuvastab kohus kaubamärgi üldtuntuse kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tuvastatakse üksnes juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Kaubamärgi üldtuntuse tuvastamise nõue ei ole omaette nõue, vaid on üks kaubamärki puudutava hagi asjaoludest (alustest) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-08 p 11). Kohus on hagejale nimetatud asjaolu selgitanud 14.09.2011 kohtuistungil (t lk 163), kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks esitatud nõudeid täpsustada. Seega saab hageja esmase nõude aluseks olla KaMS § 52 lg 1. Kuna kostja ei ole enam kaubamärgiomanik, siis tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
8.Hageja nõuab alternatiivselt kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamist KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel. KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud. KaMS § 17 lg 1 kohaselt kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Sama paragrahvi lõikes 2 on ära toodud, mida loetakse kaubamärgi kasutamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et hageja on asjast huvitatud isik, kes saab sellise nõude maksma panna, kuna hageja kasutab nimetatud kaubamärki tema poolt väljaantava ajalehe nimena. Samas aga puudub kohtul vajadus hinnata nõuet sisuliselt, sest kohtu hinnangul ei ole nõue esitatud õige kostja vastu. Kuna kostja ei ole enam kaubamärgiomanik, siis tuleb hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata.
2-10-67051
9.Poolte poolt esitatud väited, mis käsitlevad kostja vaidlust 1992.a moodustatud L AS-iga, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, mistõttu kohus jätab sellesisulised väited hindamata ja sellega seotud tõendid arvestamata TsMS § 238 lg 5 tulenevalt (t lk 20-23, 94, 98-101). Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.