Kohtuasja number
2-11-12944
Otsuse kuupäev
05.jaanuar 2012
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
VL hagi HM vastu 505,58 euro nõudes
Hagihind
505,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VL(isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja: Margit T (XXX); Kostja: HM(isikukood XXX, XXX); Kostja esindaja: Erki C (XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
29.november 2011
Istungil osalenud isikud
hageja Valev Liiv, hageja esindaja Marit T , kostja HM ja kostja esindaja Erki C
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista HM VL kasuks 505,58 eurot. Menetluskulud jätta kostja HM kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue.
Ajavahemikul 01.10.2010 kuni 20.01.2011 elas HM hageja VL juures XXX. Sel ajal, mil kostja elas hageja juures, kandis kõik majapidamiskulud hageja. Hageja nimetatud kulude hüvitamist ei nõua. Kostja oli pidevalt rahalistes raskustes ja seetõttu ta ühisesse majapidamisse ei panustanud ning lisaks küsis hagejalt võlgu. Kostja palus hagejal 14.12.2010 tasuda oma poja jalgpalli treeningu kuumakse 828 krooni ja tütre lasteaia kuutasu 100 krooni. 17.01.2011 palus kostja hagejal tasuda oma tütre lasteaia kuutasu 39,07 eurot. Lisaks sellele kinnitas kostja hagejale, et tal on suured võlad ning pangaarvetel ei ole piisavalt raha, et tasuda võlga, mis võeti maha tema Swedbanga arveldusarvelt. Võla kustutamiseks kandis hageja kostja palvel tema arveldusarvele Swedbankis 29.12.2010 1 780 krooni ja 31.12.2010 4 591,30 krooni kostja Nordea pangakontole. 2011 jaanuaris kolis kostja hageja juurest ära, kuid eelpool nimetatud summad jäid hagejale tagastamata. Hageja palub kostjalt välja mõista 505,58 eurot. Kostja arvamus. Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et elas koos hagejaga. Hagis märgitud ülekanded on hageja teinud vabatahtlikult. Poolte vahel ei ole olnud kunagi suulist kokkulepet, et hageja kohustuseks on anda kostjale laenu, mille viimane peab tagastama või et hageja kohustub tasuma kostja eest kolmandatele isikutele, mille kostja hagejale siis tagastab. Kostja soovis tasuda hageja lapse lasteaiatasu, milleks küsis kostja käest vajalikud andmed ning tegi soovitud ülekanded, mis on kooselu puhul ka loomulik. Kostjal oli igakuine sissetulek ning tal puudus vajadus võtta hagejalt laenu. Tegemist oli kinketehingutega. Tegemist ei ole alusetu rikastumisega ega ka käsundita asjaajamisega. Kui isik vabatahtlikult parandab teise isiku majanduslikku olukorda, omamata vastavat kohustust või tehes seda ilma kasu saava isiku palveta, siis ei teki positiivse teo teinud isikul nõuet kasu saanud isiku suhtes. Vastupidine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on teinud hagis märgitud ülekanded nii kostja arveldusarvetele, kui kolmandate isikute arveldusarvetele kostja kohustuste täitmiseks. Vaidlus on selles, milline lepinguline suhe poolte vahel oli ning kas hageja on õigustatud nõudma üleantu tagastamist. Vaatamata sellele, et pooled elasid 3 kuud koos, ei kohaldu poolte vahelisele õigussuhtele perekonnaseaduse sätted, mis kajastavad perekonnale tehtavaid kulutusi. Kostja väite kohaselt oli tegemist kinkelepingutega, seega oli kostja kohustus ka tõendada kinkelepingu sõlmimist. Kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud kinkelepingutega. Ükski tõend ei viita hageja tahtele kostjat tasuta rikastada. Hageja poolt kostja arveldusarvetele tehtud ülekannete selgitused on „võlg“ (t. lk 28) ja „sissemakse“ (t. lk 29). Hageja kandis kostja arveldusarvetele raha selleks, et kostja saaks kustutada oma võlgnevuse pankade ees. Seda kinnitas kohtuistungil ka kostja. Hageja väite kohaselt oli pooltel kokkulepe makstud summade tagastamiseks, mistõttu oligi võlasummad fikseeritud maksekorralduse ja sularaha sissemaksu kviitungiga.
Kohus asub seisukohale, et 29.12.2010 ja 31.12.2010 tehtud tehinguid tuleb käsitleda laenulepingutena. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Eelnevast tulenevalt on hageja nõue kostja arveldusarvetele 29.12.2010 ja 31.12.2010 ülekantud summad (kokku 6 371,30 krooni) tagastamiseks põhjendatud. Hageja on 14.12.2010 tasunud kostja poja jalgpalliklubi maksu 100 krooni (t. lk 26) ja 14.12.2010 ning 17.01.2011 kostja tütre lasteaiamaksu (t. lk 27, 30), ilma, et temal selline kohustus oleks olnud või ka hiljem tekkinud. Tehingud olid tehtud kostja teadmisel. VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtes, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olenemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või pidi teada saama. Seega hageja poolt kostja kohustuste täitmisel on kostja rikastunud hageja arvel summas 98.38 eurot ning hageja nõue nimetatud summa välja mõistmiseks kostjalt on põhjendatud.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.