Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-59836 Tsiviilasi ASi Swedbank hagi Rauno Eensalu vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 5905,27 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Merike Koppel, kostja Rauno Eensalu ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Rauno Eensalult 6889,91 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt 5905,27 eurot alates 01.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni ASi Swedbank kasuks. Menetluskulud jätta Rauno Eensalu kanda. Välja mõista Rauno Eensalult riigilõiv 639,11 eurot ASi Swedbank kasuks. Välja mõista Rauno Eensalult viivis menetluskuludelt 639,11 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ASi Swedbank kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Rauno Eensalu võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 20.12.2010 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 99 279,22 kr, intressimääraga 22% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 17.12.2015. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu iga kuu 17.ndal kuupäeval. Hagejal oli õigusleping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega või ei tasunud võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamisest. Lepingu p-le 14.1.2 tuginedes saatis hageja kostjale 09.08.2011 kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et hiljemalt 24.08.2011 võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja jättis võlgnevuse tasumata. Hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 26.08.2011. Lepingu p 10.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algas eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Koppel palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-de 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 6889,91 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt 5905,271 eurot alates 01.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 639,11 eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 29.12.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.